Õnneks on Sinu kommentaar nii intelligentne, et minu alumised lõualuud vajuvad vastu põlvi. Nii Radiolinja kui ka Tele2 on oluliselt suuremad ettevõtted, kui meie eestlaste pisikene riigi poolt sünnitatud gigant, kelle monopoliõigused on ET näol juba kah aegunud.
Mõtlesin siis Rene222 kommentaari
Velikij >
kuidas klient saab kasutada näiteks parkimiseks mittemobiilioperaatori poolt pakutavaid lahendusi
no näiteks autos on 100 eek hinnaga (subsideeritud?), aga tasuta sideseanssidega klots, kes suudab raadiolaineid pidi suhelda parkimispiirkonna odava, väikese levialaga tugijaamaga. hakkad parkima, vajutad nuppu. süüte sisse keerad, lõpetab parkimise. mobiilioperaator näeb raha nagu oma kõrvu.
või kui Sul on taskus Wi-Fi (hea termin, Rain) toega PDA, kus Sul peamenüüs parkimiseks shortcut, miks Sa peaksid veel ebamugava mobiiliklaveri abil oma autonumbrit jm SMSi toksima?
ühesõnaga GSM kui andmesidekandja ei ole pika perspektiiviga. SMS näide on eriti hea: millise teise võrgu/protokolli puhul maksab lõppkasutaja tänapäeval 164 baidi eest 3 EEK (18.73EEK/Kb)?
GPRS on juba "natuke" parem (0.04EEK/Kb). Aga ikkagi.
kuidas klient saab kasutada näiteks parkimiseks mittemobiilioperaatori poolt pakutavaid lahendusi
no näiteks autos on 100 eek hinnaga (subsideeritud?), aga tasuta sideseanssidega klots, kes suudab raadiolaineid pidi suhelda parkimispiirkonna odava, väikese levialaga tugijaamaga. hakkad parkima, vajutad nuppu. süüte sisse keerad, lõpetab parkimise. mobiilioperaator näeb raha nagu oma kõrvu.
või kui Sul on taskus Wi-Fi (hea termin, Rain) toega PDA, kus Sul peamenüüs parkimiseks shortcut, miks Sa peaksid veel ebamugava mobiiliklaveri abil oma autonumbrit jm SMSi toksima?
ühesõnaga GSM kui andmesidekandja ei ole pika perspektiiviga. SMS näide on eriti hea: millise teise võrgu/protokolli puhul maksab lõppkasutaja tänapäeval 164 baidi eest 3 EEK (18.73EEK/Kb)?
GPRS on juba "natuke" parem (0.04EEK/Kb). Aga ikkagi.
Velikij,
Õnneks ma täpselt ei tea, aga mõned oletused:
1. Piiratud alal (st.linnades) kasutamiskõlbulik ja tasuta spektrum on palju laiem kui mobiilside jaoks vajalik
2. Vajalikud raadiod muutuvad üha väiksemaks ja odavamaks, seega saab juurde ehitada kõikjale. Miks mitte mobiilidesse?
Vt. näiteks firmasid nagu Intersil(ISIL)
3. Kas kriitiline pole mitte Op süsteem ja interface, internet muutus laialt kasutuskõlbulikuks peale graafiliste brauserite tulekut. SMS on minu arvates ikkagi väga kohmakas, piiratud ja ebamugav tehnoloogia.
Aga lõpuks, ega ma tea:-)
Aga SMS-i näen hetkel küll paljuneva neandertaallasena.
Õnneks ma täpselt ei tea, aga mõned oletused:
1. Piiratud alal (st.linnades) kasutamiskõlbulik ja tasuta spektrum on palju laiem kui mobiilside jaoks vajalik
2. Vajalikud raadiod muutuvad üha väiksemaks ja odavamaks, seega saab juurde ehitada kõikjale. Miks mitte mobiilidesse?
Vt. näiteks firmasid nagu Intersil(ISIL)
3. Kas kriitiline pole mitte Op süsteem ja interface, internet muutus laialt kasutuskõlbulikuks peale graafiliste brauserite tulekut. SMS on minu arvates ikkagi väga kohmakas, piiratud ja ebamugav tehnoloogia.
Aga lõpuks, ega ma tea:-)
Aga SMS-i näen hetkel küll paljuneva neandertaallasena.
