Mina arvan ka, et hiina on nii lahe riik, kõike sinna kuuluvasse peaks maksimaalselt investeerima, ja kui sinna otse ei saa, siis kong hong päästab ära, mis vahe, mis vere värvi see dollar on?
Üha rohkem mulle tundub, et see jutt, et Hinna justkui on ennast distantseerinud mingil määral venemaast ei pea tegelikkuses paika. https://www.msn.com/en-xl/news/other/xi-jinping-expected-to-visit-moscow-to-further-china-russia-ties-defying-impression-of-split-over-ukraine-war/ar-AA16VAEF. Kui Xi visiit tegelikkuseks saab, siis kindlasti ei lähe ta sinna teda noomima vaid hoopis midagi muud, see on ju kogu maailmale täiesti selge, et visiidi eesmärk on näidata kelle poolt Hiina on, ükskõik mis kastmes nad seda serveerivad.
Maailm on väike ja isikutes kinni. Usa solvas prints bin Salmani, et selle valitsus Jamal Khashoggi Istanbulis ära tükeldas, hiinlastele käib kindlasti närvidele, et Usa nende õhupalli kõige tipuks alla lasi, Iraan lihtsalt vihkab Usa kuna see sanktsioone eest veab ja Israeli aitab jpm. Terve hulk diktaatoritest tegelasi on maailmas valvel, et rahvas pead tõstma ei hakkaks. Ja seepärast ka vene poolel. Kõik neutraalsed riigid on tegelikult vene poolel, see on ju lollilegi selge. Ja igasugu teid pidi saabub venemaale mida vaid vaja on, selles pole vaja kahelda. Ehk tuleb vist aegsasti Hiina aktsiatest eemale hoidma hakata. Saan Hiinast ka aru, kui neil selline ideoloogiline partner nagu venemaa ära kaob, oleks jama majas. Aga kurat, sõda ju käib, kus iga päev võib laipadega mitu km ketti teha, sellest aru ei saada.
Maailm on väike ja isikutes kinni. Usa solvas prints bin Salmani, et selle valitsus Jamal Khashoggi Istanbulis ära tükeldas, hiinlastele käib kindlasti närvidele, et Usa nende õhupalli kõige tipuks alla lasi, Iraan lihtsalt vihkab Usa kuna see sanktsioone eest veab ja Israeli aitab jpm. Terve hulk diktaatoritest tegelasi on maailmas valvel, et rahvas pead tõstma ei hakkaks. Ja seepärast ka vene poolel. Kõik neutraalsed riigid on tegelikult vene poolel, see on ju lollilegi selge. Ja igasugu teid pidi saabub venemaale mida vaid vaja on, selles pole vaja kahelda. Ehk tuleb vist aegsasti Hiina aktsiatest eemale hoidma hakata. Saan Hiinast ka aru, kui neil selline ideoloogiline partner nagu venemaa ära kaob, oleks jama majas. Aga kurat, sõda ju käib, kus iga päev võib laipadega mitu km ketti teha, sellest aru ei saada.
Hiina saab väga hästi aru, et USA on tema konkurent, mitte Venemaa. Venemaa on kasulik tooraineallikas, muud midagi. Ja seda toorainet on Hiinal väga vaja, eriti kui saab soodushinnaga.
See sõda tuli Hiinale nagu taeva õnnistus, loomulikult pole neil mingit soovi, et see peagi ära lõpeks. Nii nagu Türgi lõikab ka Hiina sellest sõjast kasu ehkki teeskleb neutraalsust.
Mingid taolised argumendid nagu Ukraina suveräänne õigus ise oma saatust otsustada või humanitaarsed kaalutlused ja kümned tuhanded inimohvrid ei maksa Puna - Hiina silmis krossigi. See kõik on lüürika, kuid geopoliitikas on see väga odav valuuta .
See sõda tuli Hiinale nagu taeva õnnistus, loomulikult pole neil mingit soovi, et see peagi ära lõpeks. Nii nagu Türgi lõikab ka Hiina sellest sõjast kasu ehkki teeskleb neutraalsust.
