Kuid Tarmo, kuidas saab mul kategoorilise väite tõttu tekkida piinlikku situatsiooni selle tõttu, et ma ei tea kelle väite kohta ma kategoorilise vastulause esitasin?
Kui peaks juhtumisi ilmsiks tulema, et see inimene, kelle jutu sa täielikuks bullshit'iks klasifitseerisid on keegi, kes antud alast tõepoolest üsna palju teab, ja seda mitte ainult Business2.0 ja Redherringu artiklite kaudu, vaid iga päev nendesamade USA VC-dega rääkides. Sellisel juhul ei heidaks su varasem kategooriline vastulause sulle endale kuigi head valgust, kas pole nii? :)
Aga selle viimase tsitaadi kohta -- väga asjalik lõik. Aga kui sa seda nüüd hoolega loed, siis seal on minu arust üsna selgelt kirjas, et VC-l ei ole probleemi varasemate kaasinvestoritega per se, neil on probleem varasemate kaasinvestoritega kes ei ole enam firmaga seotud, või kelle huvid võivad olla VC omadest erinevad või nendele vastu. Ja see on ju küll ainult loomulik.
Kas selle seltskonna hulka ei käi ka mitmesugused "onud", kes peale raha firmasse suurt midagi ei too.
VC rahastamise puhul on firmadele oluline see know-how ja sidemed, mis VC-de kaudu nende firmasse tuleb. Professionaalne VC on rahastatava firmaga väga tihedalt seotud. On täiesti selge, et IT valdkonnas tegutsev VC peab seda valdkonda tundma.
Kuid lubage küsida, millist kasu peale raha toovad IT firmadesse kohalikud riskikapitalistid a'la Cresco ja Helenius? Lõhmuse kohta ei julge siin saidis midagi öelda ;)
Siiamaani on nad tegelnud ju traditsioonilise majandusega a'la tellised ja sealiha. Kust neil see IT alane know-how ja sidemed nüüd võtta oleks. Tahan öelda, et kui firmas on sellist laadi VC-d juba ees, siis professionaalsetelt IT VC-delt võib järgmistes ringides raha saamine raskeks osutuda.
VC rahastamise puhul on firmadele oluline see know-how ja sidemed, mis VC-de kaudu nende firmasse tuleb. Professionaalne VC on rahastatava firmaga väga tihedalt seotud. On täiesti selge, et IT valdkonnas tegutsev VC peab seda valdkonda tundma.
Kuid lubage küsida, millist kasu peale raha toovad IT firmadesse kohalikud riskikapitalistid a'la Cresco ja Helenius? Lõhmuse kohta ei julge siin saidis midagi öelda ;)
Siiamaani on nad tegelnud ju traditsioonilise majandusega a'la tellised ja sealiha. Kust neil see IT alane know-how ja sidemed nüüd võtta oleks. Tahan öelda, et kui firmas on sellist laadi VC-d juba ees, siis professionaalsetelt IT VC-delt võib järgmistes ringides raha saamine raskeks osutuda.
Mõtlesin pikalt, kas ka siia threadi oma sõna sekka öelda (s.o. ega üks mees ikka nii palju korraga nii Globalstarist ja VC kaiptalist ei tea), kuid ikkagi lõpuks otsustasin. Olen TARKVARA Business Software jaoks uurinud USA'st riskikapitali juba üle pooleteise aastat. Kuna ikkagi olen USA jaoks "Alien", siis on see raskem, kui mõnele USA kooliõpilasele. Igal USA VC'l on kögkoolide juures seal oma esindus. Üks kasulik partner on olnud Guy Kawasaki garage.com ja nii kuu aega tagasi osalesin ka nende bootcampil http://www.garage.com/bootcamp, kus minu üllatuseks ka mõned Eesti riskikapitalistid kohal olid.
Antud üritusel oli näiteks Iisrealist tulnud guru.net alustaja, kel läks USA'st VC raha saamiseks kaks aastat ja näiteks eelmisel aastal tegi Ta 58 reisi USA ja Iisreali vahel.
