Kristina Kallase ajal on tulnud praktiliselt nädalase vältega nii idiootseid ideid, ma ei saa aru, kuidas avalikkus sellele valulisemalt ei reageeri.
Jagame loosiga õpilasi koolidesse? Wtf, ausalt.
Ainus asi, mida sellise lollusega saavutatakse, on see, et võimekate õpilaste jaoks tulevad erakoolid, ja siis tõesti juhtub see, et vaesematest peredest pärit andekatele lastele on haridustee juba eos raskendatud.
Enne valimisi ilmselt seotud sooviga mõni hääl nendelt vanematelt juurde saada kelle võsuke jäi eliitkooli ukse taha. Kuigi ta on kogu aeg totrustega silma paistnud sõltumata valimiste lähedusest.
Väga lahe eksperiment oleks - lapsevanemad saaksid kutse suvalisse kooli üle Eesti.
Lisada tuleks muidugi loositud kohtade järelturg.
Ma tahaks ikkagi saada aru, et mis probleemi sellega lahendatakse?
Pildilpüsimise probleemi enne valimisi?
Aa, et oli oht, et äkki e200 saab valimistel 11 häält ja oli vaja see arv numbriteks vähendada? Võimalik.
Ministeerium: esimese klassi katsete asemel võiks kooli pääseda loosipiletiga
Liberaalid ajavad asju tavaliselt nii.
Enne valimisi: Esimesse klassi saab loosipiletiga.
Peale valimisi: Loosipileteid saab osta Eesti loto kodulehelt, 100 eur / tk.
No aga Riigil olla ju raha vähe. Mis seal siis ikka, paneme popimate koolide kohad oksjonile. Kindlasti on terve hulk inimesi, kes on oma võsukese tuleviku nimel nõus natuke klotsi viskama, et Westholmi või Reaalgümnasiumi vms. lapsele koht saada.
Kõik. Müügiks.
Mikskamitte?
Mks ka mitte. Maailma parimad ülikoolid üldjuhul müüvadki niimoodi teatava hulga kohti. Vanem viskab miljon-paar uue spordihoone fondi ja võetakse enamvähem kesiganes vastu.
Suurendada võrdsust. Arvamus on, et andekas laps õppides teiste tarkade seas “eliitklassis” saab teiste ees “ebõiglase” eelise.
Meie tuntuim erakool, Rocca Al Mare Kool mingi hetk minu teada sellise muutuse tegi. Lõpetas sisseastumiskatsed ja loosib soovijate vahel. Tundub, et saab ka nii. Mõni lähemalt seotu võiks tulemust kommenteerida.
Rocca al Mare kool on erakool ja võib õpilasi vastu võtta ka astroloogi soovituste põhjal, kui selline huvi on.
Aga riiklikes koolides peab samamoodi olema võimalik luua süvaõppega klasse (ja koole). Ma ütleks, et nii väikese riigi puhul on see lausa imperatiivne, et mitte kaotada neid andekaid, võimekaid jne.
VÕRDSUS ongi see, et üks tüdruk Lasnamäelt, kes oleks pidanud minema Tondiraba Keskkooli 1.klassi, läks hoopis katsetega Inglise Kolledži 2.klassi.
Kui riiklikest koolidest meritokraatia ära kaotada, siis koondub see (kallitesse) erakoolidesse, ja siis tõesti enam väga suurel osal enam sinna ligipääsu pole.
Ja boonusprobleem: paljud noored Eesti mitmerahvuselised pered (välismaa mees, eesti naine) on enda koduks valinud just Eesti, sest siin on mitmed tugevused mujal elamise ees. Paljud neist on juba hävinud, aga haridussüsteem on olnud üsna kindel eelis. Kristina muidugi teeb ennastunustavalt tööd, et ka seda lammutada.
Väga ootan, et ruumi siseneks mõni täiskasvanu, kes kinnitaks, et loomulikult jääb ka riiklikusse süsteemi alles mõni süvaõppe kool, mitte ei liigu need kõik kõrgete õppetasudega erakoolidesse.
Kogu järgnev kommentaaris olev tekst on Puhas Spekulatsioon ja ei pruugi omada ühtegi kokkupuudet reaalsusega. Võib, aga ei pruugi.
Rocca Al Mare Kool on piirkonnas kus elavad rikkurid kellel on tõulapsed™. Ehk siis sealne kontingent on kindlasti selline kes teeb sisseastumiskatsetel keskmisest palju parema tulemuse ja koolis õppides juba iseenesest käituvad viisakalt, nii, et õppetunnid ei kulu õpetaja-poolsele pidevale korrapidamisele vaid tunnis suudetakse ka midagi korralikult õppida.
Sellises olukorras saab kool endale lubada loosimist, sest ju neid rikkureid on seal nii palju, et kõik ei mahu…
Ning kindlasti on sellel koolil piisavalt raha, et palgata spetsiaalsed töötajaid, kes tegeleks probleemsete lastega, mis maandab ka kõik probleemid ja kool omandab kogu Eesti haridusmaastikul väga eeskujuliku maine.
