"Velikij"
Kas ülejäänud tulemid sisaldavad endas ettepanekuid õigusaktide muutmiseks (seadus, ministri määrus?) ja/või veel midagi? Rohkem konkreetsust börsiettevõttelt, palun!
Jah, ja selles probleem ongi.
Mis on Accelerate Estonia ja millega ta tegeleb?
Accelerate Estonia on segu lobby agentuurist, poliisikaid analüüsivast
think tank´st ja seadusi kirjutavast rakkerühmast, mille eesmärk on tuvastada innovatiivsete ettevõtete arenguid takistavad regulatsioonid, need ümber kirjutada ja suunata ministeeriumitele jm. osapooltele muutmiseks.
Vt ka Accelerate Estonia:
Q: Mida me teeme?
A: Accelerate Estonia viib avaliku ja erasektori koostöös läbi ainulaadseid eksperimente, mille käigus eemaldame regulatiivsed takistused, et ambitsioonikad ettevõtjad saaksid süsteemsete
avaliku sektori probleemide lahendamisega luua uusi turge ja ärivõimalusi.
Aitame ettevõtjatel mõista turu vajadusi, et üheskoos leida regulatsioonide ja avaliku sektori valupunktid, mis vajavad sekkumist, et uute turgude loomine oleks võimalik.
Q: Kuidas me seda teeme?
A: Me otsime end tõestanud ettevõtjaid kellel on märkimisväärne, kuid hetkel võimatu* äri idee/lahendus probleemile, mis õnnestumise korral looks täiesti uue turu või turuolukorra.
*Lahendust on hetkel võimatu realiseerida sektoris valitsevate regulatsioonide või avaliku sektori süsteemide tõttu, mis tõkestavad idee teostamist.
Arendame seejärel ideed koostöös ettevõtjaga ning esitleme seda asjakohastele avaliku sektori juhtidele, et eemaldada süsteemsed takistused ning viia ellu riigi skaalal eksperiment, et valideerida ettevõtja lahenduse toimimist.
Q: Mida me otsime?
A: * Lahendusi, mis muudaksid globaalsed väljakutsed uuteks turuvõimalusteks ja tooksid Eestile ulatusliku majandusliku kasu.
* Lahendusi, mille elluviimist takistavad hetkel süsteemsed barjäärid, mis vajaks avaliku sektori sekkumist (nt. seadusandlikud takistused).
* Ettevõtteid, kes on huvitatud loomast koostööprojekte Eesti avaliku ja erasektori vahel, korraldades üleriikliku piloodi raames seadusandlike eksperimente.
* Meeskondi kes on pühendunud oma missioonile ning koosöös Accelerate Estoniaga valmis investeerima oma aega, et oma visioon ellu viia.
Q: Mida me pakume?
A: * Valideeri oma suurimad eeldused tipptaseme valitsuse esindajate, seadusandjate ja otsustajatega. Inimestega kellega ettevõtjad teistes riikides vaevu kohtuvad, rääkimata otsesest koostööst.
* Peale oma lahenduse valideerimist avaliku sektoriga, hakkab Accelerate Estonia sinu esindajaks Eesti avalikus sektoris ning astub koos vastutava ministeeriumiga lepingulisesse kohustusse viia ellu seadus-/süsteemsed muudatused, et sinu moonshot’ile saaks Eestist stardipaugu anda.
* Peale süsteemsete barjääride eemaldamist ja turu nii sulle (kui ka teistele) avamist aitame me sul läbi viia riigi skaalal pilooti, mille pealt on võimalik avada ülemaailmseid turge koostöös meie rahvusvaheliste partneritega läbi koordineeritud turule minemise plaani.
Q: Selektsiooni kriteeriumid
A: * Lahendus adresseerib globaalseid väljakutseid ning seega loob globaalselt rakenduvaid lahendusi, luues Eestile märkimisväärseid võimalusi.
* Toode/teenus peaks olema minimaalselt valmis sisuliseks piloodiks, ideaalis aga juba turul, kuid selle kasv on tugevalt piiratud regulatsioonide või süsteemsete takistuste pärast, mis vajavad avaliku sektori sekkumist, et selle potentsiaal oleks täidetav.
* Ettevõte on skaleerimise/hilisemas faasis või suur ettevõttest välja kasvanud, mitte idee staadiumis.
* Me fokusseerime B2B ja B2C, mitte B2G ärimudelitele.
* Ettevõtte taga olev meeskond peaks olema juba end tõestanud ning ettevõttel peaks olema baas infrastruktuur oma tegevuste elluviimiseks.
Ehk kokkuvõttes siseneb Grab2Go regulatiivsesse laborisse, mille eesmärk on olemasolevate seaduste muutmine või uute kirjutamine selliselt, et sellest oleks konkreetsele ettevõttele kasu.
Milles siin siis probleem on?
Ühiskond ja riik ei ole mõeldud äriettevõtete tegevuse hõlbustamiseks, vaid:
a) Põhiseaduse ellu viimiseks;
b) avaliku huvi maksimeerimiseks;
...
z) ... ;
Varasemalt on Eestis olnud juba olnud pikk debatt tervishoiusüsteemi ja apteekide teemal. On õigesti jõutud järeldusele, et apteegid ei ole mitte jaekaubandus-süsteemi osa ja ei allu primitiivsetele merkantiilse kasumi maksimeerimise loogikatele, vaid on tervishoiusüsteemi osa ja alluvad inimestele ravimise ehk avaliku hüvena tervena elatud aastate pikendamise, loogikale.