Sa alfr oled ikka hälvik küll, esiteks vaata millal see kommentaar on kirjutet - ligi aasta tagasi. Teiseks - tähtsaim point - mis tähtsust omab see, kas Elisa või Netcom on suured ettevõtted, Eesti turul on nad väikesed tegijad. Merita on ka Skandinaavia suurim panganduskontsern, ometigi on ta Eestis köömes. Nii et pole mõtet rääkida absoluutsuurustes vaid ikka sisulist tähendust omavates mõõtudes. Ja ilmselt oli ikkagi mõeldud QGSMi ja RLE Eesti operatsioonide ühendamist. Ehk siis oleks neil shanss ka kunagi märkimisväärsesse kasumisse jõuda.
Parkimisteenuse osas mobiilioperaatorile vastast ei ole, kuna vastavat teenust pakkudes peavad olema teenusepakkuja poolt täidetud järgmised eeldused:
1) teenus peab olema osutatav sama tehnoloogia alusel piisavalt suurel levialal: reeglina me ei pargi ainult ühes-kahes kindlaksmääratud parklas, vaid tahame auto jätta sinna kuhu meile parasjagu sobib, kasutades konkreetset parklat võibolla ainuke kord elus.
2) vahend teenuse tarbimise alustamiseks peab olema võimalikult hästi kättesaadav: kui see on ka tänavanurgal tasuta jagatav raadio, on ta kättesaamiseks vaja kulutada rohkem energiat, kui olemasoleva mobiili väljaõngitsemine taskust või mobiilihoidikust (nimetame mobiiliks igasugust tarbijal olemas olevat kahepoolset traadita sidet võimaldavat vahendit).
Küsimus võib olla selles, kas "protokoll" on sms või mitte, aga mitte selles, kas tegemist on mobiilioperaatoriga või mitte.
SMSi võiks siinkohal asendada mobiili tootja poolt pakutav võimalus lisada mobiili menüüsse teenuste kasutamise võimalusi dünaamiliselt mobiilioperaatori poolt, kandes info mingis piirkonnas mobiili abil kättesaadavate teenuste kohta tarbijate telefonidesse umbes nii, nagu levib kärjeinfo (näiteks parkimise võimaluse avamiseks), või ka bluetooth abil (joogiautomaadi kasutamiseks), mis võimaldaks vältida sms käsitsi sisse toksimist (kasutaja peab ainult ütlema "OK", mis oleks suht mugav).
1) teenus peab olema osutatav sama tehnoloogia alusel piisavalt suurel levialal: reeglina me ei pargi ainult ühes-kahes kindlaksmääratud parklas, vaid tahame auto jätta sinna kuhu meile parasjagu sobib, kasutades konkreetset parklat võibolla ainuke kord elus.
2) vahend teenuse tarbimise alustamiseks peab olema võimalikult hästi kättesaadav: kui see on ka tänavanurgal tasuta jagatav raadio, on ta kättesaamiseks vaja kulutada rohkem energiat, kui olemasoleva mobiili väljaõngitsemine taskust või mobiilihoidikust (nimetame mobiiliks igasugust tarbijal olemas olevat kahepoolset traadita sidet võimaldavat vahendit).
Küsimus võib olla selles, kas "protokoll" on sms või mitte, aga mitte selles, kas tegemist on mobiilioperaatoriga või mitte.
SMSi võiks siinkohal asendada mobiili tootja poolt pakutav võimalus lisada mobiili menüüsse teenuste kasutamise võimalusi dünaamiliselt mobiilioperaatori poolt, kandes info mingis piirkonnas mobiili abil kättesaadavate teenuste kohta tarbijate telefonidesse umbes nii, nagu levib kärjeinfo (näiteks parkimise võimaluse avamiseks), või ka bluetooth abil (joogiautomaadi kasutamiseks), mis võimaldaks vältida sms käsitsi sisse toksimist (kasutaja peab ainult ütlema "OK", mis oleks suht mugav).
AGA kui selle parkimisstuffi lisaeeliseks on näiteks röövimisest teatamine? st lisaväärtusi annab ju palju toppida.. et kui auto väljub parklast, siis kohe kr6ps tuleb inf sulle et
"autot pole" ja auto on jalitatav wifi saitide jargi :p
"autot pole" ja auto on jalitatav wifi saitide jargi :p
loom, sinu kirjeldatud mobiilile menyysse lisamine nouab mopsioperaatoritelt investeeringuid suurusjargus miljoneid. spetsiaalne OTA server vaja. see voimaldab muud kammi ka teha. jama on selles, et javaphoned tulevad peale!
kui see on ka tänavanurgal tasuta jagatav raadio, on ta kättesaamiseks vaja kulutada rohkem energiat
Kahe otsaga asi: energiat on vaja kulutada ühekordselt. Kui aga näiteks pargid autot igal tööpäeval, mõnikord 2, vahepeal kannad raha juurde jne, siis või jooksvalt tulla kokkuhoid mingi 120-150eek kuus sellelt SMSitamiselt. Kas 1500 EEK aastas kallim parkimine oleks argument SMSi kahjuks? Võibolla mitte. Aga ettevõtte puhul kellel 10+ autot?
