Palju õigeid murepunkte välja toodud. Ka pole First Northi investoritel just hästi läinud viimane 1-1,5 aastat ning käesolev hetk on ka tõepoolest ideaalselt halb aeg avalikult First Northilt raha kaasata. Ettevaatlikkuseks on põhjust küll ja veel. Proovin anda senise investori vaadet, miks ikkagi võiks Grab2Go sarnane väga riskantne, aga samas ka olulise potentsiaaliga investeering ikkagi kaalumist väärt olla, ka tänasel hetkel. Mul positsioon ka räägib, tasub meeles pidada:
Kindlasti
konkurentsi on nagu õigesti välja toodud, sh Rootsis kasutusel olev lahendus, R-Kioski senine lahendus Taltechis, Amazon jpt. Et need kõik on alles tohutul turul küllaltki väiksel skaalal rakendust leidnud näitabki, et turgu on, erinevaid lahendusi alles töötatakse välja ja testitakse, aga võitjad on kaugeltki veel selgumata. Kindlasti kioski-tankla-kodupoe sektorile pole tavalised müügiautomaadid siiski reaalne alternatiiv enda väikse sortimendiga. Piltlikult võrdlus on nagu nupu- ja nutitelefon, võimekused on niivõrd erinevad. Mõlemad pakuvad samas valdkonnas lahendusi, aga päriselt siiski ei konkureeri. Sellise olematu sisenemisbarjääri ja ammu väljas lahenduste puhul nagu lihtsad müügiautomaadid võiks nagu efektiivset turgu eeldada, mistõttu võiks lihtsatel müügiautomaatidel juba küllaltki optimaalne turuosa olemas olla, kasvuruumi pigem neil vähe järel. Grab2Go toode võimaldab müüa kuni 2-3000 erinevat toodet, hoida erinevaid temperatuure nt ka külmtoodete müügiks, kohvimüügi võimekus on sisenemisbarjääriks ja ka vajadus alkoholi- ja tubakatooteid müüa. Viimaste jaoks on Veriffi lahendusega isikusamasuse tuvastamisega võimekus loodud, hetkel on asi nende tootegruppidega seadusandluse taga. Eestis on valitsussektor innovatiivsete lahenduste kasutusele võtuks, seadusloome kaasajastamiseks küllaltki proaktiivne ja avaliku sektori vastav töörühm on ka G2G'ga koos töötamas nende võimekuste seadustamisvõimaluste täpsustamise nimel. Pole mingit põhjust, miks kiosk ja väiksem bensuka müügilett peaks olema mehitatud, kliendid on järjest rohkem harjunud nii poodides kui kiirtoidukohtades iseteeninduskassasid kasutama, vägagi tõenäoliselt sama jõuliselt muutub järgmise kümnendiga ka mugavuspoodide sektor. Ka on jaekettidel soov Amazoni kõrval ja terava tööjõupuuduse ning tempoka palgakasvu tingimustes ikkagi ellu jääda ja edukad olla. Selle jaoks ongi Grab2Go ja sarnaseid lahendusi neil vaja järjest jõulisemalt kasutusele võtta. Ettevõttel selle jaoks on vägagi hea toode ja õige tiim ning ajastus olemas, nüüd on ainult oma teha kuidas turgu võtta suudavad. Eks sellega kaasneb muidugi suur hulk järgmiseid riske ja väljakutseid, mille eduka läbimise jaoks veel tõestust vähevõitu. Pole ka kindel, kuidas lõpptarbija tooted omaks võtab, tasubki käia Raplas ise testimas.
