Eks taoliste sooja koha otsijate vastuvõtmine ütleb ka sihterakonna kohta nii mõndagi, eriti kui võetakse valimatult igasugu mudru.
Kallas tehku Ratast ja mingu Reffi? Pardon, aga Ratas, Karilaid, Taavi Aas jpt korruptiivse Keskerakonna juhtfiguurid maandusid Isamaas. Ju siis on Isamaa arvates neil piisavalt sarnased põhimõtted (või nende puudumine).
Jyrratta üleminek ühest parteist teise oli lihtne, sest tema hääletsaak oli kolossaalne. Häältesaak nii enne üleminekut, kui pärast üleminekut. Kõik vanamutid hääletasid tema poolt. Ikkagi Pühale Käärkäele väga sarnane isik, kuidas sa siis häält ei anna?
Neil, kellel on häältesaak selline so-so, neil on palju raskem ühest parteist teise hüpata, sest uues parteis alles tuleb hakata endale teed rajama, karjääri tegema, positsioonil tõusma. Raske on, sest uues parteis on ju vanadest olijatest konkurendid seda igati takistamas.
Ega siis ilmaasjata seda Gruz200 parteid ei loodud - siis sai kohe alguses püünele, sest partei sees polnud ju konkurentsi. Lehtme tõi hääled ja kõik muud tüübid tõid võimu.
Kuna Michal teab kõike siis järelikult on minek reformi.
Peaminister Kristen Michal sõnas, et riigikogulase Kalev Stoicescu lahkumine erakonnast Eesti 200 ei olnud ajendatud kiuslikkusest ega soovist tekitada kriisi. Stoicescu saab jätkata riigikaitsekomisjoni esimehe kohal, kui hääletab olulistes küsimustes koos koalitsiooniga.
Algses versioonis oli ekslikult Kristen Michali nime asemel mainitud Mihhail Kõlvartit. Postimees palub eksituse pärast vabandust.
Ei ole ju veel selginenud. Ta ise kirjutas, et talle on tehtud erinevaid pakkumisi, mille üle veel mõtleb ja lähiajal otsustab.
Ehk maailmavaade on veel kujunemisel ja selgub läbirääkimistel erinevate parteidega .Kalev Stoicescu valib kahe erakonna vahel.
Surnud erakonda pole mõtet enam peksta, aga eks see ütleb kallase ja uibu ja nende riigimehelikkuse kohta ühtteist, kui isikliku kibestumise pärast võetakse üks kaitsevaldkonna tippspetsialiste ametist maha ja pannakse sisuliselt suvaline asemele: Riigikaitsekomisjonist heidetud Stoicescu: meenutab EKRE otsust - Delfi
ERR artiklist.
Miks langes aga valik just Uibo kasuks?
“Mina kindlasti ei ole riigikaitse ekspert ja kaugel sellest, et ma Kalev Stoicescu teadmistele pretendeerin. Vahetus tekkis sellest, et kuna ma olen maaelukomisjoni liige, kus on kõige vähem eelnõusid kõikidest komisjonides, siis tundus, et see on mõistlik vahetus.”
Riigikaitsekomisjon on tõesti täpselt see koht, kuhu peaks maanduma inimene, kelle peamine argument sinna saamiseks on see, et tema senises komisjonis lihtsalt liiga vähe tööd on.
Kui keeruline on öelda: “Soovisime antud positsiooni enda erakonnale hoida ja sellest lähtuvalt tegime ka vahetuse.”
Miks on vaja kelbast suust välja ajada?
praeguse valitsuskabineti kvaliteet, iseäranis e200 ministrite osas, on nagunii üks totaalne flop, aga eriliselt kerkib sellest seltskonnast esile aegade jobum siseminister igor taro … viimasel pressikal, kui küsiti, et kuidas on see võimalik, et riigiasutused on teinud üksikindiviidide kohta igas kuus tuhat kuni kaks tuhat identifitseerimatut ja ilmselt põhjendamatut terviseandmete päringut ning inimesed ei julge enam oma tervisemuresid perearstile avaldada, vastas taro midagi stiilis, et ‘on nagu on. seda enam olematuks ei tee. eks vaatame, mis tulevikus saab’ … tulin autoga maalt ja mingis tänases raadiosaates tuli jutuks, et kui mõni fanaatiline kaitseväelane ei julge arstile oma vaimsetest probleemidest, kartes kaotada töökoha, andmete lekkimise hirmus rääkida, ravi ei saa ja mingi aja pärast tõmbab endale või paarile kaasvõitlejale kuuli pähe, kes siis vastutab? kui on el’s otsustatud ja deklareeritud, et iga üksikisiku andmed on tema enda omad, meid kotitakse igal fu*king veebilehel pidevate nõusolekute kinnitamisega jne, siis kuidas kurat on võimalik, et meie avaliku sektori süüdimatu andmetes tuhnimine, igal alal kontrolli suurendamine ja enda sellekohaste õiguste pidev juurdetaotlemine saab aina hoogu juurde?