Ah, lihtsalt mõtisklen siin...
sC
Kahe otsaga asi: energiat on vaja kulutada ühekordselt. Kui aga näiteks pargid autot igal tööpäeval, mõnikord 2, vahepeal kannad raha juurde jne, siis või jooksvalt tulla kokkuhoid mingi 120-150eek kuus sellelt SMSitamiselt. Kas 1500 EEK aastas kallim parkimine oleks argument SMSi kahjuks? Võibolla mitte. Aga ettevõtte puhul kellel 10+ autot?
Ah, lihtsalt mõtisklen siin...
sC
Mis puutub TCP/IP protokolli, siis sellele minnaksegi üle ... Nokia ostab Ämbri just sellepärast kui ma õieti aru saan sellest loost.
Nojah, ennustamine on ikka väga tänamatu töö küll.
Nii kui saad ühe kobeda 10a. perspektiiviga ennustusega maha, selgub peagi et asjaga tegelemine läheb kohe lahti või on juba alanud. :-) Anyway, Nokia perspektiivi see uudis minu silmis tõstab.
Mul on vastupidist ka juhtunud - u. kaks aastat tagasi ennustasin, et kohe-kohe läheb USA-s lahti massiline kodukasutajate üleminek broadband internetiteenuste kasutamisele. Noja nüüd kaks aastat hiljem? Sama seis! Ikka on broadband internetiühendused USA kodukasutuses turust u. 1% ja põhimass kasutab ikkagi enamvähem pooleks 56kbps/28kbps modemeid. Kuradi arengumaa see USA sihuke. :-)
See ennustus leidis minu jaoks ka rahalise väljenduse kuivõrd otsustasin mitte paljalt jutulinnuks jääda, vaid nats pappi ka just nimelt interneti baasarhitektuuri seadmete tootja alla panna. Ja siin ma nüüd siis olen sub-2000 nasdaq-i ja äärmiselt nutuse telekomsektoriga.
...ning mõned aastat tagasi oletasin krt-teab-mille põhjal, et Eestis tuleb hea kindlustusaasta. ...ja kõrbesin LEKS-iga haledalt.
Nii kui saad ühe kobeda 10a. perspektiiviga ennustusega maha, selgub peagi et asjaga tegelemine läheb kohe lahti või on juba alanud. :-) Anyway, Nokia perspektiivi see uudis minu silmis tõstab.
Mul on vastupidist ka juhtunud - u. kaks aastat tagasi ennustasin, et kohe-kohe läheb USA-s lahti massiline kodukasutajate üleminek broadband internetiteenuste kasutamisele. Noja nüüd kaks aastat hiljem? Sama seis! Ikka on broadband internetiühendused USA kodukasutuses turust u. 1% ja põhimass kasutab ikkagi enamvähem pooleks 56kbps/28kbps modemeid. Kuradi arengumaa see USA sihuke. :-)
See ennustus leidis minu jaoks ka rahalise väljenduse kuivõrd otsustasin mitte paljalt jutulinnuks jääda, vaid nats pappi ka just nimelt interneti baasarhitektuuri seadmete tootja alla panna. Ja siin ma nüüd siis olen sub-2000 nasdaq-i ja äärmiselt nutuse telekomsektoriga.
...ning mõned aastat tagasi oletasin krt-teab-mille põhjal, et Eestis tuleb hea kindlustusaasta. ...ja kõrbesin LEKS-iga haledalt.
OK, jätkame siis teemal e. SMS-l ja
Minu väide oli selles, et niivõrd pole oluline sõnumiedastusprotokoll, olgu ta siis TCP/IP või CIMD2 või hoopis UDP, oluline on siin ainult 1 asi ja see ei ole mitte teps kanal mingite aparaatide vahel. See on hoopis klient. Ja neid peab olema palju. Seda alustuseks.
Täpsemalt siis to: sCandal
Sinu ideed on head ja ilusad, kuid kahjuks ebareaalsed.
Aga otsusta ise:
1) Raadiotelefon autos 100.- koos tasuta sidesseanssidega??? Huvitav kes peaks selle subsideerimisest huvitatud olema? Kas mobiilioperaator? Mina igatahes mitte!
