Üldiselt võib investorite lähenemise investeerimisele jagada kaheks - fundamentaalsel analüüsil põhinev ja tehnilisel analüüsil põhinev. Kuigi mõlema eesmärk on üks (tulevase aktsiahinna ennustamine), on teed selle eesmärgini erinevad. Fundamentaalne analüüs seob finantsanalüüsi ettevõtte, sektori ja kogu majanduse tasandil, tehniline analüüs põhineb ajaloolistel aktsiahindadel. Mõlemal analüüsil on omad tulised toetajad, kuid minu arvates saab parimaid tulemusi osates kasutada mõlemat analüüsi.
Kuid kumb siis ikkagi parem on?
Technical analysts consider the market to be 80% psychological and 20% logical. Fundamental analysts consider the market to be 20% psychological and 80% logical.
Ma ütleks esimese hooga, et fundamentaalanalüüsi kasutatakse investeerimisel pikema perspektiiviga.
Investorid, kes mängivad lühematel ajahorisontidel, kasutavad tehnilist analüüsi.
Investorid, kes mängivad lühematel ajahorisontidel, kasutavad tehnilist analüüsi.
Minu arvates määrab aktsia hinna liikumist see, kuidas enamus käitub. Kui enamus käitub tehnilise analüüsi järgi siis antud aktsia liigubki täpselt tehnilise analüüsi järgi. Olen alati tähele pannud, et kui enamus ootab mingit hinnataset, siis sinna ta liigubki. Olen mõtelnud, kes siis on need ostjad antud hinnatasemelt ja neid on kahte sorti. Ühed on lihtsalt lollid, kellele müüdud see "cool"'i aktsia pähe ja teised on päevamängijad, kes iga 1/8 muutuse peale reageerivad.
Tekib küsimus, kumb oli enne kas muna või kana.
Kunagi oli mul Silicon Investoris jutt ühe investeerijaga, kes väitis, et õige investeering on firmadesse PE suhtega 25-30. Kuna www.bizbuysell.com'is on enamik väikefirmasi müügil PE suhtega 1-5, siis ei leidnud põhjust, miks peaks börsifirma eest üle viie korra rohkem maksma.
Veiko
Tekib küsimus, kumb oli enne kas muna või kana.
Kunagi oli mul Silicon Investoris jutt ühe investeerijaga, kes väitis, et õige investeering on firmadesse PE suhtega 25-30. Kuna www.bizbuysell.com'is on enamik väikefirmasi müügil PE suhtega 1-5, siis ei leidnud põhjust, miks peaks börsifirma eest üle viie korra rohkem maksma.
Veiko
Ma kaldun pooldama seda lähenemisviisi, et atsiahindades kajastub suures osas psühholoogia, vöib olla isegi rohkem kui 80%. Eriti firmade puhul ,mis kauplevad eriti körgetel P/E tasemetel.
Kui aktsia kaupleb tasemel p/e 40 (st. tuleviku kasumi mittekasvamise puhul teenib aktsia end tagasi 40 aastaga), siis on seal sees enamasti tulevikuootused, fantaasia jms.
Fundamentaalanalüüsi abil on praktiliselt vöimatu mingi aktsia kohta öelda näiteks, et konkreetse aktsia on öieti hinnatud tasemel p/e = 200 ja tasemel p/e = 100 on sama aktsia täiesti alahinnatud. Sellistes situatsioonides ei jää muud üle kui kasutada tehnilist analüüsi.
Loomulikult peavad fundamentaalnäitajad korras olema, aga massipsühholoogiat turul nad ei näita.
Kui aktsia kaupleb tasemel p/e 40 (st. tuleviku kasumi mittekasvamise puhul teenib aktsia end tagasi 40 aastaga), siis on seal sees enamasti tulevikuootused, fantaasia jms.
