Hilinemised ilma tõtta, aga hetkel väidetavalt Putin ja Niinistö kohal Nyaganis.
Inauguration video:
https://www.youtube.com/watch?v=LDUFP8nwfmk&feature=youtu.be
Kontrollküsimus LHV foorumlastele: Milline muusika mängitakse youtubeklipis?
stefan
Kontrollküsimus LHV foorumlastele: Milline muusika mängitakse youtubeklipis?
See oli ikka paras pähkel. Ma juba loobusin, aga siis nagu ikka see viimane oli õige.
Pyotr Ilyich Tchaikovsky - Piano Concerto No.1 In B Flat Minor, Op.23, Part 1
pluspunkt winger-ile :-)
Citigroup on kokku arvutanud oletatava ülekandevõrkude müügihinna - 5,2 mld EUR, mis on ca kolmandik praegusest market capist. Müüdavad operatsioonid peaksid põhimõtteliselt vastama EE Elektrilevile.
FORTUM CORPORATION STOCK EXCHANGE RELEASE 17 October 2013 at 15.30 EEST
Fortum Corporation's President and CEO Tapio Kuula's sick leave ends and he returns to work during the second half of November 2013.
Fortum Corporation's President and CEO Tapio Kuula's sick leave ends and he returns to work during the second half of November 2013.
Mitte ainult Jordaanias:
http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-1288634905160.html
Fennovoima and Rusatom Overseas, subsidiary of the Russian Rosatom, have signed the plant supply contract for the Hanhikivi 1 nuclear power plant on December 2013. According to the schedule agreed with Rosatom, Hanhikivi 1 plant will produce electricity in 2024.
http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-1288634905160.html
Fennovoima and Rusatom Overseas, subsidiary of the Russian Rosatom, have signed the plant supply contract for the Hanhikivi 1 nuclear power plant on December 2013. According to the schedule agreed with Rosatom, Hanhikivi 1 plant will produce electricity in 2024.
Fortum avab hetkel Stockholmis uue biosoojusjaama mis teeb metsasektori jääktoodetest soojust 190 000 korteritele.
Film
http://www.fortum.com/countries/se/kampanjer/biobransle-vartan/Pages/default.aspx
Film
http://www.fortum.com/countries/se/kampanjer/biobransle-vartan/Pages/default.aspx
Jätab mõnusa mulje põhjamaisest elukvaliteedist :)
Ei tea, kas puidujäätmeid on kasulikum põletada ahjus, et saada elektrit ja soojust või pigem teha sellest Ikea-kvaliteedile vastavat mööblit?
Ei tea, kas puidujäätmeid on kasulikum põletada ahjus, et saada elektrit ja soojust või pigem teha sellest Ikea-kvaliteedile vastavat mööblit?
Antud juhul väidetakse, et põletatakse jääktooteid mis muidu üldse ei kasutataks. Aga jah, eks spooniplaadid vms peaks olema alternatiiviks...?
Igast puutükist ei saa IKEA kvaliteediga mööblit ega isegi saepuruplaati. Vaadake, mis praegu metsas toimub? Kuna paberitootmine on Skandinaavias kõvasti langenud, siis pole madalakvaliteedilisele paberipuule turgu ja see jääb lihtsalt metsa mädanema. Kui CO2 niikuinii vabaneb (mädanemisel), siis on mõistlikum vähemalt energia ära kasutada.
Metsa ei jää midagi. Pelletitootjad lasevad kõik peeneks ja siis pressivad uuesti kokku.
sepp22000
Metsa ei jää midagi. Pelletitootjad lasevad kõik peeneks ja siis pressivad uuesti kokku.
täpsustad ehk, millised pelletitootjad nii teevad?
Tegelikult on madalakvaliteedilise puidu kasutuse võtmeks kaugus võimalikust tarbijast, olgu see siis biomassi katlamaja, soojusjaam, pelletivabrik vms. Selliste kasutuskohtade läheduses tõesti midagi metsa ei jäeta, kuid teatud kaugusest alates pole mõtet vedada, sest veokulu ühiku kohta on nii suur.
Kuldar1
Selliste kasutuskohtade läheduses tõesti midagi metsa ei jäeta, kuid teatud kaugusest alates pole mõtet vedada, sest veokulu ühiku kohta on nii suur.
Mis v6iks olla see kaugus?
ravi99Kuldar1
Selliste kasutuskohtade läheduses tõesti midagi metsa ei jäeta, kuid teatud kaugusest alates pole mõtet vedada, sest veokulu ühiku kohta on nii suur.