2) Parkimispiirkonna odav väike tugijaam..., kes selle küll peaks ostma, üles panema ja hooldama? Mai tea kuidas metsikus läänes asju aetakse, aga Eestis ei viitsi seda küll keegi teha, fakt, ärge olge idealistid!
3) Parkimistasu arveldamine nõuab tarkvara ja selle ühildamist mingisse süsteemi. Pelgalt raadiojaam ei too korraldajale mingit tulu. Tarkvara maksab ja mitte vähe. Riistvara muidugi kah, aga see ei ole nii spetsiifiline.
4) Raadiojaamaga on väga õige märkus. Keerad nuppu, ja muudkui pargid, mobiilioperaator näeb raha nagu oma kõrvu. Ja mitte ainult mobiilioperaator, vaid ka linn, parkimiskorraldaja ja kõik teised! :-)
Ilma makseloogikata ei ole teenust, seda võiks finantsportaalil komenteerijad esimesena silmas pidada!!! Iga mobiilteenuse puhul tasub meeles pidada, et kanal on peaaegu täiesti tähtsusetu, oluline on makseviis!
5) Ja üleüldse on olemas ka tunduvalt turvalisem DTMF, aga seda ei kasutata sageli just seetõttu, et ta pole nii hästi kommunikeeritav ja kliendisõbralik. Miks, raskesti selgitatav nii lühikese ruumi peal.
6) WAP-parkimine on emt-il juba olemas. Nii et SMS pole sugugi ainus lahendus. Kuid vaieldamatult on just SMS lähiajal killer, erinevalt WAP-ist.
7) Ja üleüldse, SMS-i vastastel tasub meenutada, et m-parkimise protsessis on kasutusel 4 lühinumbrit, millest voice käib üle kõigi 4, kuid sõnumineerida saab ainult üheainsale (emt ja RLE parkimislahendus).
8) See ainus SMS on muide TASUTA!!!!!!
9) PDA-põhine parkimine (ja kõik muud PDA-põhised lahendused) on täiesti mõttetud seni, kuni PDA-d siin nii kallid on nagu nad on (me ei räägi Ameerikast!). Kõik pole rikkurid, 10k eeku on enamikule eestimaalastele siiski liiga suur summa :-( Isegi liiga suur summa, väikese turu peale massrakendust nendele ei ehita.
10) Need kõik märkused olid täienduseks loom'le
Aga mis puudutab neandertaallaste elu, siis mäletatavasti elasid nad 30k-40k aastat tagasi väga hästi ja tegid vastikute kromanjoonlaste elu üsna kibedaks. Ja eks GSM sureb kunagi kindlasti välja koos sõnumineerimisega.
Aga mitte niipea!
Minu väide oli selles, et niivõrd pole oluline sõnumiedastusprotokoll, olgu ta siis TCP/IP või CIMD2 või hoopis UDP, oluline on siin ainult 1 asi ja see ei ole mitte teps kanal mingite aparaatide vahel. See on hoopis klient. Ja neid peab olema palju. Seda alustuseks.
Täpsemalt siis to: sCandal
Sinu ideed on head ja ilusad, kuid kahjuks ebareaalsed.
Aga otsusta ise:
1) Raadiotelefon autos 100.- koos tasuta sidesseanssidega??? Huvitav kes peaks selle subsideerimisest huvitatud olema? Kas mobiilioperaator? Mina igatahes mitte!
2) Parkimispiirkonna odav väike tugijaam..., kes selle küll peaks ostma, üles panema ja hooldama? Mai tea kuidas metsikus läänes asju aetakse, aga Eestis ei viitsi seda küll keegi teha, fakt, ärge olge idealistid!
3) Parkimistasu arveldamine nõuab tarkvara ja selle ühildamist mingisse süsteemi. Pelgalt raadiojaam ei too korraldajale mingit tulu. Tarkvara maksab ja mitte vähe. Riistvara muidugi kah, aga see ei ole nii spetsiifiline.
4) Raadiojaamaga on väga õige märkus. Keerad nuppu, ja muudkui pargid, mobiilioperaator näeb raha nagu oma kõrvu. Ja mitte ainult mobiilioperaator, vaid ka linn, parkimiskorraldaja ja kõik teised! :-)
Ilma makseloogikata ei ole teenust, seda võiks finantsportaalil komenteerijad esimesena silmas pidada!!! Iga mobiilteenuse puhul tasub meeles pidada, et kanal on peaaegu täiesti tähtsusetu, oluline on makseviis!
