Funderbeam

Investeerimine
61
"privador"

Spekulandid ostavad, siis selgub, et istutakse po-s mida üldse ei vajata ja dumbitakse. Jäädakse pos-i lõksu.
Ja isegi 3x ülemärkimsie korral!


Kõik viimased kaasamised on kohe peale kauplemise avamist dumpinud. Mida need spekulandid spekuleerivad siis? Et see kord on teisiti?

62
"Heki Fond"
TLDR: Funderbeam ei ole mainstream marketplace, sest lihtsas otsas konkureerib börs ta välja ja VC otsas ei tohiks retail isegi osaleda.
...

PS! Kui nüüd tuleb Nafta-Madis jälle haipima riskiinvesteeringuid retailile, siis annan teada, et iga kord, kui keegi ütleb "kõigil on võimalik 30% aastas teenida" või "kui süveneda, siis tegelikult on startuppidesse investeerimine palju väiksema riskiga kui [enter established asset]", siis keegi kusagil uputab ühe kassipoja. Mitte kurjusest, lihtsalt selleks, et vaikselt nonsenssi investeerimisdiskursusest välja juurida. Kassipojad on adekvaatne hind, et maailma natukenegi paremaks teha. Just FYI.


Igati nõus, et struktuurid võiks olla lihtsamad. See SPVde kasutamine on ajalooline pärand, siinse inglimaailma standard, mille ka Funderbeam üle võttis. Kohalik tehasesäte. Nominee struktuuriga tuli Funderbeam alles 2019 välja, sellega annab kenasti ühetaoliste õigustega lihtsaid voore teha ja neid varasematega kokku viia. Viimased paar aastat olen/oleme seda ka üritanud. Eks see on ka töö käigus õppimine, kusagil sellist asja pole edukalt varem tehtud. Ise ka paari järgmist asja pigem First Northile toomas, eks näis.

Teisest küljest teljel kasv ja innovatsioon vs stabiilne äri ja rahavoog jääme edaspidigi julgelt eriarvamusele. Divikaettevõtted on viimased aastakümnendid indeksitele alla jäänud, vedanud on tootlust ka börsidel ikkagi tehnoloogiaettevõtted. Vaadake kasvõi väärtuslikemate ettevõtete top 10 täna ja kümnendid tagasi ning ka Eesti rikaste topi viimase kümnendi dünaamikat. Paljudele inimestele meeldib stabiilsus, mis siiski olulisi riske kätkeb, tihti Titanicu kombel väga selgelt jäämäe poole teel olevad ettevõtted (vaadake kasvõi, mis sektoreid Amazon ja Google buldooseriga kokku on lükanud). Minu jaoks on arusaamatu, miks kulutada teadlikult aega rahavoo ettevõtetega indeksitele alla jäämisega? Negatiivse lisandväärtusega tegevus ju. Ometi sirge näoga seda tehakse. Võib-olla isegi kainelt! Ma ei tea kedagi, kes käiks tööl, et kaotada raha. Investeerimismaailmas on see jällegi standard. Nõudlust sellise tegevuse järgi jagub ja pakkumist ka. Õigustajaid ka. Kulutada aega, et kaotada tootlust, mõlemaga miinusesse jääda... ja siiski seda tehakse, väidetavalt kainelt! Arusaadav kui 10m+ portuga vanahärrale soovitada, aga veidi nooremale inimesele, kel veel elutöö tehtud ei ole? Natukenegi kapitalistlikult mõtlevale inimesele kipuvad aeg ja raha küllaltki olulised väärtused olema (mõnele top 10 isegi!) ja neid vabatahtlikult potist alla lasta? Kes olen mina, et kõigest aru saada? Mis seal ikka, agree to disagree ja sõidame! (ärge päris sõna-sõnalt võtke, onja)

