Hüperinflatsioon - kas nurga taga?

Lihtsalt mõtteharjutusena, milliste mehhanismide toel näeksid sa rohepöördel suuremat edulootust ilma ühiskonna toimimist lõhkumata?

Hetkelahendus on siis lihtsustatult turujõud (CO2 turg ja selle tulemusel elektriturg), käsud-keelud (emissioonistandardid jmt), hüvitised (hüvitised vaesematele leibkondadele, õiglase ülemineku fond jmt), subsiidiumid (taastuvenergia tootmisele; NB! subsiidiumeid vähendatakse ja need on kadumas) ja toetused innovatsioonile ning selle kasutuselevõtule. Kindlasti seal palju raiskamist ja mõttetusi, samas julgeks arvata, et ka palju väga mõistlikuid ideid.

Kasvõi see hüvitiste osa ühelt poolt töötab ju rohepöördele vastu (kui anname vaesele inimesele raha, et ta jaksaks kõrgemat elektri/bensiini hinda maksta, siis ta ju ei ole motiveeritud oma tarbimist muutma), samas nagu ka ise viitad, siis selle tegemata jätmine võib sotsiaalse sidususe lõhkuda ja tuua võimule erinevaid põnevate maailmavaadetega isikuid.

Ma julgeks väite, et siin kehtib keeruliste süsteemide esimene reegel, et kritiseerida on 1000x lihtsam kui lahendusi pakkuda. Teisisõnu, kui sa suudad siia kirja panna lahenduse, mis on (1) kooskõlas sinu toodud kriitikaga; ja (2) näeb peale vaadates (majanduslikult, poliitiliselt, ajaliselt, teaduslikult) realistlik välja, siis ma olen ausalt väga impressed.
Kui suurele osale elanikkonnast pannakse läbi rohepöörde ette dilemma - kas toit või soe tuba - siis 2023 RK valimiste põhibet saab olema see - et kas perekond Helme saab üle 51% kohtadest või jääb veidi puudu.
"invictus"
Teisisõnu, kui sa suudad siia kirja panna lahenduse, mis on (1) kooskõlas sinu toodud kriitikaga; ja (2) näeb peale vaadates (majanduslikult, poliitiliselt, ajaliselt, teaduslikult) realistlik välja, siis ma olen ausalt väga impressed.

Pakun sulle realistliku lahenduse.
Saadame need CO2 kvoodid 10-20 aastaks kukele ja toodame sel ajal enda põlevkivist elektrit.
Selle aja jooksul loome endale piisavad tootmisvõimsused (taastuvenergia, tuumajaam vms).
"invictus"
Lihtsalt mõtteharjutusena, milliste mehhanismide toel näeksid sa rohepöördel suuremat edulootust ilma ühiskonna toimimist lõhkumata?


Amorfsed materjalid (klaas, pigi, vms) on aeglaselt mõjuva jõu toimel plastsed, kiirelt mõjuva jõu korral rabedad.
Praegune situatsioon on selge märk, et etteantud ajagraafik “viisaastak nelja aastaga” ei ole reaalsuses teostatav ja tagasiside edasine ignoreerimine tähendab, et asjad lähevad katki. Järelikult, kui soovitakse, et seda ei juhtuks, tuleb vajutada pidurit ja leppida väiksemate edusammudega.

Ma ei saa aru - kuidas nii elementaarne asi võib keerulisena tunduda?
Ma oleks ise ka impressed, kui ma suudaks mingi sellise toreda imelahenduse välja pakkuda. Praegu ma näen siin lihtsalt üht õnnetust, mis hüüdis tulles - nagu seda tegi Euroala võlakriis. Nagu seda tegi (praegune) inflatsioon. Ma ei tea, kuidas panna võim täiendavalt vastutama ilmselge policy errori eest. Sestap viitangi sellele, et poisid vahetatakse välja ning rohepööre lahjendatakse ära. Selle kõige käigus muidugi aetakse süsteemi veel keerulisemaks, tekitatakse veel hulk turumoonutusi jms. Ühtlasi ilmselt näeme me igasugust akrobaatikat võimu säilitamiseks.

zuckeril on samuti õigus.
JPM: $125 aastal 2022 ja $150 aastaks 2023.

"peeter82"
Selle aja jooksul loome endale piisavad tootmisvõimsused (taastuvenergia, tuumajaam vms).

Meil juba oli 10-20 aastat aega seda teha. Kui sa nüüd meile jälle 10-20 aastat annad, siis me istume jälle kotte laiaks ja palume tärmini lähenedes pikendust.

Incremental change on lahenduse nimi. Meil on rohepöörde puslest osa tükke olemas ja osa puudu. Näiteks tuuleenergia ning (bio)gaasi vallas on piisavalt head lahendused olemas, et need nö tootmisse lükata.

Plaan paika, x MW tuulikuid aastas püsti ja minek. Sama seis gaasiga, infra paika, kuniks pole piisavalt biogaasi, kasutame tavalist. Hoonete soojustamine - juba suur töö tehtud, jätkata samas vaimus.