Mingid taolised argumendid nagu Ukraina suveräänne õigus ise oma saatust otsustada või humanitaarsed kaalutlused ja kümned tuhanded inimohvrid ei maksa Puna - Hiina silmis krossigi. See kõik on lüürika, kuid geopoliitikas on see väga odav valuuta .
Usa ja Euroopa, Jaapan ja Okeaania, ka osa läänemeelsest Aasiast on ennekõike maksujuline turg Hiina jaoks. Venemaa pole isegi mitte arvestatav toorainetarnija veel, rääkimata, et ta oleks maksujõuline turg. Ilma maksejõulise turuta pole sellest toorainete tarbijast suurt tolku- hoiab hinge sees ehk.
Miks peaks toorainetarnija ühtlasi maksujõuline turg olema?
Kui sul on tarnija, kellel on piisavalt kitsas käes, et sulle peaagu ükskõik kui madala hinnaga müüa - mis takistab seda hinnavahet muudele turgudele valmistoodangut müües puhtalt kasumiks käänata?
Kui sul on tarnija, kellel on piisavalt kitsas käes, et sulle peaagu ükskõik kui madala hinnaga müüa - mis takistab seda hinnavahet muudele turgudele valmistoodangut müües puhtalt kasumiks käänata?
Kas oli öeldud, et peab olema samas ka maksujõuline turg?
Lihtsustatult: Takistada võivad näiteks sanktsioonid, tollid jne. Kui see odavast toorainest tehtud toode pööratakse maksujõulisel turul kallimaks, kui läänes kallist toorainest tehtud kohalik toode, siis pole sellest odavast toorainest tolku, vaid oma majandusele tehakse pigem kahju.
Point oli see, et Hiina sõltuvusseosed selle nn. halva läänega on kümneid kordi suuremad, kui Venemaaga. Kuskul piiripeal laveerida kannatab, aga Venemaale panustamine ei teeni hiina huve ja pigem nõrgendab Hiinat ja võib kaasa tuua arenguid, mida Hiina kindlasti ei soovi.
Lihtsustatult: Takistada võivad näiteks sanktsioonid, tollid jne. Kui see odavast toorainest tehtud toode pööratakse maksujõulisel turul kallimaks, kui läänes kallist toorainest tehtud kohalik toode, siis pole sellest odavast toorainest tolku, vaid oma majandusele tehakse pigem kahju.
Point oli see, et Hiina sõltuvusseosed selle nn. halva läänega on kümneid kordi suuremad, kui Venemaaga. Kuskul piiripeal laveerida kannatab, aga Venemaale panustamine ei teeni hiina huve ja pigem nõrgendab Hiinat ja võib kaasa tuua arenguid, mida Hiina kindlasti ei soovi.
Välisluureameti avalik raport 2023 Hiina peatükk annab hea ülevaate Hiina globaalsetest ambitsioonidest, suhetest Venemaaga.
Oma fantaasiate esitamise asemel võiks vaadata pisut ka fakte
China also announced Friday its trade with Russia hit a new record high in 2022.
The goods trade between the two countries reached 1.28 trillion yuan ($190 billion) last year, up more than 30% from 2021, according to Lyu Daliang, the spokesman for the customs authority.
...................
China’s crude oil imports from Russia soared 55% from a year earlier to a record level in May, displacing Saudi Arabia as the top supplier, as refiners cashed in on discounted supplies amid sanctions on Moscow over its invasion of Ukraine.
........................
The data, which shows that Russia took back the top ranking of suppliers to the world’s biggest crude oil importer after a gap of 19 months, indicates that Moscow is able to find buyers for its oil despite western sanctions, though it has had to slash prices.
..........