Riskidest. Üksik kasvuettevõte on pigem riskantsem kui üksik rahavoo ettevõte, aga see on ju (hajutava ja kodutööd tegeva) investori seisukohast täiesti ebaoluline. Oluline on see, kuidas käitub hajutatud portfell. Vaadates siinsete iduinvestorite, nüüdsete fondijuhtide Rannu, Siimari, Kodrese, Antoni jt portfelle, vaadates Funderbeami indeksit, Nasdaqi tootlust vs divika etfid. Kusjuures ainult Eesti kasv Funderbeamis on veelgi paremini toiminud kui sealne indeks, ka pikemalt, kahjuks riigi põhiselt filtreerida ei saa. Ei teki nagu küsimust, et hajutatud (ka börsieelne) portfell võib riskide kontekstis igati okei olla. Tootlus enamus juhtudel kipub kipub täitsa ok olema, vahest isegi tip-top. Eeldusel, et vähemalt 20-30 ettevõtte vahel hajutada ja päris naabrimehe OÜsse või CEO naeratuse pealt ei investeeri. Siin pole USA hedge fondide maailm, kus liiga palju raha ajab taga võimalusi, mis on seal tootlused alla viinud. Viimane kümnend on siin investoritele eepiline print olnud. Siin jätkuvalt raha vähe vs võimalused, ainult varajases staadiumis kuni paar milli roundid pole probleeme enam.

Kas First Northi elevant Bruno Baltic Tech Ventures'i avantüür, Estonian Japan networkimise AS, kas Bolti vanune Eesti turuga piirdunud Elmo autorent on innovatiivsemad ja rohkem või vähem riskantsed kui Funderbeami asjad, las jäägu juba igaühe enda otsustada. Bercman ja Linda tõestavad, et FN on ju puhas risikivaba kasv ja tootlus retailile? On häid ja lahjasid ettevõtteid mõlemas kauplemiskeskkonnas. Kasumit annab teenida mõlemas, mütsi pähe saada mõlemas. Ka Imepilt sai Jah sõna FNile tulekuks. Vähemalt Eesti ettevõtete puhul on seni sõel ees olnud tugevam selgelt Funderbeamis. Muidugi Funderbeamis teadmisi rohkem vaja mh ka siin toodud põhjustel, aga valuatsioonid seal on oluliselt madalamad ja nutikal investoril võib seal hetkel paremaid võimalusi olla, samuti suurema potentsiaaliga asju. (ei ole soovitus)

Kasv ja innovatsioon on siiski tootluse vedurid ka OMXT'l. Tore, et võimalusi ettevõtetel rohkem on ja lõpuks ka börsil kasvuettevõtteid hindama on hakatud. Vahepeal oli siin ikka väga ühte auku tampimine. Ainult paari kasvuettevõttesse panek kipub riskantne olema, ainut rahavoo kangelastesse nagu TAL1T, EEG1T, NCN1T võib-olla samuti? Ja äkki ei peakski vastandama nii palju, kasv ja rahavoog võivad ju teoorias ka samasse portfelli ära mahtuda? Vahest isegi ühte ettevõttesse!

Mõlemal keskkonnal on oma plusse ja miinuseid, loodetavasti tekib ajaga nutikat raha juurde, kes oskab mõlemas keskkonnas terasid sõkaldest eristada. Kooliraha läheb niikuinii, kasvu puhul kindlasti, riske on oluliselt mõlemas keskkonnas.
63
Huvitav on ka jälgida põlvkondade erinevuseid.

Erastamisagentuuri-Reio ja Karum6mmi põlvkond on siin aastakümneid kõike ja kõiki tampinud. Ka siin Heki Reio: "retail on loll, ärge üritagegi, teie roll ongi vaeseks jääda." Tüüpiline eestlaslik üksteise mutta tagasi tõmbamine.

Suuresti sellise taaga tõttu eestlased ongi ajalooliselt vähe investeerinud. Kui keegi midagi küsis, anti kohe vastu näppe. Loll ju! Avalikult arutamine oli out, mõned ükskikud oma nurgas nokitsesid. Pigem keskpäraselt. Võib-olla ka osalt seetõttu on ajaloolised tootlused siinsel aktiivsel börsi varahaldusel naeruväärselt madalad olnud. Mis viis omakorda enda loogilise kulminatsiooni ehk IRLi pensionisüsteemi lõhkuumiseni, Tulevani jne.

Õnneks noorem põlvkond on uudishimulikum, õppimishimuline, ei karda eksida ja enda õppetunde ja eksimusi jagada. Toetatakse üksteist oma teekonnal edu poole väga erinevates suundades. Tänu blogijatele, inimeste meie seast teekondade jagamisele, õppetundidele, lugemismaterjalidele on lõpuks noorem põlvkond investeerima hakanud. Ilma sõimamata saab näha, et meil kõigil on see võimalik. Ja järjest rohkem investeeritakse. Kooliraha võib-olla veidi läheb, aga saadakse igati kenasti hakkama. Mõned ka väga kenasti. Õppetunnid ongi õppimiseks. Enamusel meist ei ole erastatud generational wealthi all, peame kuidagi hakkama saama ja saame ka.