Muudes pusletükkides (nt elektri baasvarustus, energiasalvestus, elektritransport) panustame raha R&D-sse, et jõuda paremate lahendusteni. Kuniks ei ole kindlust, et alternatiivtehnoloogia ei ole järjekordne säästupirn, hoiame hobuseid ja täispangale ei lähe. Päeva lõpuks pole oluline, kas jõuame täieliku rohepöördeni 2050 või 2060, oluline on sinna järjepidevalt liikuda ning vahepeal ühiskonda üle pingutamisega mitte vastu taevast lasta.

PS Loomulikult, kui eesmärk on nullemissioon aastaks x hoolimata kaasnevatest mõjudest, siis tuleks tulevikureede meeleavaldused üle viia Eesti Panga ette. Peaaegu nullemissioon on võimalik saavutada ka jõuludeks, kui intresse piisavalt tõsta.
"Karum6mm"
Huvitav, kas poliitiline eliit Euroopas saab aru, et enamus inimesi vaatab kõrgete energiahindade pärast nende otsa? Huvitav, kas nad saavad aru, et ekisisteerib suur tõenäosus, et selle eest, et rohepööre on nüüd negatiivse alatooniga sõna, võib juhtuda, et neid hakatakse järk-järgult läbi demokraatlike protsesside välja vahetama?

See, et rohepööre on hea ja toimib hästi, või et vaktsiinid on head ja toimivad hästi, need poliitilised seisukohad muuta EI SAA, sõltumata võimalikest lisanduvatest faktidest.

Näiteks oli eile Rootsis kõige külmem novembritemperatuur viimasel 40 aastal, aga see EI SAA midagi tähendada. Lihtsalt ei saa.

Selline avameelne, uudisehimulik, tõdeotsiv lähenemine mis meil vabamõtlejail on võimalik foorumis, k a meie arvamuste mutmine, kui faktid lisanduvad, see on poliitiliselt võimatu.

Politikud on tõenäoliselt õnnelikud, et meie vabamõtlejad siin ütleme seda "nende eest".

AGA

Oleks võimalik teha paremini, aga siis peavad poliitikud loobuma sellistest fiksmõtetest.
12345
Stefan on nüüd kliimaeitaja ka? Et kuna Rootsis oli eile külm, siis kliima ei soojene?
invictus
Ma pooldan fossiilkütuste väljavahetamist võimalikult suurel määral - aga jah, sul on õigus, mingi Greta ma ei ole. Äkki sina oled?

Faktid ma ei eita, näiteks CO2 kasv atmosfääris, et CO2 on kasvuhoonegaas, jne. Tulevikuprognooside osas, saan ma aga aru, et palju on poliitikat.

(et ma antivaxxerit ei ole pole vaja Hüperinflatsiooni teemas ka korrata, see on teise foorumiteemas hästi kirjeldatud.)
12345
See on kõik väga tore aga kui keegi väidab, et eilne ilm kohas x peab midagi tähendama globaalse soojenemise kontekstis, siis see üldiselt paneb mingid häirekellad tööle.

Greta kohta ei tea ma piisavalt, et pidada kedagi või ennast Gretaks või mitte-Gretaks.
Kui on 40 aasta külmarekord, siis äkki pakub sulle ka huvi, kui järele mõtled. Mitte selleks, et kohe muuta kõiki arvamusi, vaid selleks, et lihtsalt lisada muudele oma teadmistele.
"stefan"
Kui on 40 aasta külmarekord, siis äkki pakub sulle ka huvi, kui järele mõtled. Mitte selleks, et kohe muuta kõiki arvamusi, vaid selleks, et lihtsalt lisada muudele oma teadmistele.

kus sul see külmarekord oli, kusagil Põhja-Rootsis? Kui soojem kliima mõjutab mingi aeg golfi hoovust, siis Norra jne saavadki korralikult külmemat ilma, mingit vastuolu siin ei ole.
tundub valitsevat üleüldine semantiline segadus terminite "kliima soojenemine" ja "kliimamuutused" osas

niipalju, kui ise olen suutnud jälgida:
1) kliimamuutused tähendavad seda, et näeme rohkem ekstreemseid (tähenduses: pikaalisest keskmisest erinevaid) ilmaolusid ja selle pendli suuremat liikumist mõlemal pool temperatuuri otsas
2) kliima soojenemine ei tähenda seda, et igal pool peaks kogu aeg soojem olema, vaid vt punkt 1
Saksamaa novembri esialgne HICP: 6,0% (okt 4,6%)

Kinnitage turvavööd, homme tuleb Eesti number (ma oletan).
Homme tuleb SKPQ3 ja jaemüük. Inflatsioon avaldatakse 7.12.
invictus
Eurozone inflation flash estimate avaldatakse homme, sealt näha Eesti esialgne novembriinflatsioon (vähemalt on nii olnud viimastel kuudel).