5) Ja üleüldse on olemas ka tunduvalt turvalisem DTMF, aga seda ei kasutata sageli just seetõttu, et ta pole nii hästi kommunikeeritav ja kliendisõbralik. Miks, raskesti selgitatav nii lühikese ruumi peal.
6) WAP-parkimine on emt-il juba olemas. Nii et SMS pole sugugi ainus lahendus. Kuid vaieldamatult on just SMS lähiajal killer, erinevalt WAP-ist.
7) Ja üleüldse, SMS-i vastastel tasub meenutada, et m-parkimise protsessis on kasutusel 4 lühinumbrit, millest voice käib üle kõigi 4, kuid sõnumineerida saab ainult üheainsale (emt ja RLE parkimislahendus).
8) See ainus SMS on muide TASUTA!!!!!!
9) PDA-põhine parkimine (ja kõik muud PDA-põhised lahendused) on täiesti mõttetud seni, kuni PDA-d siin nii kallid on nagu nad on (me ei räägi Ameerikast!). Kõik pole rikkurid, 10k eeku on enamikule eestimaalastele siiski liiga suur summa :-( Isegi liiga suur summa, väikese turu peale massrakendust nendele ei ehita.
10) Need kõik märkused olid täienduseks loom'le
Aga mis puudutab neandertaallaste elu, siis mäletatavasti elasid nad 30k-40k aastat tagasi väga hästi ja tegid vastikute kromanjoonlaste elu üsna kibedaks. Ja eks GSM sureb kunagi kindlasti välja koos sõnumineerimisega.
Aga mitte niipea!
Velikij,
põhimõtteliselt saan ma Su vastuargumentatsioonist aru, ainult paar pisikest täpsustust:
1) Raadiotelefon autos 100.- koos tasuta sidesseanssidega???
See ei pea olema raadio_telefon_, vaid üks pisikene klots, kes oskab üle mõne vaba sageduse (2.4GHz+) teha "ping!" (as seen in Monty Python's Meaning of Life :)) ja tugijaamalt vastu võtta "pong!". Viimast kah ainult selleks, et näiteks panna põlema roheline tuli "masin pargitud".
2) Parkimispiirkonna odav väike tugijaam..., kes selle küll peaks ostma, üles panema ja hooldama?
Kujutan ette, et tänases Eestis oleks vähemalt üks parkimisega seotud & majananduslikult mõtlev organisatsioon, kellel võiks olla huvi ja investeerimismusklit mobiilioperaatoriga raha mitte jagada. ESS? Pealeselle -- neil peaks oma sagedusi & tugijaamu omajagu püsti olema kah juba?
8) See ainus SMS on muide TASUTA!!!!!!
Kesklinnas elava & töötava inimesena käin jala ja seda tõesti ei teadnud. Muudab mu varasema jutu eeldused natukene mõttetuks, jah, aga ma ei presenteerinudki valmis äriplaani. :)
Peace,
sC
põhimõtteliselt saan ma Su vastuargumentatsioonist aru, ainult paar pisikest täpsustust:
1) Raadiotelefon autos 100.- koos tasuta sidesseanssidega???
See ei pea olema raadio_telefon_, vaid üks pisikene klots, kes oskab üle mõne vaba sageduse (2.4GHz+) teha "ping!" (as seen in Monty Python's Meaning of Life :)) ja tugijaamalt vastu võtta "pong!". Viimast kah ainult selleks, et näiteks panna põlema roheline tuli "masin pargitud".
2) Parkimispiirkonna odav väike tugijaam..., kes selle küll peaks ostma, üles panema ja hooldama?
Kujutan ette, et tänases Eestis oleks vähemalt üks parkimisega seotud & majananduslikult mõtlev organisatsioon, kellel võiks olla huvi ja investeerimismusklit mobiilioperaatoriga raha mitte jagada. ESS? Pealeselle -- neil peaks oma sagedusi & tugijaamu omajagu püsti olema kah juba?
8) See ainus SMS on muide TASUTA!!!!!!
Kesklinnas elava & töötava inimesena käin jala ja seda tõesti ei teadnud. Muudab mu varasema jutu eeldused natukene mõttetuks, jah, aga ma ei presenteerinudki valmis äriplaani. :)
Peace,
sC
peace kõigile!
Nagu foorumis kombeks alati algul virutan, siis ütlen ja pärast mõtlen. Õige foorumlane sellest probleemi ei tee!
Tegelikult, sCandal, mulle hirmsasti meeldivad sellised ideeloopimised. Sest kus Sa tead, võibla tulevad nendest kunagi valmis ärilahendused .-)
Ja SMS tasuta või mitte - see asja olemust ei muuda.