Startuppide kontekstis samuti. Reio kirutud Nafta-Madise töö tulemusel on investorid väga head tootlust saanud, üle €10m kasumis. Minu rahastatud ettevõtted teevad üle €10m kõrge lisandväärtusega ekspordikäivet aastas, üle 150 töökoha loodud. Kõik retail + ingel raha pealt ja ilma oleks tõenäoliselt need ettevõtted kasvamata jäänud. See on alles algus ja kaudne mõju võib praeguseks veelgi suurem olla. Muidugi mingi osa rahast läheb koolirahaks, aga see oleks läinud maasturi liisingu intressideks või kuhugi Tallinkisse surema enivei. Kartma ei pea õppetunde, vaid õppimata jätmist. Need kes minu kõrval aastaid investeerinud on, neil on väga kuradi hästi läinud, samuti indekseid norm vahega edestanud.

Eks Heki Fondi põlvkonnal on raske leppida, et noored suudavad ka raha teenida, taaskord mõnevõrra teisiti ja võib-olla isegi rohkem. Linnas on uued šheriffid ja vanadel alfa lõvidel on keeruline leppida, et "Linn ei olegi enam minu." See toob esile erinevaid emotsioone, mis ei pruugi kõik paremate killast olla. "Näe Nafta-Madis püüab väikestele tootlust tuua. Äss, Finantsinspektsioon, äss!"

Praegu on oluline muutus toimumas: nüüd on tekkimas Tehnoloogia Eesti, teine Eesti ja kolmas Eesti. Loodetavasti kolmas küll võimalikult õhuke. Parem ebavõrdne rikkuses kui võrdne vaesuses, mida ka vast hr Heki põlvkond hinnata mõistab. Mina püüan anda õnge, kuidas sotsiaalset mobiilsust suurendada, et see tehnoloogiajõukus ei jääks ainult väikse grupi privileegiks, et sellest saaksid osa võimalikult paljud. Mitte ainult teadmisi, vaid ka reaalseid võimalusi seda enda kasuks lihtsalt enda kodust tööle panna. Ei kavatse seda häbeneda ega Heki Fondi meelehärmiks ka lõpetada.
64
Kõik õige, 100% nõus, aga abiks oleks kui ka ise prooviksid rohkem hoiduda teisi mutta tagasi tõmbamast, Change'i näitel.
65
Ilusasti argumenteeritud. Hingega ka, näha on, et sa ise usud seda, mida kirjutad. Ma ausalt öeldes ei julge paljuga siit vaielda, sest vähemalt osaliselt on su kriitika põhjendet ja kivid mu kapsaaias õigustet. Osaliselt ma muidugi nõus ei ole, ma arvan näiteks, et ma ei ole kohalikule retailile net negative oma arvamusavaldustega. Samuti ei ole linn kunagi "minu" olnud, ma olen liiga väike selleks kogu aeg olnud.

Aga 100% olen nõus sellega, et ma olen valest põlvkonnast. Isegi kui ma proovin nii mõelda, nagu sina, siis ma ei suuda. 90'ndate ja 2000'ndate kool + iseloomuvead ilmselt.

Ma edaspidi Sinu isiku kritiseerimisest püüan hoiduda, kuna sellest kirjatükist sain aru, et sa ei tee seda küüniliselt, sa arvadki, et sa oled Tehnojeesus. Ma arvasin kogu aeg, et see on act. Ma jään arvamusele, et see on keskmisele investorile ohtlik, mida sa promod, aga aktsepteerin võimalust, et eksin ja sel juhul ongi minu põlv- ja koolkonna aeg hääbuda ja that's fine.