And while China’s overall crude oil demand has been dampened by Covid-19 curbs and a slowing economy, leading importers, including refining giant Sinopec and trader Zhenhua Oil, have stepped up buying cheaper Russian oil on top of sanctioned supplies from Iran and Venezuela that allows them to scale back competing supplies from West Africa and Brazil.
https://edition.cnn.com/2023/01/13/economy/china-exports-struggle-reopening-2022-intl-hnk/index.html
Ja seda kõike covid- depressiooni taustal, millest Hiina pole senini täielikult toibunud
Järeldus : see sõda on Hiinale väga kasulik. Ja selle jätkumine ning Lääne sanktsioonid Venemaale on Hiinale kasulikud. Järelikult ei tee Hiina midagi, mis seda kasulikku äri võiks takistada.
Mida igaüks ju niikuinii peaks nägema kasvõi igapäevaseid uudiseid lugedes.
China also announced Friday its trade with Russia hit a new record high in 2022.
The goods trade between the two countries reached 1.28 trillion yuan ($190 billion) last year, up more than 30% from 2021, according to Lyu Daliang, the spokesman for the customs authority.
...................
China’s crude oil imports from Russia soared 55% from a year earlier to a record level in May, displacing Saudi Arabia as the top supplier, as refiners cashed in on discounted supplies amid sanctions on Moscow over its invasion of Ukraine.
........................
The data, which shows that Russia took back the top ranking of suppliers to the world’s biggest crude oil importer after a gap of 19 months, indicates that Moscow is able to find buyers for its oil despite western sanctions, though it has had to slash prices.
..........
And while China’s overall crude oil demand has been dampened by Covid-19 curbs and a slowing economy, leading importers, including refining giant Sinopec and trader Zhenhua Oil, have stepped up buying cheaper Russian oil on top of sanctioned supplies from Iran and Venezuela that allows them to scale back competing supplies from West Africa and Brazil.
https://edition.cnn.com/2023/01/13/economy/china-exports-struggle-reopening-2022-intl-hnk/index.html
Ja seda kõike covid- depressiooni taustal, millest Hiina pole senini täielikult toibunud
Järeldus : see sõda on Hiinale väga kasulik. Ja selle jätkumine ning Lääne sanktsioonid Venemaale on Hiinale kasulikud. Järelikult ei tee Hiina midagi, mis seda kasulikku äri võiks takistada.
Mida igaüks ju niikuinii peaks nägema kasvõi igapäevaseid uudiseid lugedes.
"stagna"
Oma fantaasiate esitamise asemel võiks vaadata pisut ka fakte
[i] China also announced Friday its trade with Russia hit a new record high in 2022.
The goods trade between the two countries reached 1.28 trillion yuan ($190 billion) last year, up more than 30% from 2021, according to Lyu Daliang, the spokesman for the customs authority.
Ja siis vaatame järgmisi fakte:
Kaubandusbilanss on Hiina poolt vaadatuna Venemaaga negatiivne 38 miljardiga.
"Kollektiivse halva läänega" on kaubandusbilanss ca 3 triljonit dollarit ja Hiina poolt vaadatuna plussis ca 600-700 miljardi dollariga.
ET kummale selga keeraates või kummale kummardades on rohkem võita või kaotada?
Kellele ta selga keerab ? Ta teeskleb neutraalsust ja võtab kasumit sisse. Hiina naudib seda olukorda samamoodi nagu Türgi. Ta ei pea üldse ametlikult pooli valima ja Venele mingeid sanktsioone kehtestama. Teda ei sunnita selleks. Praegune olukord on Hiinale väga kasulik ja Pekingile meeldiks kui see sõda kestaks veel mitmeid aastaid.
USA suunalt on tulnud mitmeid kommentaare sõjalise konflikti osas Hiinaga, mida on hakatud ka arvestama oma tegevustes. Hiina on mõnda aega müünud USA võlga, ostnud viimasel ajal rohkem kulda. Võib arvata, et tõmmatakse laiemalt oma vahendeid läänest välja, et mitte sattuda Venemaa positsiooni, kus varad on külmutatud. Venemaa kukkumine ei tundu hetkel Hiina huvides olevat. Samas on Hiinal ka Ukrainas suuremaid positsioone põllumaa osas näiteks ja toimub manööverdamine, et hoida mõlema osapoolega normaalseid suhteid.