Miks võiks minna paremini kui First Northi ettevõtetel seni? Buumi tipu investeeringud kipuvadki olema väga kallitel hinnatasemetel, mõnel puhul on ka haipi rohkem kui sisu ja nii enamasti võtabki investoreil kasumisse jõudmine aastaid aega, kui üldse. Grab2Go'l pole tegu siiski buumi tipu valuatsiooniga, võrreldes Clevoni juba keerulise aja €50m IPO hinnaga on kaasamise eelne
fully diluted valuatsioon €10,1 miljonit ning toode on müügivalmis, esimesena Euroopas apteegisektoris valmis ja piiratud litsents saadud (testimiseks ja täiendusteks), täislitsentsi nimel töö käib. Ka eelneva kahe vooruga võrreldes on hinnatase nt 2022 jaanuari veel hea aja €750k vooruga võrreldes küllaltki flat, selle vooru investorid pole tootlust saanud ja eelmise down bridge roundiga €300k @7,5m võrreldes (enne litsentsi) on hinnakasv minimaalne, riske litsentsi kätte saamisega oluliselt vähem. Pigem on praegune voor kõige parema riskiprofiili ja riski-tulu suhtega, tulime aastatagustelt hinnastamise ootustelt väga oluliselt alla nagu õige ka on praeguses turuolukorras. Üldiselt parimad võimalused ongi kriisi põhjades, eriti kui turg vaatab ettevõttele valesti, liiga pessimistlikult just välistest teguritest, teiste ettevõtete probleemidest lähtuvalt. Turu tipus sai kõrge IPO hinnalt näpuotsaga ja teatavat positsiooni võtta alles ulmekõrgetelt hindadelt, siin põhjas on võimalik soovitud kogus kätte saada. Juba ka seetõttu võiks teiste ettevõtete minevikumured korra peast pühkida ja avatud pilguga raske hetke võimalusele peale vaadata. Mis järelturul juhtuma hakkab on keeruline ennustada, aga senist kukkumisruuumi pigem enam pole ja ise jätan enamuse püssirohtu kindlasti järelturult juurde võtmiseks lisaks kaasamisse paigutamisele.
Erinevus Clevonist: Clevon on ka väga tubli arendusjärgus Eesti olulise tarkvarakomponendiga riistvaraettevõte, millel samas on olulisi finantseerimisriske, vaja kümneid miljoneid enne toote valmis saamist ja olulisemat käivet. Loodetavasti nad leiavad vajalikus mahus investeeringuid (ise ei oma enam Clevonit just seetõttu, enda portfelli pealt nägin valusalt finantseerimisriske ja sai mõned kuud tagasi väljutud). Grab2Go toode on müügivalmis, eks arendada on ikka jätkuvalt vaja, aga saab ka sobivas tempos vastavalt kaasatud summadele seda teha. Grab2Go tiim on õhuke neljaliikmeline ja arendust ostetakse väljast sisse vastavalt võimekusele-vajadusele ehk püsikulud on väiksed ja on olulist paindlikkust raske aeg üle elada. Paindlikkus on praegusel keerulisel rahastusturul oluline eelis. Vajalikud summad on börsilt vägagi kaasatavad ja ettevõte on pühendunud börsile jääma. Eks intressid on kõrge ja valdkond moest väljas, selge see, aga see ongi juba ka valuatsioonis kajastumas, võimalusi ja väljavaateid võiks riskide kõrval ka jaguda.
Rahastusriskid: Kõrgete intresside ajal on kasv moest väljas ja rahastuse leidmine on keeruline, oleme väga teadlikud. Seni on ettevõte suutnud kenasti kaasata raha alla 10% lahjendustega vooru kohta keskmiselt, senise 3 vooruga on investoritel alla 24% osalust. Grab2Go on suutnud kõigest €1,3 miljoniga esimesena juba müügivalmis toote valmis saada ja koostöös kliendi ja regulaatoriga ka loa, suudetakse kuluefektiivselt innovatsiooni teha küll ja ka käiku viia. Ka õhuke tiim annab paindlikkust rasked ajad igal juhul üle elada, arendustempot kontrollida, erinevad stsenaariumid erinevate kaasatud summade jaoks on tehtud. Pigem on aasta lõpus intressid siiski langemas, mingi hetk ka hinnatasemed taastuvad ja kui peaks ettevõte suutma eesmärke täita (seni on suutnud, eks iga investor otsustab ise, kas võiks ka edaspidi suuta), võiks ka tsükli põhjadest kõrgemal hinnatasemel olla võimalik rohkem kaasata.