Kapitali sruktuur on Ann Winbladi poolt õige. Esimeses roundis ei saa üle 25% ära anda.
VC raha üldiselt ei saa ennem, kui management paigas ei ole. Iga CEO ja CFO aga küsib minimaalselt $100K palka ja sellisel juhul on tal väga suured aktsiaoptsioonid. Ühel Eesti firmal, kel maailma sobilik nisitoode oleks, saab olla siin maksimaalselt kuskil 100 000-200 000 kasumit. Sellest ei jätkuks isegi vajalike reiside jaoks.
Lihtsama võimalusena oleks ka USA's ühineda mõne inkubaatoriga. Seega oleks Eestist esimese roundi võimalus tunduvalt lihtsam ettevõtjale, kui USA'st. Samas saaks USA angel investori käest aga tasuta kontakte ja abi. Parim lahendus oleks võib-olla pooleks, nagu CV Online seda tegi.
Mis aga puudutab seda Eesti SITRA't, siis sellel küll mõtet ei ole. Esiteks ei näe ma, mis huvi peaks olema Eesti riigil luua USA riigile uusi maksumaksjaid. Teiseks, teades oma kogemusi Eesti riigi IT otsustega, hakkaks sealt igasugune omamehe asi peale ja pärast keegi ei vastuta.
Kohalikku raha kaasates aga häiriks mind see meie ajakirjanduse lollus, kus juba pärast raha saamist hakatakse rääkima seltskonnajakirjanduses mingitest uutest miljonäridest. Raha antakse ikkagi projekti tegemiseks ja miljonärist võib rääkida siis, kui projekt suurte kasudega lõpuni on viidud ja aktsiaid võib NASDAQil rahulikult maha müüa. Forbes küll veel sellel momendil kellestki artiklit tegema ei hakkaks. Muidu hakkab mõni ettevõtja ka seda uskuma ja ei hakkagi midagi tegema :)
Veiko
Antud üritusel oli näiteks Iisrealist tulnud guru.net alustaja, kel läks USA'st VC raha saamiseks kaks aastat ja näiteks eelmisel aastal tegi Ta 58 reisi USA ja Iisreali vahel.
Kapitali sruktuur on Ann Winbladi poolt õige. Esimeses roundis ei saa üle 25% ära anda.
VC raha üldiselt ei saa ennem, kui management paigas ei ole. Iga CEO ja CFO aga küsib minimaalselt $100K palka ja sellisel juhul on tal väga suured aktsiaoptsioonid. Ühel Eesti firmal, kel maailma sobilik nisitoode oleks, saab olla siin maksimaalselt kuskil 100 000-200 000 kasumit. Sellest ei jätkuks isegi vajalike reiside jaoks.
Lihtsama võimalusena oleks ka USA's ühineda mõne inkubaatoriga. Seega oleks Eestist esimese roundi võimalus tunduvalt lihtsam ettevõtjale, kui USA'st. Samas saaks USA angel investori käest aga tasuta kontakte ja abi. Parim lahendus oleks võib-olla pooleks, nagu CV Online seda tegi.
Mis aga puudutab seda Eesti SITRA't, siis sellel küll mõtet ei ole. Esiteks ei näe ma, mis huvi peaks olema Eesti riigil luua USA riigile uusi maksumaksjaid. Teiseks, teades oma kogemusi Eesti riigi IT otsustega, hakkaks sealt igasugune omamehe asi peale ja pärast keegi ei vastuta.