Hiinlaste kontroll maailmamajanduse üle on katastroofiliselt suur. Vaadake aruannet :
https://pubs.er.usgs.gov/publication/mcs2023
Nüüd tutvuge järgneva informatsiooniga :
https://www.aljazeera.com/features/2023/2/26/is-africa-still-neutral-a-year-into-the-ukraine-war
Ja nüüd arvake millistesse riikidesse Aafrikas peale Venemaa on koondunud Pallaadiumi ja Plaatina kaevandused ning tootmine
Ma ei tea kui suured on Ukrainal tegelikult strateegiliste metallide varud, üht-teist on publitseeritud, aga mis on tõsi, ei tea.
Kas see et Venemaa maavarade poolest rikka Donbassi Vene Föderatsiooni osaks kuulutas on osa sellest mida Putin Hiinlastele enne sõda lojaalsuse eest lubas ?
Kas selgitavad strateegiliste metallide varude paiknemised maailmas ka seda miks USA ja Britid Ukrainat aktiivselt toetavad? Mida mõtleb Saksamaa?
https://pubs.er.usgs.gov/publication/mcs2023
Nüüd tutvuge järgneva informatsiooniga :
https://www.aljazeera.com/features/2023/2/26/is-africa-still-neutral-a-year-into-the-ukraine-war
Ja nüüd arvake millistesse riikidesse Aafrikas peale Venemaa on koondunud Pallaadiumi ja Plaatina kaevandused ning tootmine
Ma ei tea kui suured on Ukrainal tegelikult strateegiliste metallide varud, üht-teist on publitseeritud, aga mis on tõsi, ei tea.
Kas see et Venemaa maavarade poolest rikka Donbassi Vene Föderatsiooni osaks kuulutas on osa sellest mida Putin Hiinlastele enne sõda lojaalsuse eest lubas ?
Kas selgitavad strateegiliste metallide varude paiknemised maailmas ka seda miks USA ja Britid Ukrainat aktiivselt toetavad? Mida mõtleb Saksamaa?
Hiina hangib omale täiesti avalikult osalusi strateegilistes kaevandustes, et tagada kontroll maavarade üle tervel planeedil. Lähimad näited on Soomes. Donbass on selles suhtes oluline piirkond, samas Hiina on varem ka Ukrainaga koostööd teinud ja otseselt justkui ei vajaks Venemaad sinna vahele. Algatus tuli ikka Putinilt ja täna on Hiina pigem sundolukorras, kus Ukraina näib libisevat täielikult USA ja ka Euroopa huvide orbiiti ja mõjusfääri ja see Hiinale ei sobi. Hiina jaoks on Venemaa üks suur auk, kust odavalt ammutada kõike mida tarvis läheb ja nende vaatest oleks hea, kui sinna auku kukuks ka Ukraina. Ukraina-Hiina tippkohtumisel oleks vaja Xi-d veenda selles, et ruumi ja maavara jagub kõikidele. Ka Hiina võib sinna rajada mõned oma kaevandused, kui õnnestuks maad tagasi saada.
Viimasel ajal ka sellest juttu palju olnud meedias, et hiinlased tajuvad, et on üksi jäämas USA/lääne vastu ja näkane venemaa on ainuke mis sobiks partneriks hiinlaste poolele väljakut. Sellest ka idee neil, et äkki ikka peaks putlerit aitama, sest kui tema kaob, polegi nagu kedagi kambas ja pisut kõle on.
Hiina motiividest.