offtopicut ka … kui tohib pöörduda, siis - saan aru, et mõnel siin näpud sügelevad ja erutus-pidurdusprotsessid ei ole tasakaalus, aga ärge palun tehke oma ühe-paarilauseliste mõttetute ‘sina oled loll, ise oled loll’ kraaksatustega või triviaalvaimukustega sellest foorumist mingit enda semude messengeri chatti, või facebooki kommentaariumit … lhv keeras softiuuendustega selle ajalooliselt üsna väärika sootsiumi siin pekki, aga prooviks siiski mingit vähegi sisulist ning arukat liini hoida )
Minul on Stoicescuga minu jaoks haruldane juhus, kus mul kadus igasugune usk ja lugupidamine temasse sel lühikesel ajal, kui Martin Herem ja Kusti Salm kutsusid endi riigitöölt lahkumise eel silmi avama ning kiireid relvastuse rahastusotsuseid tegema.
Stoicescu mängis lolli, et tema pole mingit vajaduste kava näinud ja et ootame ikka NATO järgmise kohtimise ära, seal tehakse kava. Et meil on NATO vihmavari jne. Kumas läbi, et ega ta kaitseväe juhataja juttu tõsiselt võta.
Täna ostab Eesti relvastust kiirtempos ning Stoicescu valdkonnas suur sõna enam ei võta. Varem oli tihti tsiteeritud ekspert.
Tollasest jamast väljus puhaste paberitega kaitseminister Pevkur, kes ka “ootame, arutame” juttu puhus. Kui ühiskondlik arvamus Heremi-Salmi kära peale muutus, sai Pevkurist kiiresti suur relvaostja.
Täna ludistab Pevkur igal võimalusel püssikuulide kaliibrist rääkida. Mingit pikemat strateegilist vaadet tema juttudest ei ole õnnestunud leida.
Mage, et riigikaitsekomisjoni juht ja kaitseminister ärkavad alles siis, kui kaks kaitsevaldkonna kõrget tegelast ei oska oma sõnumi edastamiseks enam muud teha, kui vajadustest ajalehes rääkida ja töölt lahkuda.
Stoicescu probleem, nagu paljudel Eesti kaitse- ja välispoliitika “ekspertidel”, on see, et nende “analüüs” on lihtsalt Lääne tuntumate väljaannete ja mõtlevate peade refereering. Ei ole kuulnud mitte ühtegi originaalset ideed tema poolt. Aga see probleem on väga levinud Eestis.
Minule ei meenu. Salm ei võtnud enne töölt äratulekut suurt üldse sõna ajakirjanduses ning Heremgi oli samuti avalikkuses tagasihoidlik. Enne kõnealust avalikku konflikti ilmus minu mälu järgi Herem esimest korda jõuliselt ajakirjandusse esimest korda siis, kui kommenteris Kunnase/EKRE õhutõrje ostuplaani.
Nii Mihkelson kui ka Liik, mõlemad olid mitmeid aastaid Moskvas korrespondentideks - küll see neil silmad avas ja mõtte tööle pani ning suure ida-naabri tegelikust olemusest ja elukorraldusest ning võimuvertikaalidest hea pildi tekitas.
Sellist sõda Ukrainaga, nagu ameeriklased meile lubasid, polnud venelastel üldse plaanis, ütles välispoliitikaekspert Kadri Liik saates “Otse uudistemajast”.
Liigi sõnul ei klapiks suurte ohvritega ofensiiv ja Ukraina okupeerimine kokku venelaste loogikaga.
Liik ei usu ka, et reaalse sõja ohust rääkivad ameeriklased on maailmale valetanud. “Pilt, mida nad nägid satelliitidel oligi selline, kuid selle (vägede koondamise Ukraina-Vene piirile - toim.) eesmärk polnud mitte minna sõtta, vaid raputada lääs mugavustsoonist välja ja alustada vestlusi näiteks relvakontrollimeetmetest ja Minski lepingute tulevikust. Venemaa tahab nendest rääkida võtmes, mis läänele tingimata ei meeldi. See oli nende eesmärk,” ütles Liik.
Nüüd hakkame tema hinnangul nägema üksikuid pikki diplomaatilisi läbirääkimisi.
Paljudes julgeolekuagentuurides ja think-tank-ides hakkasid selle peale pead lendama, et pmst sajandi suurimat julgeolekusündmust täiesti valesti hinnati ja maha magati, aga Liik jätkab enesekindlalt möla ajamist.