Mis v6iks olla see kaugus?
Tegelikult on neid kaugusi kaks.
Üks on raielangi ja tarbija (pelletitehas, CHP) vaheline kaugus. Suured tarbijad teevad oma arvutusi kuni 100 km raadiusega (võta näiteks talvel kirgi kütnud Auvere näide). Selle kauguse defineerib veoauto kulu.
Teine kaugus on konkreetse puu (õigupoolest raidmete) kaugus lähimast teest, kuhu standardne 90 m3 poolhaagisega veoauto ligi pääseb. Selle kauguse defineerib forvarderi kulu. Kõige põhjalikumalt on eesti erametsades uuritud ja arvutatud seda Vardis ning kriitiline piir algab 100 meetrist ja lõpeb 200 meetriga, selllest kaugemal pole mõtet enam välja vedada, vaid on majanduslikult kasulikum metsa mädanema jätta.
pahuriksepp22000
Metsa ei jää midagi. Pelletitootjad lasevad kõik peeneks ja siis pressivad uuesti kokku.
täpsustad ehk, millised pelletitootjad nii teevad?
Need, kes toodavad tööstuspelletit (kuigi tehnoloogiliselt pole eriline probleem tootmisliin rööstuspelletilt premium-pelletile ümber seadistada ja vastupidi), ennekõike Purutuli. Eesti premium-pelleti tootjad reeglina kasutavad toorainena ainult okaspuud.
Velikijpahuriksepp22000
Metsa ei jää midagi. Pelletitootjad lasevad kõik peeneks ja siis pressivad uuesti kokku.
täpsustad ehk, millised pelletitootjad nii teevad?
Need, kes toodavad tööstuspelletit (kuigi tehnoloogiliselt pole eriline probleem tootmisliin rööstuspelletilt premium-pelletile ümber seadistada ja vastupidi), ennekõike Purutuli. Eesti premium-pelleti tootjad reeglina kasutavad toorainena ainult okaspuud.
tänud, segavad ilmselt saepuruga niipalju kui kodulehelt välja loen, eks saetööstuse jääkide peale käi tihe rebimine ja see annab lisaväimalusi,
Saepuru on tooraine, mille peale on väga kõva rebimine ja tõsi, pelletitootjad jaksavad selle eest nõutud hinda maksta. Teema nimikangelane, Fortum, on sellest ärist juba ammu väljas, neid aastaid ei jõua lugeda enam, kui nad ei jaksa oma eesti CHP-desse eestist saepuru osta. Aga, muide, kunagi ammu oli selline aeg olemas.
Velikijpahuriksepp22000
Metsa ei jää midagi. Pelletitootjad lasevad kõik peeneks ja siis pressivad uuesti kokku.
täpsustad ehk, millised pelletitootjad nii teevad?
Need, kes toodavad tööstuspelletit (kuigi tehnoloogiliselt pole eriline probleem tootmisliin rööstuspelletilt premium-pelletile ümber seadistada ja vastupidi), ennekõike Purutuli. Eesti premium-pelleti tootjad reeglina kasutavad toorainena ainult okaspuud.
Graanul Invest peaks olema suurem tegija, kui Purutuli
Kuldar1Velikijpahuriksepp22000
Metsa ei jää midagi. Pelletitootjad lasevad kõik peeneks ja siis pressivad uuesti kokku.
täpsustad ehk, millised pelletitootjad nii teevad?
Need, kes toodavad tööstuspelletit (kuigi tehnoloogiliselt pole eriline probleem tootmisliin rööstuspelletilt premium-pelletile ümber seadistada ja vastupidi), ennekõike Purutuli. Eesti premium-pelleti tootjad reeglina kasutavad toorainena ainult okaspuud.
Graanul Invest peaks olema suurem tegija, kui Purutuli
Loomulikult, neil on 4 tehast Eestis, 6 Lötis ja 1 Leedus. Aga jutt käis sellest, kes kasutab hakkepuitu graanulite valmistamisel. Preemium graanulite puhul seda ei kasutata.
"Premium pelletite toorainena kasutatakse Graanul Invest grupi pelletitetehastes koorevaba okaspuu saepuru, saematerjali järeltöötluses tekkivat kuiva saepuru ning höövlilaastu. Tööstuspelletite tootmiseks varutakse nii lehtpuu kui okaspuu saepuru, küttepuud, paberipuud ning hakkepuitu, mis võib sisaldada koort."