Peace.
Kõikidele-jaeinvestoritele-halba-ja-vaesust-sooviv-Reio
66
Ma olen mentaalselt kuskil seal kahe põlvkonna vahepeal ja minu silmis saab väga huvitav sotsiaalne eksperiment olema esimene korralik kriis uuele generatsioonile. Kui mull peaks lõhkema, siis kui kitsad on uksed Funderbeamis, NFT-del, krüptodel jne, ning kui paljud ja mis hinnaga saavad välja.
67
Tehnojeesus, nafta-Madis, paluks veidi lihtsamalt, siin foorumis on ikkagi palju seniilseid kel ei pruugi kõik nimed meeles püsida. Kunagi üks tüüp väidetavalt andis vaikimisvande ja lubas lhv foorumist kauge kaarega mööda käia. Lisaks pidid börsid ja eriti Tallinnas olema mingi vanakeste surnuaed mida ükski endast lugupidav igavesti noor sälg nagu ta ise isegi mitte pika tokiga puutuda ei taha. Nüüd aga kõik (jälle) kiirelt muutunud, ei mingit stabiilsust, palun helgematelt peadelt nõu, kas on aeg asuda müüma kui ka paadunud pumba-Saulusest on saanud Paulus?
68
Kes meil seekord lippu kõige kõrgemal hoiab?
1997: Ain K.
2006: Viktor L.
2021: ???
69
Mind siiralt hämmastab see enesekindlus, mis startupi meestel valuatsioonibuumi harjal ratsutades tekkinud on. Raha teenivatesse ettevõtetesse investeerimine on lauslollus? Hea küll, jäin uskuma ning tassin nüüd arvestatava hulga enda raha kasvuettevõtetesse, mille tootlus on järgmise 10 aasta jooksul kindlasti kõrgem kui nt Kaubamaja või Ekspress Grupi oma.

Teeme siis kiire back of the envelope arvutuse, mis mu portfelli ettevõtted tegema peaksid, et raha teenida. Oletame, et ma panen nüüd portfelli 10 Ampleri sarnast ettevõtet. Tänane Ampleri valuatsioon on vist kuskil 60m EURi juures ning eeldame, et ma arvestan enda portfelli elueaks ca 10 aastat. Perioodi lõpuks on Amplerist saanud tugev tööstusettevõte ja rattatootja, nagu nt Euroopas Accell, kes teeb täna ca 1.3bn käivet ja kaupleb umbes 13x PE peal. Jagan raha 10 Ampleri-sarnase ettevõtte vahel eesmärgiga teenida keskmiselt 10% aastas, mis on isiklikult ka minu tärget börsiettevõtetesse investeerides.

Keskmiselt peaks üks minu portfelli Ampler kasvama 10 aasta jooksul kuskil 160M turukapitalisatsioonini, et 10% aastatootlusega exit teha Accelli sarnaste kordajate pealt. On selge, et selline kasv ei saa tulla rahavoogude bootstrappimisega, ehk võiksin arvestada vähemalt 30% lahjendamisega, mis korrigeerib mu targeti juba 220M juurde. See tähendaks ca 7% netomarginaali ja 13 PE juures umbes 250M käivet. Kuna on kõik mu portfelli ettevõtted ei ole kindlasti tulevikus kasvuraketid, peaksid kiire kasvuga ettevõtted kompenseerima ka põlenud investeeringute tootluse ning peaksin ka sellega enda targeteid korrigeerima. Eeldades näiteks, et minu portfelli ettevõtetest 10% on tõeliselt edukad, peaksin Ampleri käibe targeti panema kuhugi 2,5 miljardi euro juurde 10 aasta pärast. Isiklikult arvan, et 10% aastas on startup investeeringute portfelli eest selgelt liiga konservatiivne eesmärk ning see arvutus tuleks tegelikult teha vähemalt 20% tootluse-ootusega. See tõstab mu targeti Ampleri käibe osas umbes 5,8 miljardi euro peale. Accelli töötajate arvuga käibe kohta arvestades tähendaks see, et Ampleris töötab 10 aasta pärast üle 13 tuhande töötaja. Paraku ei ole isegi see number lõplik, sest kasvuootusi suurendades ei suurendanud ma osaluse lahjendamise efekti. Aga las see jääda.

No ju ma siis olen vana peer, kes finantsasjadest palju aru ei saa, aga mina ei suuda endale maha müüa visiooni, et 10% tõenäosusega on 10 aasta pärast Ampleri käive ligi 2x suurem kui Eesti Energial ning töötajate arv on suurem kui Rimil, Selveril ja Maximal kokku. Ja selline kasvulugu eeldab veel, et näiteks elektrirataste mikrosegment saab teha räiget kasvu ilma, et konkurendid segama tuleksid ja kiire kasvu perioodil marginaalid alla lööks.