Hiina ei ole end näidanud riigina, mis otsib konfliktides kiireid, sh. sõjalisi, lahendusi ning vajab seetõttu ka ise tugevaid liitlasi. On võimalik, et Hiina juhtkond on muutunud kannatamatumaks, aga siiani on hiinlastele omane pigem pika-ajaline majanduslik ja poliitiline "imbumine" kui just tegemist pole selgelt nõrgemate vastastega. Hiinale on vaja Venemaa ressursside ja majanduse üle kontrolli, et olla ise sõltumatum USAst ja Euroopast ning suurendada teiste riikide sõltuvust Hiinast.
Algusest peale on olnud selge, et Kreml ei saanud ette võtta Ukraina, kaudselt EL ja NATO, ründamist ilma Hiina nõusolekuta, kindlustamata enda seljatagust. Hiina vajas seda, et Putin tule enda peale tõmbaks, tähelepanu Aasiast kõrvale juhiks ning USAd ja tema liitlasi nõrgestaks ning Hiina huvidele vastutulelikumaks muudaks. Hiina tahtel lükkus sõja alguski teede lagunemise ajale, et mitte Hiina olümpiamänge varjutada. Kuigi sõja algul sai Hiina teeselda üllatust oma partneri tegevuse üle, siis nüüd kus Venemaa on aga sõjas jänni jäänud ning NATO/EL on sellest sõjast vastu ootusi poliitiliselt ja sõjaliselt veelgi tugevamaks muutumas, peab Hiina kulisside tagant ka ise välja tulema, esialgu küll rahutuviks maskeerununa.
Kui USA pakuks Hiinale "territoriaalseid järeleandmisi" Siberis (Taiwani vastu), ehk lubaks mittesekkumist või isegi tuge Hiina sissetungile Venemaale, võiks Hiina teoreetiliselt ka pooli vahetada. Aga kuna Venemaa on tuumariik, kardab Hiina saada karmilt karistatud ning nii globaalsest konkurentsist üldse välja langeda. Hiina jaoks on parim lahendus tekitada Venemaa majanduslik ja poliitiline sõltuvus Hiinast, vasallriik. Ja selleks et Venemaa selliseks muutuks, peab Venemaa ka Ukrainas siiski kaotama. Võit Ukraina ning kaudselt ka seda toetava EL ja NATO üle teeks Venemaast Vene-Hiina suhetes tugevama partneri. See lahendus tekitaks aga Hiinale uue tugeva, agressiivse ja ettearvamatu konkurendi.
Kuni venelane võitleb Ukrainas, saab Hiina näidelda rahutuvi ja pakkuda teadlikult välja tingimusi, mis ühele või teisele poolele ei sobi, tegemata ühtki tõsisemat pingutust sõja lõpetamiseks. Sõda, mis nõrgestab Venemaad ja USA/ELi majanduslikult on Hiinale kasulik sõltumata selle tulemusest. Aga endale soodsa lõpptulemuse nimel peab Hiina püsima praegu Venemaa poolel ning võib-olla isegi mingil ajal ka ise ohvreid tooma. Ta ei saa praegu Ukraina poolele asuda ning siis hiljem usutava partnerina veel Venemaad päästma tormata. Nii kaotaks ta võimaluse Hiinale kasulikuks lahenduseks ning lükkaks Kremli meeleheitlikult koguni tuumarelva kasutama.
Hiina sekkuks tõenäoliselt sellesse sõtta sõjaliselt ja Venemaa poolel alles siis kui ukrainlased/NATO Moskvat ähvardaks. Hiina ei ole huvitatud Putini reziimi täielikust kokku kukkumisest, sest ilma selleta tuleks neil Venemaal leida uued toetatavad. Neile sobiks Putini nukuvalitsus, küll pigem ilma Putinita, kelle ambitsioonikus ei lubaks tal ka Hiinale alluda. Hiina ei annaks kindlasti Putinit välja Haagi kohtule, aga korraldaks lennu- vm õnnetuse, siis kui peab Kremlit küpseks kaotust vastu võtma. See võib toimuda juba varsti, sest Hiina presidendi visiidi üks eesmärke võis olla ka Putini meelitamine, paranoia leevendamine, tema vastuvisiidile meelitamine juhul kui Hiina peab Venemaad juba praegu piisavalt kaotanuks ning vaid Putini tahtel sellele kaotusele vastu sõdivaks.