Röövimisest teatamist on suht-koht lihtne GSM võrgus asukohapõhiselt ära teha. Vahet pole, kas kasutad selleks GPS-i vms (tegelt muidugi on suur vahe, aga see ajab asja mõttetult tehniliseks)
Küss jälle selles, kes nii pisukeses riigis selle eest maxta viicib?
Ja minu teada on GPS-i puhul auto jälitamine ärandamise korral default'ina teenuspaketi sees juba.
Aga ikkagi pole keegi öelnud kommentaari Q-GSM-i parkimise kohta .-(
Nagu foorumis kombeks alati algul virutan, siis ütlen ja pärast mõtlen. Õige foorumlane sellest probleemi ei tee!
Tegelikult, sCandal, mulle hirmsasti meeldivad sellised ideeloopimised. Sest kus Sa tead, võibla tulevad nendest kunagi valmis ärilahendused .-)
Ja SMS tasuta või mitte - see asja olemust ei muuda.
Röövimisest teatamist on suht-koht lihtne GSM võrgus asukohapõhiselt ära teha. Vahet pole, kas kasutad selleks GPS-i vms (tegelt muidugi on suur vahe, aga see ajab asja mõttetult tehniliseks)
Küss jälle selles, kes nii pisukeses riigis selle eest maxta viicib?
Ja minu teada on GPS-i puhul auto jälitamine ärandamise korral default'ina teenuspaketi sees juba.
Aga ikkagi pole keegi öelnud kommentaari Q-GSM-i parkimise kohta .-(
pealikule.
Mis see tcp/ip siia niiväga puutub ? Mitte ei saa aru milles sinu probleem on ? Mul on selline telefon nagu Benefon Q koos MS Mobile Exploreriga. Ma ei tea, ma saan vabalt surfata kus tahan (html lehekülgedel muidugi), saata ja vastu võtta e-maile jne. Kiirus ei sõltu kandeprotokollist. Kõik need sinu oleksid minul juba on. Ainult, et kallis on :-(.....
Mis see tcp/ip siia niiväga puutub ? Mitte ei saa aru milles sinu probleem on ? Mul on selline telefon nagu Benefon Q koos MS Mobile Exploreriga. Ma ei tea, ma saan vabalt surfata kus tahan (html lehekülgedel muidugi), saata ja vastu võtta e-maile jne. Kiirus ei sõltu kandeprotokollist. Kõik need sinu oleksid minul juba on. Ainult, et kallis on :-(.....
priitp,
Natuke puutub see TCP/IP asjasse ikka küll. Lõik Benefon Q tutvustusest:
"It supports existing industry standards such as TCP/IP and HTML/HTTP and Wireless Application Protocol (WAP) 1.1. And keeps you in touch with your regular e-mail service through standard Internet e-mail protocols."
...See ongi täpselt see, millest rääkisin. Ma lihtsalt ei teadnud, et sellised jupstükid juba olemas on. Olen vist mobiilinduses ajast maha jäänud.
Ja see nö. "minu probleem" ongi siis see, et Sinu telefon nii kallis on. :-)
Kui kohe alguses oleks tehtud otsus, kasutada mobiilsides TCP/IP-d, poleks nüüd vaja paljusid funktsioone dubleerida, järelikult oleks Su telefon märksa odavam. (Kui järgi mõelda, on GSM|SMS|WAP ju kõigest TCP/IP|EMAIL|WWW hädine matkimiskatse.)
Natuke puutub see TCP/IP asjasse ikka küll. Lõik Benefon Q tutvustusest:
"It supports existing industry standards such as TCP/IP and HTML/HTTP and Wireless Application Protocol (WAP) 1.1. And keeps you in touch with your regular e-mail service through standard Internet e-mail protocols."
...See ongi täpselt see, millest rääkisin. Ma lihtsalt ei teadnud, et sellised jupstükid juba olemas on. Olen vist mobiilinduses ajast maha jäänud.
Ja see nö. "minu probleem" ongi siis see, et Sinu telefon nii kallis on. :-)
Kui kohe alguses oleks tehtud otsus, kasutada mobiilsides TCP/IP-d, poleks nüüd vaja paljusid funktsioone dubleerida, järelikult oleks Su telefon märksa odavam. (Kui järgi mõelda, on GSM|SMS|WAP ju kõigest TCP/IP|EMAIL|WWW hädine matkimiskatse.)
pealik,
Minu telefon on kallis kuna on väike (vähemalt ma arvan nii)....ja tegelikult ei ole telefon kallis, vaid selle kasutamine on kallis. Telefon on odav, väga odav kui võrrelda sellega, et NMT oli 10x kallim ja mul (meil) oli siis 10x vähem raha.