Fundamentaalanalüüsi abil on praktiliselt vöimatu mingi aktsia kohta öelda näiteks, et konkreetse aktsia on öieti hinnatud tasemel p/e = 200 ja tasemel p/e = 100 on sama aktsia täiesti alahinnatud. Sellistes situatsioonides ei jää muud üle kui kasutada tehnilist analüüsi.
Loomulikult peavad fundamentaalnäitajad korras olema, aga massipsühholoogiat turul nad ei näita.
Eesti puhul fundamentaalanalüüs paljude ettevõtete puhul ei kehti, näiteks Norma, millal see oli, kui hansa prognoosis norma hinnaks midagi 60-ga.
Kuidas seda analüüsi nimetada, mida kasutatakse internetikompaniide hindamisel. Näiteks : ettevõtte väärtus on kuus korda käive? Et analoogsed üritused kauplevad tasemel 10, siis võib tulla tõus?????????
to 9007: Fundamentaalanalüüsi abil on praktiliselt vöimatu mingi aktsia kohta öelda näiteks, et konkreetse aktsia on öieti hinnatud tasemel p/e = 200 ja tasemel p/e = 100 on sama aktsia täiesti alahinnatud. Sellistes situatsioonides ei jää muud üle kui kasutada tehnilist analüüsi.
Vaidlen vastu, just sellise juhtumi puhul ei näe mina kasu tehnilisest analüüsist. Fundamentaalanalüüsi abil saab palju täpsemalt määratleda ettevõtte väärtust, näitab ju TA vaid suuna. Kuigi FA kasutamine nn. "uue majanduse" puhul keerulisem, pole midagi võimatut. TNT poolt toodud P/S suhtarv on vaid üks kriteerium ja ainult selle põhjal otsustamine väär.
to arkok: Kuigi Eestis ei peegelda börs ettevõtte väärtust väga täpselt, prognoositi ju ka 97 aastal meeletuid hinnatargeteid ja nende ekslikuses tuleks süüdistada ikka analüütikuid ja mitte FA-d.
Vaidlen vastu, just sellise juhtumi puhul ei näe mina kasu tehnilisest analüüsist. Fundamentaalanalüüsi abil saab palju täpsemalt määratleda ettevõtte väärtust, näitab ju TA vaid suuna. Kuigi FA kasutamine nn. "uue majanduse" puhul keerulisem, pole midagi võimatut. TNT poolt toodud P/S suhtarv on vaid üks kriteerium ja ainult selle põhjal otsustamine väär.
to arkok: Kuigi Eestis ei peegelda börs ettevõtte väärtust väga täpselt, prognoositi ju ka 97 aastal meeletuid hinnatargeteid ja nende ekslikuses tuleks süüdistada ikka analüütikuid ja mitte FA-d.
To beast: Ma väidan, et mida körgem on P/E suhtarv, seda rohkem sisaldub aktsiahinnas tulevikuootusi, fantaasiat ja psühholoogiat ning muid muutujaid mida ennustatakse aj oodatakse, aga mis pole faktid (paranda kui eksin).
Fundamentaalanalüüs baseerub olemasolevate, eelköige ettevöttest tulenevate faktide analüüsil. Seega mida rohkem tulevikku on aktsiahinnas, seda väiksema osakaaluga on olemasolevad faktid ja seda suurema töenäosusega annab fundamentaalanalüüs ebaadekvaatseid tulemusi.
Muidugi on vaja defineerida, mis on vale ja mis öige. Kahtlemata on tore teada enda arvates "öiget" ettevötte väärtust, aga kui aktsiahind langeb, jääbki ainult rööm ettevötte öige väärtuse teadmisest + kollektsioneerimisrööm.
Nagu sa ise ütlesid, tehniline analüüs annab ainult öige suuna. Minu jaoks on ainuke oluline näitaja aktsia liikumise suund, st. kas ma saan kasumit vöi kahjumit. Kui tehniline analüüs selle öieti kätte näitab (millega ka sina nöus olid), ongi analüüsi eesmärk minu jaoks saavutatud ja ma saan selle baasilt otsustada.