Ma võin saladuskatte all jagada, kuidas vanad peerud mõtlevad. Kui tekib uus mikrosegment (nt elektrirattad), kus võiks teoreetiliselt raha teenida, on vaja päris palju raha R&D ja turunduse jaoks, et seda testima minna. Kuna sa tegelikult ei tea, milline segment hakkab raha tegema, on erinevate kontseptsioonide testimine väga kulukas. Palju odavam on lasta „kasvurakettidel“ kahjumlikult segmenti testida, turg sisse töötada ja katta esimese otsa R&D-ga seotud kulud. Ning kui on lõpuks aru saada, millised mikrosegmendid ilmselt raha hakkavad teenima, sisened samuti jõuliselt sinna turule. Hea näide on elektriautod. Teslal lasti pea 10 aastat rahulikult turgu testida ning investeerida kümneid miljardeid elektriautode arendamisesse. Mis on Tesla turuosa globaalsest automüügist (kogu segment, mitte kütuseliigi lõikes)? Startupi evangelistid loomulikult räägivad, et vanad autotootjad ei oska elektriautosid toota ja on otsustanud lihtsalt vabatahtlikult maha surra, aga tegelikult ei ole lihtsalt mõistlik igas sektoris kohe algusest peale raha põletama hakata. Kui rong juba käima on lükatud, saab rahulikult veel peale astuda. Aga mingil põhjusel on sellel hetkel juba rongis terve hulk iduinvestoreid, kes kõiki teisi idiootideks peavad. :D
70
See on teatud meelelahutusliku väärtusega, kuidas keegi leiab, et ta on Batman ning selleks, et olla Batman, mõtleb endale välja ka Jokkeri ja Pingviini. Vahe on lihtsalt selles, et kui 60ndate camp-seriaalis kippusid erinevad pahalased olevatki peamiselt hõivatud sellega, et Batmanile mingit käru keerata, siis vähemalt allakirjutanud Pingviinile on konkreetne Batman ükskõik. Ma kahtlustan, et Jokkerile tegelikult ka. Tore muidugi, et Batmanl on hästi läinud. Siiralt hea meel inimese üle. Kahju, et Batman selle juures muidugi õnnelik ei ole.

Mis seda vanade ja noorte diskussiooni puudutab, siis see näib keerlevat peamiselt selle ümber, kas klaas on pooltühi või pooltäis? Vahetevahel on vanana selles diskussioonis tõesti raske osaleda, sest kui on paar sellist kogemust, kus pooltäis klaas vastu baariletti on puruks löödud ning see sulle näkku surutud...siis võib tõesti juhtuda, et oled edaspidi küünilisem ning teatad kõrgelennulisi ideid kommenteerides nagu Vanamees (pun intended) arvuti taga, et: Pea oogu, pea oogu..

71
"rixa"
"privador"

Spekulandid ostavad, siis selgub, et istutakse po-s mida üldse ei vajata ja dumbitakse. Jäädakse pos-i lõksu.
Ja isegi 3x ülemärkimsie korral!


Kõik viimased kaasamised on kohe peale kauplemise avamist dumpinud. Mida need spekulandid spekuleerivad siis? Et see kord on teisiti?



Kindlasti on omajagu "see kord on teisiti" tüüpe. Pakuks, et ka kogenud spekulante, kes teevad "igaks juhuks" suure indikatsiooni ning alles allokatsiooni ja post-indikatsioon hype'i pealt otsustavad kas ka reaalselt spekuleerima lähevad või mitte.

Tuleb arvestada, et Funder Beamis "märkimine" (õigemini, indikeerimine) on midagi väga erinevat klassikalise IPO märkimisest, kuivõrd märkimise hetkel ei pea investoril sentigi kontol olema ja ka peale märkimist saab oma märgitud kogusest riskivabalt loobuda. Lisaks näeb indikatsioonide mahtu live'is, seega enamus investoreid arvestab selle juba oma indikatsiooni sisse.

Seega ei tasu neid suuri üleindikeerimisi väga tõsiselt võtta.

FB'l oleks iseensest suhteliselt lihtne seda jama piirata, liikudes klassikalisemate märkimistingimuste juurde, aga see oleks lühikeses plaanis hype machine'ile halb. Plus ilmselt kardetakse pakkumiste läbikukkumisi oluliselt rohkem kui post-IPO vabalangusi.

Kardan, et pikas perspektiivis võib see kätte maksta.
72
"k525"


Samas võib Ampleri näitel hoopis lihtsama arvutus ümbriku tagaküljele kribada:

Kui sisenesid mullu oktoobri alguses Amplerisse 7,8 EURi pealt ja jaanuaris taipasid müüa 22,5 pealt, siis võid saadud raha kasvõi madratsi alla üheksaks ja pooleks aastaks peitu pannia ja su 10 aasta ivesteerimishorisondi 10% tootlust on ikka saavutatud. Jääb isegi üle piisavalt, et hankida kaunis Nataša nimetatud madratsi peale hullama...