Miks tõime First Northile: Praegu on rahastuses jääaeg lisaks First Northile ka nii riskifondide kui inglite seas. Enne olulist käivet ja turu validatsiooni ei investeerita. Selline see hetk on. Pole aga mõtet sellepärast projekti talveunne panna aastateks ootele ja otsustasime anda võimaluse lisaks inglitele ka laiemale ringile investoritele, ettevõtjatele, juhtidele, spetsialistidele, kellest enamus ei vaevu inglipundis olulise käsitööga keerulistesse lepingutesse süvenema, nendega gruppidega liituma, võib-olla on ka suuremad miinimumticketid takistuseks. Teisest küljest võiks lihtsamalt ja läbipastvamalt teatava piiratud likviidsusega kasvuettevõttesse börsi kaudu mugavalt läbi oma kodupanga ikkagi investeerida endale sobivama summa. Börsil on enamus erinevaid investorgruppe sh ka inglid võimalusi vaatamas ja siin võiks olla võimalik mõistliku ajaraamiga kõige suurem summa hetkel kaasata ettevõtte edasiseks mõistliku tempoga arenguks.
Kindlasti on
senistele investoritele ka likviidsus oluline nagu Pealik õigesti välja tõi, aga ise pole müümas see aasta, olen nii juurde märkimas kui jätan püssirohtu järelturult juurde ostuks. Seniste viimaste suuremate voorude investorid pole ka erilist tootlust saanud, on üldiselt pika visiooniga ja nii pigem ei näe tsükli põhjas neid siin olulist müügisurvet tekitamas, kuigi ega teiste eest rääkida ei saa. Asutajatel on lock-up kuni 2025 aprill.
Mul on võib-olla mõnevõrra naiivne lootus, et ehk
äkki annab ka avalikul turul edukalt rahvusvahelisi kasvuettevõtteid kasvatada, tark raha, c-level inimesi kaasata nii enne börsi ja börsil, mõistliku optsiooniprogrammiga (valdkonna standard) ka avaliku ettevõttena. Eestis võikski tekkida lisaks põhinimekirjade küpsetele rohkem tõestatud ja parema ennustatavusega ettevõtetele ka eluterve avalik rahastuskeskkond varasemale staadiumile. Varem ainsana hästi toiminud Funderbeam osutus vaatamata hiljuti kaasatud €36 miljonile siiski tupikteeks, neil oli oma roll täita mingil ajahetkel, nüüd jääb see nišh pigem ainsana First Northile. Õnneks oli seda tipumöllu ikkagi küllaltki vähe, kaotused suures pildis küllaltki väiksed, mihklipäev saabus vara. Ega tsükli põhjas pole ka mõtet suuri järeldusi varaklassi kohta teha. Eelmises põhjas tehti jõulisi järeldusi kinnisvara ja panganduse kohta, aga ellu jäänud ettevõtted ikkagi õppisid ja tulid tugevamalt välja. Avalik EMTA statistika näitab, et idud siiski kasvatasid ka 2023 Q1
käivet 34%, sektor on ka praeguse rahastuspõrgu ajal Eesti majanduse üks olulisim kasvuvedur, erinevalt 2005-07 veduritest raskuste ajal. Kindlasti kohanevad ka startupid ning vast õpiti ja õpitakse ka börsil varase faasi terasid sõkaldest eristama. Iga ettevõte kindlasti raha saama ja avalikuks ettevõtteks saama ei pea.