Fundamentaalanalüüs baseerub olemasolevate, eelköige ettevöttest tulenevate faktide analüüsil. Seega mida rohkem tulevikku on aktsiahinnas, seda väiksema osakaaluga on olemasolevad faktid ja seda suurema töenäosusega annab fundamentaalanalüüs ebaadekvaatseid tulemusi.
Muidugi on vaja defineerida, mis on vale ja mis öige. Kahtlemata on tore teada enda arvates "öiget" ettevötte väärtust, aga kui aktsiahind langeb, jääbki ainult rööm ettevötte öige väärtuse teadmisest + kollektsioneerimisrööm.
Nagu sa ise ütlesid, tehniline analüüs annab ainult öige suuna. Minu jaoks on ainuke oluline näitaja aktsia liikumise suund, st. kas ma saan kasumit vöi kahjumit. Kui tehniline analüüs selle öieti kätte näitab (millega ka sina nöus olid), ongi analüüsi eesmärk minu jaoks saavutatud ja ma saan selle baasilt otsustada.
to 9007: Ka fundamentaalanalüüsi puhul mängivad tulevikuootused olulist rolli. Näiteks, ettevõtte väärtuse määramisel. Näiteks US turu sugusel efektiivsel turul pean peaaegu võimatuks situatsiooni kus ettevõtte "õige" väärtus on küll kõrge, kuid aktsia hind pikaajaliselt ainult langeb ja jääb ainult kollektsioneerimisrõõm. Sellisel juhul pole ikkagi väärtus "õigesti" määratud.
Kuna tehnilise analüüsi poolt antav suund on lühiajaline, siis nõustun Graafikuga - analüüsi tüübi puhul mängib olulist rolli investeerimishorisont. Daytraderite puhul ilmselt TA väga oluline.
Kuna ma ise üritan olla Value Investor ja eriti lühiajaliselt ei rabele, siis minu jaoks tehnilise analüüsi roll seisneb vaid fundamentaalanalüüsi toetamises. Minu jaoks pole oluline aktsia liikumise suund lühiajaliselt, vaid pigem selle liikumise tugevus pikaajaliselt. Aga väita, et 9007 eksib oleks minu poolt väärt, igaühel õigus omale strateegiale.
Kuna tehnilise analüüsi poolt antav suund on lühiajaline, siis nõustun Graafikuga - analüüsi tüübi puhul mängib olulist rolli investeerimishorisont. Daytraderite puhul ilmselt TA väga oluline.
Kuna ma ise üritan olla Value Investor ja eriti lühiajaliselt ei rabele, siis minu jaoks tehnilise analüüsi roll seisneb vaid fundamentaalanalüüsi toetamises. Minu jaoks pole oluline aktsia liikumise suund lühiajaliselt, vaid pigem selle liikumise tugevus pikaajaliselt. Aga väita, et 9007 eksib oleks minu poolt väärt, igaühel õigus omale strateegiale.
Minu arust ei olegi mõtet vaielda selle üle kumb on parem. Kumbki neist pole absoluutne, omades nii plusse kui miinuseid. Kui aga siiski vaidluseks läheb, siis vaidlevad tavaliselt just erinevate investeerimisstrateegiate pooldad. See on aga loomulik, sest erinevate investeerimisstrateegiate juures omavad nad ka erinevat tähendust/kaalu.
Jämedalt võttes võiks kasutada sellist lähenemist: Kui üks ütleb millal, siis teine ütleb miks.
Nende tehnikate vahekord aktsiaturul pole ka üheselt paigas ja on pidevas muutumises. On perioode, kus fundamentaalne analüüs valitseb ning on perioode, kus keegi sellele tähelepanu ei pööra ning tehnilisele lootma peab.
Toetan beasti seisukohta, et tehniline ja fundamentaalne alanüüs täiendavad teineteist ja nende kooskasutamisest tekib sünergia.