Ma arvan just seda. Rahaga saab ka klassi sees tasemerühmadele eraldi õpet korraldada. Kuniks seda muidugi RE ja nende sõprade poolt ära ei keelata.
Huviatv oleks teada, mis “parempoolsete” seisukoht on?
ei ole harvad juhud, kus parema kooli saamise nimel kas ostetakse lisa/uus korter või võetakse a’la 6-12 kuuks rendile et saada sissekirjutus … lihtsalt need summad ei jõudnud haridussektorisse. egas need koolide juuresolevad sihtasutused õhust ja armastusest ei ela …
ehk kõik me soovime parimat nii endale kui oma lähedastele ning lastele soovitakse üldjuhul veel paremat kui parim!
Parimatel päevadel oli minu Tallinna kesklinnas asuvasse korterisse elukoht regitud suisa 5 “lähivaldade” opossumile. Tõeline Kodutute Opossumite Varjupaik 
Nimetatud väide ei pruugi üleüldse ja mitte vähimalgi määral tõele vastata. Mul on noorem õde, kes käis “eliitkoolis”, kui oli palju “tõulapsi”. Eks vanem vend nägi ka kõrvalt ühte teist.
Olen kokku puutunud ka õppuritega IT alal. Täänsete ja määnsetega. Võin julgelt ütelda et kõige püüdlikumad, hoolikamad, töökamad “musterõpilased” on füüsilise puudega (ratastooli jms. “raske” või “üliraske” puue) õppurid (ja need õppurid, kes tulevad L-Koreast, sest aasia). Need kes on endale teadvustanud 1. puue on ja see on paratamatus 2. ainus võimalus elada normaalselt, mitte “sandi elu” on hea REAALharidus, mis võimaldab kompenseerida füüsilsi puudujääke ja tööturul konkureerida.
Rügavad nagu hullud.
Samas kui “eliitlapse” suust, kes juhtumisi oli kunagi väikeõe boyfriend tuli vastuseks küsimusele: “Gümnaasium sai läbi, varsti saab suvi ka läbi, mis te edasi teete?” umbes: “Noh, eks Isa asutab oma konstserni juurde mingi tütarettevõtte ja ma hakkan seal tegevjuhiks. Võibla lähen bakasse ka. Kui viitsin.”
Ma ei saa aru, kuidas on võimalik sirge näoga väita 1. klassis, et see õpilane on andekas ja see mitte? Hetkel eliitkoolid algklassides ei ole mitte süvaõppe ja andekate laste koolid vaid ikka pigem eriti püüdlike vanemate lastele mõeldud koolid. Iseenesest, kui me mõtleme, mis on lõppeesmärk kooliharidusel, siis see ei ole optimaalne suhtumine. Keskkoolis saab kindlasti teha juba süvaõppekooli inimestele, kes on andekad, aga selleks hetkeks on “eliit tõulapsed” ,kes esimesse klassi samas koolis pandi ja tegelikult ei olegi niivõrd andekad, enamik kohad ära võtnud ning loomulikult omavad eelist koolis edasi õppimisel. Seega minu loogika ütleb, et kui tahta teha süvaõppekooli päriselt andekatele siis peaks lähenema teisiti, praegu on eliitkoolid eliitvanematele, laste peale ei mõtle eriti keegi.
Esimese klassi laste sorteerimine ei olegi niiväga laste enda võimete hindamine, vaid selle, kas ja kui palju vanemad lapse haridusest hoolivad. Kui keegi on nõus pingutama ja tõmblema sissesaamisel, see on suurema tõenäosusega nõus last ka ülejäänud haridusteel toetama. Kes võtab kooli kui lasteaed 2.0-i, kus riik ja õpetajad peavad automaatselt tema võsukesest ontliku ilmakodaniku välja voolima, see… noh ütleme viisakalt, ei ole õppimiskallakuga koolides väga teretulnud.
Riigigümnaasiumid olidki mõeldud nö masseliitkoolideks, kus gümnaasiumiastme klassikomplektid komplekteeritakse uuesti nullist.
Samas on andekamad või töökamad lapsed juba enne gümnaasiumi valmis rohkem õppima.
Kusjuures ma näen Eesti mõistes väga kallist eraõpet ise iga päev lähedalt. Igatsugu lugusid oleks rääkida
Väga selgelt on juba ca 6-7 aastaselt näha, et kellest saab asja ja kellest mitte.
Ära väidagi. Võta seda lihtsalt kui klasside komplekteerimist vastavalt sarnasele tasemele. Ei tohiks olla keeruline aimata, et sellist klassi on kergem ja produktiivsem õpetada. Kusjuures on kergem tekitada laste seas ka “õppimise õhinat”. Logelemine tekib palju kergemini, kui oled teistest oluliselt ees või maha jäänud.