Küsimus on ka laiemalt,
millist börsi ja majandust tahame? Kas tahame ka, et tekiks kõrge lisandväärtusega muuhulgas tulevikutööstust, mille puhul turg veel võtmata, võitjad selgumata ja millele oleks ka avalikul börsil ligipääs varaselt olemas? Tarkvara startupid panevad privaadis mühinal edasi, aga miljarditehast ega fosforiidikaevandust ei taheta, Skeletoni tehas sai parema pakkumise Saksamaalt, Milrem müüdi maha, ka meretuulepargid valmivad parimal juhul ajaks, mil Skandinaavia roheenergia buum on elektri jälle igavaks-odavaks tooraineks teinud. Roheelektris võib tulevase ülepakkumisega suurematki valuatsioonide pigistust oodata kui ärikinnisvaras toimunud on. Üks kõrge palgaga ekspordisektori töökoht loob uuringute järgi 3-5 hea palgaga siseturu töökohta. Itaalia ja Jaapan on hoiatavad näited, Itaalias ka kinnisvara ja börsiinvesteeringud pole 2007 aasta tippe enam saavutanud. Seal tohutu bürokraatia tõttu pole innovatiivseid ettevõtteid peale tulnud, Jaapanis kuna ühiskonnas ei tolereerita läbikukkumisi (tundub nagu ka Eesti investorid hetkel). Vahepeal on mure, et tuleviku ükssarvikutele pole ligipääsu, nüüd jälle, et on? Või las see jääb fondide-superfounderite pärusmaaks, laiemale ringile asja pole? Nad hetkel ka riistvara ega deeptechi eriti vaatamas pole. Võib mõlemat pidi, eks turg otsustab.
Siit ka väike
mõtteharjutus, mis võiks sarnases staadiumis ettevõte USA börsil väärt olla, kui oleks toode olemas, suure üleriikliku ketiga väikses osariigis piiratud litsentsiga üleval, kes on vägagi motiveeritud sarnase lahenduse laiast kasutuselevõtust? Selge see, et Euroopa pole USA, Eesti on tilluke ning USA valuatsioone siin ei tule, ka seal on sarnases staadiumis ettevõtted väga oluliselt all. Ikkagi oleks hinnatase oluliselt teine ja mitte madalam.
Kokkuvõtteks on valdkonna tipptegijatest koosneval tiimil hea toode tohutul turul väga õige ajastusega väljas, suurklientidele müüa suudetakse (tänu endisele Cleveroni müügijuhile). Need kolm: asutajad, turu suurus, ajastus/trendid on ka põhilised varase staadiumi hindamiskriteeriumid. Võiks oluliste riskide kõrval võimalusi ja väljavaateid olla küll.
Kindlasti on käesoleva võimalusega seotud väga palju
RISKE, rohkemgi kui tarkvara startuppide puhul, nagu siin õigesti välja toodud, mis on ka paljud viimaste aastate jooksul realiseerunud. Riistvara on väga keeruline valdkond, riskid kipuvad aeg-ajalt realiseeruma. Kirjutasin ise
enda blogis rohkem ka riskidest võimaluste kõrval ning kindlasti tutvuge ka ettevõtte tutvustuses toodutega. Ei hakka siin pikemaks eeposeks ajama kui juba niigi on, riske on siin teemas juba ka piisavalt kajastatud. Kindlasti pole varajane väga riskantne staadium enamusele investoreile ööune jaoks sobilik ja ka see on okei, tasub enda riskitaluvust teada.
Täielik lahtiütelus: Tegu pole soovituse ega üleskutsega märkida mainitud aktsiat ega investeerimisnõuga. Kindlasti arutage teiste investoritega, (kellest siiski vähemalt osadel võiks ka edukat kasvuettevõtetesse investeerimise kogemust olla). Olen varasem investor, insider mitte, mingisugust tasu ettevõttelt ei saa, mitte-avalikku infot pole, aeg-ajalt põrgatan rahastuse teemalisi mõtteid asutajatega.