Kohalikku raha kaasates aga häiriks mind see meie ajakirjanduse lollus, kus juba pärast raha saamist hakatakse rääkima seltskonnajakirjanduses mingitest uutest miljonäridest. Raha antakse ikkagi projekti tegemiseks ja miljonärist võib rääkida siis, kui projekt suurte kasudega lõpuni on viidud ja aktsiaid võib NASDAQil rahulikult maha müüa. Forbes küll veel sellel momendil kellestki artiklit tegema ei hakkaks. Muidu hakkab mõni ettevõtja ka seda uskuma ja ei hakkagi midagi tegema :)
Veiko
GorillaG'le vastuseks, see, millest enamusel startupidel puudu on ongi just vana majanduse kogemus, üldine ettevõtluse taust. IT-alane know-how nüüd küll asi ei ole, millega VC kedagi aitama peaks, see peaks just firma sees olemas olema. Lisaks siis kogu firmasisest finantspoolt puudutav, seda on kasulikum VC kaudu teha.
CV-Online osas oskan küll LHV'd kiita kui õiget valikut, kes just selle üldise ärikogemuse ning finants know-how'ga tugevat lisaväärtust pakkunud on, selleks palju oma aega firmasse pannes. Ka Cresco osas tean, et just näiteks kogu finantsplaneerimise pool ning üldised ärilised kontaktid on need, millest firmadel nende puhul kasu on. Igal juhul kõigile kohalikele startupidele soovitaks küll julgelt esimese asjana kohalikud VCd kampa võtta, on kiirem, on lihtsam alguses ning lihtsam tegevuse käigus. Lääne raha poole võiks alles first roundis vaatama hakata ehk siis hiljem. Ning selles osas mina arvan, et ega eesti VCd eriti aidata ei suuda, edasised investeeringud peab ikka firma ise leidma, mitte esialgsed investorid.
Mina väldiksin eraisikust investoreid, kui tõesti väga tuntud ja hea kogemusega inimene ei ole, kellel ka aega on asjaga tegeleda. Muidu maailmast palju kurbi näiteid (nagu ka muuseas VC firmade hulgast) investoritest, kes peale investeeringut ära kaovad ja ennast üldse näole ei anna vaatamata esialgsetele lubadustele. Seda riski saab vältida vaid eelmiste investeeringuobjektidega vesteldes.
Ja selles 25% piiris jään ikka eriarvamusele, dilutioni protsent pole asi mille üle nii rangelt kaubelda, ikka kogu firma väärtus on tähtis ning olemasoleva firma ja uue raha liitmisel tekkiv lisaväärtus. Kõik sõltub olukorrast. Ning ei tasu karta kasvõi 35-49% äraandmist esimeses angel-roundis.
JK/CVO
CV-Online osas oskan küll LHV'd kiita kui õiget valikut, kes just selle üldise ärikogemuse ning finants know-how'ga tugevat lisaväärtust pakkunud on, selleks palju oma aega firmasse pannes. Ka Cresco osas tean, et just näiteks kogu finantsplaneerimise pool ning üldised ärilised kontaktid on need, millest firmadel nende puhul kasu on. Igal juhul kõigile kohalikele startupidele soovitaks küll julgelt esimese asjana kohalikud VCd kampa võtta, on kiirem, on lihtsam alguses ning lihtsam tegevuse käigus. Lääne raha poole võiks alles first roundis vaatama hakata ehk siis hiljem. Ning selles osas mina arvan, et ega eesti VCd eriti aidata ei suuda, edasised investeeringud peab ikka firma ise leidma, mitte esialgsed investorid.
Mina väldiksin eraisikust investoreid, kui tõesti väga tuntud ja hea kogemusega inimene ei ole, kellel ka aega on asjaga tegeleda. Muidu maailmast palju kurbi näiteid (nagu ka muuseas VC firmade hulgast) investoritest, kes peale investeeringut ära kaovad ja ennast üldse näole ei anna vaatamata esialgsetele lubadustele. Seda riski saab vältida vaid eelmiste investeeringuobjektidega vesteldes.
Ja selles 25% piiris jään ikka eriarvamusele, dilutioni protsent pole asi mille üle nii rangelt kaubelda, ikka kogu firma väärtus on tähtis ning olemasoleva firma ja uue raha liitmisel tekkiv lisaväärtus. Kõik sõltub olukorrast. Ning ei tasu karta kasvõi 35-49% äraandmist esimeses angel-roundis.