Mis puutub matkimisse, siis:
a) SMS on kõigest üks kirjavahetuse realisatsioon paljudest.
b) WAP on tegelikult inseneritootena täitsa ok asi, põhiprobleem on html's mis inseneritootena on tänasel päeval täielik värdjas. Kahjuks aga standard, lohutuseks, et nii on paljude asjadega - Windows DOS'i otsas esimesena.
Aga TCP/IP'st niipalju, et mul on selline kahtlane ja karvane tunne, et ta siiski ei sobi õhu kaudu suhtlemiseks. See on ju nagu 1 suur hub kuhu need ja ainult kel leping tehtud võivad oma juhtme torgata ja keegi ei saa teise kanalile ligi ehk saavad vaid serveri endaga rääkida ja kaugemale mitte ning on üheselt identifitseeritavad. Välistatud on ka paketirünnakud ja muud taolised asjad, hea õnne korral läheb lähim tugijaam umbe ja edasi on hambad. Too TCP/IP vist nii kinnist ja kindlat asja juba eos ei paku ?
Minu telefon on kallis kuna on väike (vähemalt ma arvan nii)....ja tegelikult ei ole telefon kallis, vaid selle kasutamine on kallis. Telefon on odav, väga odav kui võrrelda sellega, et NMT oli 10x kallim ja mul (meil) oli siis 10x vähem raha.
Mis puutub matkimisse, siis:
a) SMS on kõigest üks kirjavahetuse realisatsioon paljudest.
b) WAP on tegelikult inseneritootena täitsa ok asi, põhiprobleem on html's mis inseneritootena on tänasel päeval täielik värdjas. Kahjuks aga standard, lohutuseks, et nii on paljude asjadega - Windows DOS'i otsas esimesena.
Aga TCP/IP'st niipalju, et mul on selline kahtlane ja karvane tunne, et ta siiski ei sobi õhu kaudu suhtlemiseks. See on ju nagu 1 suur hub kuhu need ja ainult kel leping tehtud võivad oma juhtme torgata ja keegi ei saa teise kanalile ligi ehk saavad vaid serveri endaga rääkida ja kaugemale mitte ning on üheselt identifitseeritavad. Välistatud on ka paketirünnakud ja muud taolised asjad, hea õnne korral läheb lähim tugijaam umbe ja edasi on hambad. Too TCP/IP vist nii kinnist ja kindlat asja juba eos ei paku ?
jälle pealik,
:-) teine jutt, aga jälle sulle. See USA modemi/broadbandi värk. Mida olulist sa sellest järeldad? Lisa- või tugiinfoks veel sellised andmed, et Soomes näiteks internetikasutajate arv tõuseb, kuid keskmine kasutamise aeg langeb.
Selliste uudiste valgel tundub mulle, et mobiilsel netil pole suurt tulevikku - keegi ei vaja seda, kui isegi tavalise kasutamine langem ja kontsentreerub mõnele üksikule teenusele. Iseasi on see, et tahaks läppariga juhtmeist lahti saada, kuid mingi teise riistaga netis olla pole ja ei tule ka vajadust. Toda parkimise värki ei saa võtta millegi muu kui suure erandina - selle toimimiseks on vaja edastada suures koguses täpset numbriinformatsiooni ja see on mugavam/lihtsam sms'ga. Kõik muud teenused mida tean on mugavamad ja omasemad telefoniga. Telefoniteenust saab toetada väikse kirjaga (sms) siin-seal nagu 1188, aga massilist telefoninetti minu arvates ei tule.
Suhtlemine jääb ikka kirja tasemele (fax, e-mail, sms), mõni paneb kirjale ka pildi kaasa, aga kiri jääb kirjaks. Hullumeelne surfamine kaob, jääb info hankimine või spetsiifilise tarkvara kasutamine (pank, kasiino, mäng), mida teed ikka parema meelega suure ekraani taga....
:-) teine jutt, aga jälle sulle. See USA modemi/broadbandi värk. Mida olulist sa sellest järeldad? Lisa- või tugiinfoks veel sellised andmed, et Soomes näiteks internetikasutajate arv tõuseb, kuid keskmine kasutamise aeg langeb.