Äriettevõte maksimeerib oma kasumi, ignoreerides avaliku huvi ootusi.
Riik maksimeerib Põhiseaduse mõtteid, maksimeerides avaliku huvi ootusi.
Tervishoiusüsteem peab jääma universaalseks ja avaliku teenuse osaks, sest ärihuvidel pole motivatsiooni mitte inimesi terveks ravida, vaid inimesi võimalikult pikalt kontrollitult haigena hoida, sest see võimaldab haigete käest võimalikult pikalt raha teenida. Terve klient on halb klient. Pikalt haige klient on hea klient.
Riik on varasemalt vastu võtnud seadused, et apteegid peavad lahutama hulgimüügi ja jaemüügi ja jaemüügivõrk peab kuuluma üksteisest sõltumatutele ja iseseisvatele proviisoritele, kuna nii tagatakse apteegisüsteemi püsimine tervishoiuteenusena ja avalike huvide teenistuses.
Nüüd tekib ettevõte, mis jätkuvalt üritab väidetavalt tervishoiusüsteemi kuuluvaid ja väidetavalt proviisoritele kuuluvaid apteeke, ikkagi juhtida ühest peakorterist ehk kaob ära varasema seaduse mõte, et hulgimüük peab jaemüügist olema lahutatud ja apteegid tuleb viia proviisorite alluvusse.
Igasugune automaatidest müük, isegi kui see on ainult käsimüügi ravimitele, vähendab apteekide kasumi teenimise võimalusi ja seega vähendab proviisorite võimalusi hoida apteeke tervishoiusüsteemi osana, mitte jaekaubandusettevõttena. Igasugune telenõustamine või telemüük, vähendab samuti apteekide elujõulisust, kuna teleoperaator võib asuda ükskõik kus, proviisor leti taga aga peab asuma leti taga. Teleoperaator seega suudab efektiivsemalt suuremat võrku apteeke nõustada, sellega seoses aga läheb töötaja omahind madalamaks võrreldes selle proviisoriga, kes peab olema leti taga ja kes teenindab ainult neid kliente, kes leti taha jõuavad. Nimelt leti taga ei pruugi apteegiproviisoril alati klienti = tehingut = kasumit, olla, aga teleoperaator on kliendiga = tehinguga = kasumiga, kogu aeg hõivatud ja saab kogu aeg tulu teenida.
Tulemus on automaadi- või telemüügiga see, et proviisorapteekrid on ikkagi halvas seisus ja proviisorapteegid on kahjumiperspektiivi tõttu sulgemisohus.
Siin jõuamegi probleemini - Eesti huvides on tervishoiuteenuse võimalikult lai katvus üle riigi. Proviisorapteegid on tervishoiusüsteemi osa. Kui automaadi- ja telemüük aitab vähendada proviisorapteekide elujõulisust, siis väheneb riigi eesmärk tagada tervishoiuteenust üle riigi ja hoida riigi rahvastik tervena.
Siin tuleb välja ka probleem, miks Accelerate Estonia on tegelikult loomuvastane nähtus - seadused ja poliisikad on kõigi erakondade ja kogu ühiskonna ühise debati tulem ja üldiselt kannavad need mingeid avaliku huvi eesmärke. Seadusi võtavad vastu Riigikogulased, saadeks selleks valimistel mandaadi. Need inimesed, kes valimistel mandaati pole saanud, need ei saa ka seadusi ümber kirjutada ega neid vastu võtta.
Avalik huvi erinevus erahuvi või ärihuvi võrdluses on see, et avalik võib, aga ei pruugi majanduslikku kasu maksimeerida. Avalik huvi võib isegi ärihuvi piirata ja takistada, kui muud avaliku huvi aspektid on valijatele või riigi arengule olulisemad. Nt kui kultuur, keel, rahva püsimine või muu Põhiseaduses kirjutatud eesmärk või muu avaliku huvi eesmärk saab kahjustatud tänu era/ärihuvile.
Kui mingi seadus kirjutatakse ümber lähtuvalt äriettevõtete "probleemidest", siis riigi kodanikud hakkavad pikapeale elama mitte Eesti Vabariigis, vaid dominantselt ärihuvide poolt kujundatud lõksus. Kui seadused muutuvad lähtuvalt äriettevõtete "probleemidele", siis polekski tegelikult seadusi vaja. Seadused ja bürokraatia pole mitte alati ametnike endi töösoovist kirjutatud, vaid sageli on neil põhjus - korrumpeerunud, kriminaalsed ja muud värdhuvid tuleb ülejäänud ühiskonna kahjustamisest eemal hoida. Järelikult seadused on korrigeerivaks piiriks ja norme loovaks struktuuriks, mis ühiskonda stabiilsena hoiavad. Inimesed ja ettevõtted peavad käituma hakkama nii, nagu seadused ja normid ette näevad. Sellest lähtuvalt ei saaks äriettevõtetel olla õigustatud ootust, et kui neil tekib "probleem", siis tuleb see "lahendada" nende "soovide" kohaselt rätsepaülikonna stiilis - spetsiaalselt neile sobiv, siis kui nemad vajavad, nii palju kui nemad vajavad. Ühiskond ei pea kohanema ärihuvide järgi. Ärihuvid peavad oma teenuse üles ehitama avaliku huvi ja valimistel mandaadi saanud Riigikogu järgi. Ja varasemalt on see huvi juba väljendatud - hulgimüük tuleb jaemüügist lahutada ja apteegid peavad langema üksteisest sõltumatute proviisorite kätte, kes edaspidi juhivad apteeke kui tervishoiuasutusi.