JK/CVO
Lähtun 25% puhul sellest, et angel investorid on konkreetselt välja ütelnud, et üle 25% osaluse nad kunagi ei võtta. Samal ajal on tüüpilise Ameerika startup kapitali struktuur juba ennem teistsugune, kuna on tehtud see nn FFF (Friends, Family, Fools) round. Angel tahab kindel olla, et management saab piisava osa, mis paneb teda asjast huvituma. Ja ka töötajatele jääks oma osa. USA startup töötajad on huvitatud ainult aktsiatest. Kui aga saad kasutada Eesti tööjõudu, siis seda võlud ainult mobiiltelefoni, firma auto ja firma garanteeritud majalaenuga. Järeldus. Eesti puhul vajad suuremat raha ja võid suurema osaluse ära anda, kui Ameerika puhul.
Veiko
P.S. Olen oma kogemustest aru saanud, et Ameerikast kapitali hankimisel ei ole keegi huvitud Sinu finantsnäitajate prognoosidest. Rohkem püütakse Sinust välja pressida Sinu elu unistust. Viimasel korral võtsin julguse kokku ja ütlesin ausalt välja, et teenida nii palju raha, et osta laev ja sõita kogu ülejaanud elu mööda maailma ringi. Vastuseks tuli, et Temal kah. Kuna minu arvates oli tal selleks piisavalt raha, siis küsisin, miks Ta seda ei tee. Ta ültes, et Ta pole veel niipalju teeninud.
Veiko
P.S. Olen oma kogemustest aru saanud, et Ameerikast kapitali hankimisel ei ole keegi huvitud Sinu finantsnäitajate prognoosidest. Rohkem püütakse Sinust välja pressida Sinu elu unistust. Viimasel korral võtsin julguse kokku ja ütlesin ausalt välja, et teenida nii palju raha, et osta laev ja sõita kogu ülejaanud elu mööda maailma ringi. Vastuseks tuli, et Temal kah. Kuna minu arvates oli tal selleks piisavalt raha, siis küsisin, miks Ta seda ei tee. Ta ültes, et Ta pole veel niipalju teeninud.
Gorilla, ära otsi pointi LHV-st ja Heleniusest:) Enamik noori irvitab nende meeste "tegude" üle baarileti taga.
Veiko: Kas oled kindel, et VC raha enne ei saa kui management paigas? Mina olen aru saanud, et see on tavaliselt üks oluline VC poolt firmasse tulev mitterahaline panus, et ta aitab managemendi paika panna.
Nagu yuhuubert mainis on LHV midagi taolist ka cvonline-s teinud. Pressist on küll olnud võimalik lugeda kummalisi teateid, et endine ehitaja ja hotelliärimees on asja juhtima pandud. Kas ma olen õieti aru saanud, või oli see alguse hetkeline segadus?
Nojah, ma võin ju siin iriseda kohalike VC-de kallal aga tõsi on see, et ega USA VC-d naljalt kaugemal kui 100 miili raadiuses tegutsevat firmat rahastama ei kipu. Selles mõttes on Esther Dyson üks huvitav erand. Tema spetsiifiline huvi Ida-Euroopa vastu on ilmselt tingitud vene keele oskusest, millel ta ei taha lasta rooste minna.
Kui firma ei kavatse kolida USA VC-le lähemale, siis jääb ilmselt tema käest raha saamine unistuseks.
Kuid ilmselt tasuks vaadata lähemate naabrite poole Soome ja Rootsi, kus VC firmad IT valdkonnas peaksid olema asjatundlikumad kui meie kohalikud. Nende jaoks ju Eesti nagu koduturg ja kontakte peaks leidma lihtsamini kui USAst otsides. Lisaks sellele on suurte tehnoloogiafirmade juures omad VC organisatsioonid. Intel näiteks on üks suurimaid VC rahastajaid maailmas. Oma VC organisatsioon on kindlasti Nokial, usun ka et Ericssonil.