Hiina võib ka enne Putini kõrvaldamist ära oodata Venemaa majanduse kahju kasvamise, tööjõu hävingu suurenemise ehk järgmise ja veel ülejärgmise mobilisatsiooni ning sellega kaasnevad Venemaa põgenike lained ja laibahunnikud. Hiinal on ju piisavalt inimressurssi, et tekkivat lünka täita ja kannatust, et vältida kiiremaid ning riskantsemaid agressiivseid lahendusi.
Hiina ei ole end näidanud riigina, mis otsib konfliktides kiireid, sh. sõjalisi, lahendusi ning vajab seetõttu ka ise tugevaid liitlasi. On võimalik, et Hiina juhtkond on muutunud kannatamatumaks, aga siiani on hiinlastele omane pigem pika-ajaline majanduslik ja poliitiline "imbumine" kui just tegemist pole selgelt nõrgemate vastastega. Hiinale on vaja Venemaa ressursside ja majanduse üle kontrolli, et olla ise sõltumatum USAst ja Euroopast ning suurendada teiste riikide sõltuvust Hiinast.
Algusest peale on olnud selge, et Kreml ei saanud ette võtta Ukraina, kaudselt EL ja NATO, ründamist ilma Hiina nõusolekuta, kindlustamata enda seljatagust. Hiina vajas seda, et Putin tule enda peale tõmbaks, tähelepanu Aasiast kõrvale juhiks ning USAd ja tema liitlasi nõrgestaks ning Hiina huvidele vastutulelikumaks muudaks. Hiina tahtel lükkus sõja alguski teede lagunemise ajale, et mitte Hiina olümpiamänge varjutada. Kuigi sõja algul sai Hiina teeselda üllatust oma partneri tegevuse üle, siis nüüd kus Venemaa on aga sõjas jänni jäänud ning NATO/EL on sellest sõjast vastu ootusi poliitiliselt ja sõjaliselt veelgi tugevamaks muutumas, peab Hiina kulisside tagant ka ise välja tulema, esialgu küll rahutuviks maskeerununa.
Kui USA pakuks Hiinale "territoriaalseid järeleandmisi" Siberis (Taiwani vastu), ehk lubaks mittesekkumist või isegi tuge Hiina sissetungile Venemaale, võiks Hiina teoreetiliselt ka pooli vahetada. Aga kuna Venemaa on tuumariik, kardab Hiina saada karmilt karistatud ning nii globaalsest konkurentsist üldse välja langeda. Hiina jaoks on parim lahendus tekitada Venemaa majanduslik ja poliitiline sõltuvus Hiinast, vasallriik. Ja selleks et Venemaa selliseks muutuks, peab Venemaa ka Ukrainas siiski kaotama. Võit Ukraina ning kaudselt ka seda toetava EL ja NATO üle teeks Venemaast Vene-Hiina suhetes tugevama partneri. See lahendus tekitaks aga Hiinale uue tugeva, agressiivse ja ettearvamatu konkurendi.
Kuni venelane võitleb Ukrainas, saab Hiina näidelda rahutuvi ja pakkuda teadlikult välja tingimusi, mis ühele või teisele poolele ei sobi, tegemata ühtki tõsisemat pingutust sõja lõpetamiseks. Sõda, mis nõrgestab Venemaad ja USA/ELi majanduslikult on Hiinale kasulik sõltumata selle tulemusest. Aga endale soodsa lõpptulemuse nimel peab Hiina püsima praegu Venemaa poolel ning võib-olla isegi mingil ajal ka ise ohvreid tooma. Ta ei saa praegu Ukraina poolele asuda ning siis hiljem usutava partnerina veel Venemaad päästma tormata. Nii kaotaks ta võimaluse Hiinale kasulikuks lahenduseks ning lükkaks Kremli meeleheitlikult koguni tuumarelva kasutama.