Selliste uudiste valgel tundub mulle, et mobiilsel netil pole suurt tulevikku - keegi ei vaja seda, kui isegi tavalise kasutamine langem ja kontsentreerub mõnele üksikule teenusele. Iseasi on see, et tahaks läppariga juhtmeist lahti saada, kuid mingi teise riistaga netis olla pole ja ei tule ka vajadust. Toda parkimise värki ei saa võtta millegi muu kui suure erandina - selle toimimiseks on vaja edastada suures koguses täpset numbriinformatsiooni ja see on mugavam/lihtsam sms'ga. Kõik muud teenused mida tean on mugavamad ja omasemad telefoniga. Telefoniteenust saab toetada väikse kirjaga (sms) siin-seal nagu 1188, aga massilist telefoninetti minu arvates ei tule.
Suhtlemine jääb ikka kirja tasemele (fax, e-mail, sms), mõni paneb kirjale ka pildi kaasa, aga kiri jääb kirjaks. Hullumeelne surfamine kaob, jääb info hankimine või spetsiifilise tarkvara kasutamine (pank, kasiino, mäng), mida teed ikka parema meelega suure ekraani taga....
priitp, see on üldiselt üks mõistlik jutt!
(kolmik)point .-) selles, et kui võtta parkimist ühe suure erandina, siis päris nii see nüüd ka ei ole! Võta kasvõi need lugematud SMS-teenused küll horoskoopide, küll igasugu muu sisu tellimise osas.
Mobiilinternet on pigem muutunud sloganiks (mida ta niigi juba kindlasti on), kuid 3G tulekuga muutub ta tõenäoliselt veel laiema levikuga asjaks. Iseasi, kas ta ka kasu tooma hakkab?
Muidugi, kui keegi teatab, et ta tahab mulle faksi saata siis ma vaatan talle ikka väga kohtlase näoga otsa ja ütlen, et kuule, minu lapsepõlves oli see küll üks popp värk aga praegu...? Kui palju me praegu üldse faksime?
Tegelikult kogu jutu mõte ongi selles, et olen samuti seisukohal, et masilist telefoninetti ei tule niipea. Aga kõne toetava aplikatsioonina jääb edasi võidutsema SMS!
(kolmik)point .-) selles, et kui võtta parkimist ühe suure erandina, siis päris nii see nüüd ka ei ole! Võta kasvõi need lugematud SMS-teenused küll horoskoopide, küll igasugu muu sisu tellimise osas.
Mobiilinternet on pigem muutunud sloganiks (mida ta niigi juba kindlasti on), kuid 3G tulekuga muutub ta tõenäoliselt veel laiema levikuga asjaks. Iseasi, kas ta ka kasu tooma hakkab?
Muidugi, kui keegi teatab, et ta tahab mulle faksi saata siis ma vaatan talle ikka väga kohtlase näoga otsa ja ütlen, et kuule, minu lapsepõlves oli see küll üks popp värk aga praegu...? Kui palju me praegu üldse faksime?
Tegelikult kogu jutu mõte ongi selles, et olen samuti seisukohal, et masilist telefoninetti ei tule niipea. Aga kõne toetava aplikatsioonina jääb edasi võidutsema SMS!
priitp,
Ma mõtlesin 'broadband'-i all pigem DSL/kaabel-lahendusi kui mobiilset netti. Mobiilse neti suhtes olen ise ka suht skeptiline. Ja seda põhjusel, et ega need eetrikanalid nii suure läbilaskega olegi kui arvatakse.
Pidasin pigem sellist plaani, et kui kodukasutajate internetiühenduste torud jämedamaks lähevad (28|56kbps => 256|384kbps), peavad ka telkod oma metroovõrkude bandwidth-e suurendama, mis omakorda nõuab uusi võimsamaid kommutaatoreid ja multipleksereid ning osalt ka uute võrkude välja ehitamist.
Ei saa ju olla, et usalased igavesti oma vanade modemikolakate otsa istuma jäävad! Lihtsalt inerts on 'way' suurem kui oskasin oodata.
Ma mõtlesin 'broadband'-i all pigem DSL/kaabel-lahendusi kui mobiilset netti. Mobiilse neti suhtes olen ise ka suht skeptiline. Ja seda põhjusel, et ega need eetrikanalid nii suure läbilaskega olegi kui arvatakse.
Pidasin pigem sellist plaani, et kui kodukasutajate internetiühenduste torud jämedamaks lähevad (28|56kbps => 256|384kbps), peavad ka telkod oma metroovõrkude bandwidth-e suurendama, mis omakorda nõuab uusi võimsamaid kommutaatoreid ja multipleksereid ning osalt ka uute võrkude välja ehitamist.
Ei saa ju olla, et usalased igavesti oma vanade modemikolakate otsa istuma jäävad! Lihtsalt inerts on 'way' suurem kui oskasin oodata.