Niion: Nii hull vast asi pole. Keegi tark on küll öelnud, et praegusel buumiajal on hirmus tung IT VC turule, kuid heast maaklerist ei saa veel head VC-d. LHV-sse ma usun ehk kõige rohkem. Nad ei karda ka ise IT vallas kätt mustaks teha ja ilmselt selle kogemuse kaudu õpivad kiiresti. Cresco tegemised on jätnud väga küsitava mulje. Selles mõttes on Privadorist nagu natuke kahju.
Nagu yuhuubert mainis on LHV midagi taolist ka cvonline-s teinud. Pressist on küll olnud võimalik lugeda kummalisi teateid, et endine ehitaja ja hotelliärimees on asja juhtima pandud. Kas ma olen õieti aru saanud, või oli see alguse hetkeline segadus?
Nojah, ma võin ju siin iriseda kohalike VC-de kallal aga tõsi on see, et ega USA VC-d naljalt kaugemal kui 100 miili raadiuses tegutsevat firmat rahastama ei kipu. Selles mõttes on Esther Dyson üks huvitav erand. Tema spetsiifiline huvi Ida-Euroopa vastu on ilmselt tingitud vene keele oskusest, millel ta ei taha lasta rooste minna.
Kui firma ei kavatse kolida USA VC-le lähemale, siis jääb ilmselt tema käest raha saamine unistuseks.
Kuid ilmselt tasuks vaadata lähemate naabrite poole Soome ja Rootsi, kus VC firmad IT valdkonnas peaksid olema asjatundlikumad kui meie kohalikud. Nende jaoks ju Eesti nagu koduturg ja kontakte peaks leidma lihtsamini kui USAst otsides. Lisaks sellele on suurte tehnoloogiafirmade juures omad VC organisatsioonid. Intel näiteks on üks suurimaid VC rahastajaid maailmas. Oma VC organisatsioon on kindlasti Nokial, usun ka et Ericssonil.
Niion: Nii hull vast asi pole. Keegi tark on küll öelnud, et praegusel buumiajal on hirmus tung IT VC turule, kuid heast maaklerist ei saa veel head VC-d. LHV-sse ma usun ehk kõige rohkem. Nad ei karda ka ise IT vallas kätt mustaks teha ja ilmselt selle kogemuse kaudu õpivad kiiresti. Cresco tegemised on jätnud väga küsitava mulje. Selles mõttes on Privadorist nagu natuke kahju.
Tegelikult puudutab minu jutt ainult Silicon Valley VC'de poliitikat. Sain ise kunagi inglismaalt VC pakkumise, kus just pakkumise sisuks oli, et pakuvad raha ja managementi. Seega, neil on pakkuda aga Silicon Valley on managementidest tühi. Küsimus on aga rohkem turus, kus soovid tegutseda ja kellega. Kui keegi aga NASDAQ'ist unistab, peab ta kindlasti USA'le lähemale kolima. Selles olen 100% veendunud ja privador peaks ennast kindalsti näiteks Delaware registreerima. Nüüd tekib arvatavasti poliitiline probleem, sest kuidas meie maksumaksja raha eest väljatöötatud toote eest isegi tulumaksud hakkavad USA'sse laekuma.
USA on selles suhtes hea, et enamik suhtlevad niikuinii interneti vahendusel. Kokku saadakse ainult käesurumiseks või esimeseks kontaktiks. Seega, ei pea see 100 miili raadius alati paika.
Üks tüüpiline USA VC saab aastas 6000-9000 pakkumist, raha saab 1-3. Seega on konkurents kõva. Ei tea täpseid andmeid, kuid pakun, et Eesti VC saab aastas 10 pakkumist ja rahastab 1-2. Samasugune suhe võib olla ka Skandinaavias, kuna vähemalt Soomes on praegu VC'si palju.
Ei kommenteeri rohkem Eesti VC'i, kuna puuduvad kogemused.
Veiko
USA on selles suhtes hea, et enamik suhtlevad niikuinii interneti vahendusel. Kokku saadakse ainult käesurumiseks või esimeseks kontaktiks. Seega, ei pea see 100 miili raadius alati paika.