Hiina sekkuks tõenäoliselt sellesse sõtta sõjaliselt ja Venemaa poolel alles siis kui ukrainlased/NATO Moskvat ähvardaks. Hiina ei ole huvitatud Putini reziimi täielikust kokku kukkumisest, sest ilma selleta tuleks neil Venemaal leida uued toetatavad. Neile sobiks Putini nukuvalitsus, küll pigem ilma Putinita, kelle ambitsioonikus ei lubaks tal ka Hiinale alluda. Hiina ei annaks kindlasti Putinit välja Haagi kohtule, aga korraldaks lennu- vm õnnetuse, siis kui peab Kremlit küpseks kaotust vastu võtma. See võib toimuda juba varsti, sest Hiina presidendi visiidi üks eesmärke võis olla ka Putini meelitamine, paranoia leevendamine, tema vastuvisiidile meelitamine juhul kui Hiina peab Venemaad juba praegu piisavalt kaotanuks ning vaid Putini tahtel sellele kaotusele vastu sõdivaks.
Hiina võib ka enne Putini kõrvaldamist ära oodata Venemaa majanduse kahju kasvamise, tööjõu hävingu suurenemise ehk järgmise ja veel ülejärgmise mobilisatsiooni ning sellega kaasnevad Venemaa põgenike lained ja laibahunnikud. Hiinal on ju piisavalt inimressurssi, et tekkivat lünka täita ja kannatust, et vältida kiiremaid ning riskantsemaid agressiivseid lahendusi.
Ma nüüd tulistan tsipa puusalt aga Xi lubas vist Hiinas 2023 päris mitme protsendilist majanduskasvu. Tõenäoliselt see kasv ei tule toodete Venemaale müügist vaid ikka EU'sse ja USA'sse. Seega ühtpidi peab naeratama ja patsutama Putinit aga teistpidi läänega tülli ka minna ei saa.
Sellistes riikides tuleb kasv otse statistikametist ja on täpselt selline nagu lubatud.
Seda on küll väga raske ette kujutada, et Putini kõrvaldamine Hiina abil toimuks. Aga ajalugu on ennegi üllatanud, seega võib ju mõelda, et mis on need arengud, millisel juhul selline sündmus võiks aset leida.
Hiina on kasvamisele ja arengule orienteeritud. Õpitakse hoolega nii teiste edulugudest kui ka vigadest. Kopeeritakse kõike, mis kasuks võib tulla. Vaadeldakse hoolega läänes toimuvaid protsesse ja püütakse kõigiga bisnest teha.
Kogu see sunnitud sõprus Venemaaga on Hiina jaoks küllaltki piinlik lugu. Ukraina sõda pole kunagi olnud Hiina huvides ja sellele on püütud seal läbi sõrmede vaadata. Ka oli Hiinale nende olümpia varjutamine ebameeldiv olukord.
Arvatavasti kasutab Putin Hiina puhul väljapressimistaktikat, nagu tal alati on kombeks olnud. Saksamaa ja pool Euroopat oli energiakandjatest sõltuvalt pantvangis ja ka Hiina puhul me saame asjale niimoodi vaadata.
Odavalt saadud ressurssidest on raske loobuda ja kui öeldakse, et näe, me tulime suurte kingitustega (odavad energiakandjad jm ) me ju oleme nüüd igaveseks sõbrad, siis ongi raske muud teha, kui noogutada.
Isegi kui tahaks südametunnistuse sunnil neist loobuda, siis tähendaks see inflatsiooni, nagu mujal on juhtunud.
Seega Hiina jaoks head varianti ei ole, oodatakse sõja lõppu nagu meiegi seda teeme. Ja samal ajal püütakse sellest distantseeruda, et vaatamata kehvale sõbrale ise plekituks jääda.