Hingestatud vestlust teemal vana vs. uus kool on väga põnev jälgida. Ise sinna kuhugi kahe kooli vahele jäädes ütleks, et absurdsete valuatsioonidega ettevõtteid võib leida nii FB's ja mujal start-up maailmas kui ka traditsiooniliste börside siniste žetoonide hulgas. Rikaks annab saada mõlemas ja ka püksata jääda mõlemas.

Lõppkokkuvõttes sõltub kõik sellest, mis hinanga osta ja mis hinnaga müüa...
73
Tere targemad!
Algaja investorina proovin leida seletust ForPeeps-i osakute hinna langemisele Funderbeamis.
Mõned minutid peale turule tulekut hakati ForPeeps-i osakuid 1 korraga müüma ja hinda alla ajama. Mis eesmärk sellisel käitumisel on? Kas see ei ole turumanipulatsioon (ja seega keelatud)?
Miks peaks keegi üldse peale sellist kogemust uuesti sinna platformile raha lisama?
74
mariata1
tüüpiline käitumine ja mitte ainult seal
75
See ilmselt kõlab üleolevalt, aga tegelikult ei ole seda - algaja investor ei peaks ostma ilma käibe ja tooteta firma instrumente.
76
"mariata1"
Kas see ei ole turumanipulatsioon (ja seega keelatud)?


Mul on ka rumal küsimus, et kas nendes alternatiivkeskkondades on turumanipulatsioon üldse keelatud? Kelle poolt ja mis alusel? Nõmme turul vist näiteks ei ole hinnaga manipuleerimine otseselt keelatud või on?
77
"ikaldus"
"mariata1"
Kas see ei ole turumanipulatsioon (ja seega keelatud)?


Mul on ka rumal küsimus, et kas nendes alternatiivkeskkondades on turumanipulatsioon üldse keelatud? Kelle poolt ja mis alusel? Nõmme turul vist näiteks ei ole hinnaga manipuleerimine otseselt keelatud või on?


https://www.funderbeam.com/FBMSG/trading-rules
78
FB on minu arvates väga tänuväärne lahendus, sest võimaldab pisiettevõtetel kaasata kapitali ja VC-del oma investeeringuid majandada.
Lisaks on tänuväärne see, et siinkandis leidub inimesi, kes on nõus lead investoritena rounde vedama ja aitama ettevõtetel kapitali kaasata.

Mis ei ole eriti tänuväärne, on see, et FB-st on puhutud üles mingi mull, kus iga mees mõne päevaga rikkaks saab ja seda paljuski just eelnevas punktis kiidetud "staarinvestorite" poolt. Positive feedback loop -- sisenen, pasundan, hind tõuseb, pasundan veel, ja uuesti algusest -- tundub töötama hästi. Mõned saavad rikkaks, aga IMO keerab see antud sektorile pikemas perspektiivis korraliku käru.

Maailmas, kus mina ei saa osta USA ETF-e (kuna olen liiga loll vms), on VC, krüpto, SPAC jms moodsate asjade kättesaadavus algajatele pehmelt öeldes imekspandav.
79
"Chair12"

...
Maailmas, kus mina ei saa osta USA ETF-e (kuna olen liiga loll vms), on VC, krüpto, SPAC jms moodsate asjade kättesaadavus algajatele pehmelt öeldes imekspandav.


Eks see selline maailmavaate küsimus rohkem, et kas inimesi on vaja kõige eest jõuga kaitsta (tavaliselt need kaitsjad kaitsevad küll oma pumpa ja tahaks selle eest kõva raha veel) või hoopis harida. Need kohalikud staarblogerid on seda teinud tänaseks kordades rohkem, kui enamus siinsetest kritiseerijatest. Kui keegi läheb ja viib kogu oma raha mingi käsnaleotise maailmavallutusse, siis mis teha, ta võib selle ka kasiinosse viia. Kohe ei ole kogu algatus vale selle tõttu ja tuleks ära keelata.
80
"pörsihai"
See ilmselt kõlab üleolevalt, aga tegelikult ei ole seda - algaja investor ei peaks ostma ilma käibe ja tooteta firma instrumente.


Jah, tõsi :) Ehkki neil tegelikult toode äpp-i näol täitsa olemas ja kuna ise kasutan seda siis seetõttu ka investeerisin. Summa väike seega und ei kaota, aga mind lihtsalt üllatab, et Funderbeamis aktsepteeritud hinnaga manipuleerimine.