Ja veel. Tehniline analüüs toetub minevikumustritele ja üritab tõenäosuslikult tulevasi liikumisi prognoosida - siin ei vaidle keegi, et see mis juhtub on "juhuslik". Ekslik on aga arvata, et fundamentaalne analüüs on absoluutne. Absoluutsed võivad olla analüüsimeetodid, kui aga algandmed seda pole, siis pole ka tulemus absoluutne vaid ligikaudne/hinnanguline. Isegi siis, kui räägitakse sellisest üldtuntud suhtarvust nagu P/E, peab teadma, kuidas see leitud on. Kui on kasutatud numbreid minevikust (viimase aasta, viimase 12k majandustulemused vms), siis on tulemused ühesed. Ainult et see on olevik (kui mitte minevik) ja investorite jaoks on esmane see, mis tulevikus juhtuma hakkab. Kui aga kasutada P/E arvutamise korrigeeritud meetodeid (kasvukiirused, intressimäärad, oodatavad tulusused jne), siis on tulemus hoopis teine, asi muutub hinnanguliseks ja võib hakata mõistma, mis peitub P/E=100 taga.
Jämedalt võttes võiks kasutada sellist lähenemist: Kui üks ütleb millal, siis teine ütleb miks.
Nende tehnikate vahekord aktsiaturul pole ka üheselt paigas ja on pidevas muutumises. On perioode, kus fundamentaalne analüüs valitseb ning on perioode, kus keegi sellele tähelepanu ei pööra ning tehnilisele lootma peab.
Toetan beasti seisukohta, et tehniline ja fundamentaalne alanüüs täiendavad teineteist ja nende kooskasutamisest tekib sünergia.
Ja veel. Tehniline analüüs toetub minevikumustritele ja üritab tõenäosuslikult tulevasi liikumisi prognoosida - siin ei vaidle keegi, et see mis juhtub on "juhuslik". Ekslik on aga arvata, et fundamentaalne analüüs on absoluutne. Absoluutsed võivad olla analüüsimeetodid, kui aga algandmed seda pole, siis pole ka tulemus absoluutne vaid ligikaudne/hinnanguline. Isegi siis, kui räägitakse sellisest üldtuntud suhtarvust nagu P/E, peab teadma, kuidas see leitud on. Kui on kasutatud numbreid minevikust (viimase aasta, viimase 12k majandustulemused vms), siis on tulemused ühesed. Ainult et see on olevik (kui mitte minevik) ja investorite jaoks on esmane see, mis tulevikus juhtuma hakkab. Kui aga kasutada P/E arvutamise korrigeeritud meetodeid (kasvukiirused, intressimäärad, oodatavad tulusused jne), siis on tulemus hoopis teine, asi muutub hinnanguliseks ja võib hakata mõistma, mis peitub P/E=100 taga.
to beast: ka mul pole midagi fundamentaalanalüüsi vastu ja nagu ma ülalpool ütlesin, peavad fundamentaalnäitajad korras olema. Ma pole mingi daytrader, ja ma ei ürita ka absolutiseerida mingisuguse meetodi paremust. Mina kommenteerisin konkreetset juhtu, kui tegemist on väga körgete P/E suhetega.
Nagu sa ka ise ütlesid sisaldab fundamentaalanalüüs tulevikuootuseid. Mida körgem on P/E suhe, seda määravamad on tulevikuootused. Kui mingi fundamentaalanalüüs hindab ettevötte öiglaselt hinnatuks körgel P/E tasemel, seda rohkem on üritatud tulevikku prognoosida ja seda väiksem on minu arvates antud fundamentaalanalüüsi usaldusväärsus (KÖRGETE P/E SUHTARVUDE PUHUL)
Nagu sa ka ise ütlesid sisaldab fundamentaalanalüüs tulevikuootuseid. Mida körgem on P/E suhe, seda määravamad on tulevikuootused. Kui mingi fundamentaalanalüüs hindab ettevötte öiglaselt hinnatuks körgel P/E tasemel, seda rohkem on üritatud tulevikku prognoosida ja seda väiksem on minu arvates antud fundamentaalanalüüsi usaldusväärsus (KÖRGETE P/E SUHTARVUDE PUHUL)
to dotcom: Loomulikult ei saa fundamentaalanalüüsi abil saadud tulemust üheseks tõeks nimetada, teatud kõrvalekalded on igas analüüsis, kuid neid tuleks proovida võimalikult miniatuurseteks muuta.