Nagu eespool kirjutasin, siis hiinlased õpivad teistelt. Venelastelt on nad õppinud, kuidas täiesti sirge näoga öelda midagi, mida tõsiselt ei mõelda. Naersin südamest, kui kuulsin seda avaldust, milles kiideti Putinit kui edukat riigijuhti ja avaldati lootust, et ta jätkab peale valimisi. Hiinlased teavad väga hästi, kuidas valimised Venemaal käivad. Samas ma ei usu hetkekski, et Putini jätkamine nende huvides oleks, pigem loodetakse ikka mingi juhuse sekkumisele, mis sellise perspektiivi võimatuks teeks ja keegi asjalikum riigitüüri juurde asuks.
Hiina muutuks Venemaa suhtes jahedamaks ehk sellisel juhul, kui neil poleks kasu Venemaalt saadavatest ressurssidest või kui neid ressursse poleks vaja enam sellises mahus ja majanduslik koostöö muutuks mõttetuks. Päris sellist võimalust ma hästi ette ei kujuta. Samas, kui läänes väheneks oluliselt vajadus/nõudlus hiina kaupade järele, siis see vähendaks ka vajadust materjalide, toormete, energia järele.
Hiina on kasvamisele ja arengule orienteeritud. Õpitakse hoolega nii teiste edulugudest kui ka vigadest. Kopeeritakse kõike, mis kasuks võib tulla. Vaadeldakse hoolega läänes toimuvaid protsesse ja püütakse kõigiga bisnest teha.
Kogu see sunnitud sõprus Venemaaga on Hiina jaoks küllaltki piinlik lugu. Ukraina sõda pole kunagi olnud Hiina huvides ja sellele on püütud seal läbi sõrmede vaadata. Ka oli Hiinale nende olümpia varjutamine ebameeldiv olukord.
Arvatavasti kasutab Putin Hiina puhul väljapressimistaktikat, nagu tal alati on kombeks olnud. Saksamaa ja pool Euroopat oli energiakandjatest sõltuvalt pantvangis ja ka Hiina puhul me saame asjale niimoodi vaadata.
Odavalt saadud ressurssidest on raske loobuda ja kui öeldakse, et näe, me tulime suurte kingitustega (odavad energiakandjad jm ) me ju oleme nüüd igaveseks sõbrad, siis ongi raske muud teha, kui noogutada.
Isegi kui tahaks südametunnistuse sunnil neist loobuda, siis tähendaks see inflatsiooni, nagu mujal on juhtunud.
Seega Hiina jaoks head varianti ei ole, oodatakse sõja lõppu nagu meiegi seda teeme. Ja samal ajal püütakse sellest distantseeruda, et vaatamata kehvale sõbrale ise plekituks jääda.
Nagu eespool kirjutasin, siis hiinlased õpivad teistelt. Venelastelt on nad õppinud, kuidas täiesti sirge näoga öelda midagi, mida tõsiselt ei mõelda. Naersin südamest, kui kuulsin seda avaldust, milles kiideti Putinit kui edukat riigijuhti ja avaldati lootust, et ta jätkab peale valimisi. Hiinlased teavad väga hästi, kuidas valimised Venemaal käivad. Samas ma ei usu hetkekski, et Putini jätkamine nende huvides oleks, pigem loodetakse ikka mingi juhuse sekkumisele, mis sellise perspektiivi võimatuks teeks ja keegi asjalikum riigitüüri juurde asuks.
Hiina muutuks Venemaa suhtes jahedamaks ehk sellisel juhul, kui neil poleks kasu Venemaalt saadavatest ressurssidest või kui neid ressursse poleks vaja enam sellises mahus ja majanduslik koostöö muutuks mõttetuks. Päris sellist võimalust ma hästi ette ei kujuta. Samas, kui läänes väheneks oluliselt vajadus/nõudlus hiina kaupade järele, siis see vähendaks ka vajadust materjalide, toormete, energia järele.
Mida nad teistelt õpivad, kui võimul on kommunistlik partei? Lääne ettevõtted pingutavad, et tootmine Hiinast välja suunata. Usaldus nende vastu pole kunagi nii madal olnud.