Siiski arvan, et FA on ratsionaalsem kui TA. Ning peamine eesmärk on siiski raha teha ja kui investor suudab seda paremini TA abil, siis oleks mõttetu talle FA-d toppima hakata.
to 9007: tahtsin paar teadet ülevalpool kirjuatada "väär", kuid kirjutasin "väärt" suutes sellega ka lause mõtet muuta :)
Siiski arvan, et FA on ratsionaalsem kui TA. Ning peamine eesmärk on siiski raha teha ja kui investor suudab seda paremini TA abil, siis oleks mõttetu talle FA-d toppima hakata.
to 9007: tahtsin paar teadet ülevalpool kirjuatada "väär", kuid kirjutasin "väärt" suutes sellega ka lause mõtet muuta :)
Kui pikk on siis keskmise Eesti investori investeerimishorisont? Pakun, et see horisont on ikkagi `value investingu` jaoks liialt lühike.
Kas keeegi selgitaks, miks on tehnilise analüüsi puhul just 50 ja 200 päevased perioodid valitud (s.o. kui läheb alla 50 päeva madalamat taset, siis järgmine tase on 200 päeva madalam). Kas tegemist on mingi MM'ide omavahelise kokkuleppega?
Veiko
Veiko
50 ja 200 perioodi keskmisi pakutakse harilikult esimesena välja sellistes populaarteaduslikes allikates inimestele, kes tehnilist analüüsi vaid silmanurgast jälgivad. Võimalik, et need perioodid on võetud ka USA turu tsüklilisust arvestades ning keegi on tohutute andmemassiivide põhjal tõestanud, et need töötavad kõige paremini. Samuti mängib siin rolli masside käitumine - kui sa ikka tead, et kõik kauplejad just 200 päeva keskmisele reageerivad, üritad ka just seda perioodi jälgida. Isiklikult arvan, et 200 päeva keskmine ei ole õigem või parem kui 201 või 199 perioodi libisev keskmine. Enamiku tehnilise analüüsi programmidega saab leida ka nn. optimaalse pikkusega libiseva keskmise, mis minevikus "oleks" kõige paremini töötanud. Eeldades, et minevikumustrid korduvad tulevikus, võib siis vastava perioodi libiseva keskmise abil teha otsuseid ka tulevikus.
to enz: Keskmise Eesti investori investeerimishorisont võib olla Value Investingu jaoks liialt lühike, kuid mida see keskmine siis näitab?? Kipub nii olema, et mida enam Sa Harju keskmisest teisiti mõtled, seda edukam sa oled :)
TO Enz: Oskad sa öelda, kust leida tehnilise analüüsi programme ja kui palju nad keskmiselt maksavad? Kas sa ise kasutad tihti neid?
to inve stoor: vastan natuke Enzi eest. Kuigi pole eriti tehn. analüüsi spetsialist, on minu arvates kõige rohkem kasutatav MetaStocki nimeline programm (uusim versioon kannab numbrit 7), kuid pole kindel kas seda Eestis üldse müüakse. Ja alternatiivsed hankimise viisid pole väga viisakad. Endal 6.51 olemas.
Uus küsimus - Kas versiooni 7 kasutajad oskavad tuua palju erinevusi eelmiste versioonidega?
Uus küsimus - Kas versiooni 7 kasutajad oskavad tuua palju erinevusi eelmiste versioonidega?
Ei tea kas seda MetaStockki ka Kadaka turul müüakse või pakub keegi "kopeerimistenust"?
Oleks huvitatud.
Oleks huvitatud.
to: beast Mis indikaatoreid MetaStock kasutab?