Üks tüüpiline USA VC saab aastas 6000-9000 pakkumist, raha saab 1-3. Seega on konkurents kõva. Ei tea täpseid andmeid, kuid pakun, et Eesti VC saab aastas 10 pakkumist ja rahastab 1-2. Samasugune suhe võib olla ka Skandinaavias, kuna vähemalt Soomes on praegu VC'si palju.
Ei kommenteeri rohkem Eesti VC'i, kuna puuduvad kogemused.
Veiko
Lisaks veel kommentaari sellele eelnevale elu unistuse jutule, mille huumorist ma hulka hiljem aru sain. Ma ei tea, kui palju teate selliselt isikust, nagu Craig McCaw. Ta kõigepealt müüs maha oma isa poolt alustatud kaabeltelevisioonifirma, tegi selle rahaga USA esimese mobiiltelefoni operaatorfirma ja müüs selle edasi AT&T'le vist aastal 1994/1995. Ise teenis sellega 11 miljardit dollarit, ostis purjeka ja sõitis sellega mööda maailma ringi. Abiellus minu teada kolm korda ja lahutas kolm korda. Iga kord sai naine paar miljardit omale kaasavaraks. Praegu on varandust järgi ainult 5 miljardit ja Ta otsustas uuesti äris tegustema hakata. Seekord ICO/Teledisc'iga koos.
Olen täiesti kindel, et minu kohtud investoril 11 miljardit ikka tagataskus veel ei olnud, :)
Veiko
Olen täiesti kindel, et minu kohtud investoril 11 miljardit ikka tagataskus veel ei olnud, :)
Veiko
EP siiski hakkab SITRAGA tegelema
Tänane Postimees:Oma teist ametiaega alustanud Eesti Panga president Vahur Kraft lubas eile peetud kõnes luua keskpanga juurde strateegiliste arengukavade keskuse, mille eesmärgiks on riigi terviklike ja pikaajaliste arengustrateegiate väljatöötamine ja fondidele raha hankimine.
Tänane Postimees:Oma teist ametiaega alustanud Eesti Panga president Vahur Kraft lubas eile peetud kõnes luua keskpanga juurde strateegiliste arengukavade keskuse, mille eesmärgiks on riigi terviklike ja pikaajaliste arengustrateegiate väljatöötamine ja fondidele raha hankimine.
Lugesin just Randal Strossi raamatud eBoys, mis teadagi Benchmark Capitalist. Mulle paris meeldis, soovitan siinse foorumi osalejatelegi. John Doerr on natuke juba minu arust maha kainud sell, igal juhul *Benchmarki approach* on vaga kift. Tyybid tulevad nyyd keen.com-iga Euroopa turule P2P alal laineid looma, nais kuida laheb. Ma kyll ei kujuta ette kuhu Benchmark oma USD 750 mio taala suudab Euroopas toppida.
Nüüd on mingi kompromiss tehtud ära:
Eesti majanduse arengut asub suunama Strateegiliste Algatuste Keskus kirjutab
EPL Online
Täna kirjutasid Eesti Panga president Vahur Kraft, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik alla ühise tegutsemise lepingule, mis loob aluse sihtasutuse Strateegiliste Algatuste Keskus (SAK) asutamisele.
SAK eesmärk on määratleda Eesti ühiskonna ja majanduse arengut määravaid trende ning sellega seotud ühiskondlikke ja majanduspoliitilisi küsimusi nii ühiskonna ja majanduse jaoks üldiselt kui ka põhivaldkondade kaupa.
“SAK ei saa olema riskikapitali fond või finantseerimisasutus, vaid ajutrust, mille ülesandeks on trendianalüüsil põhinevate strateegiliste algatuste tekitamine Eesti konkurentsivõime ja edasise areng hüvanguks,” kinnitas keskuse ideed tutvustanud Eesti Panga presidendi nõunik Meelik Kattago.
“Strateegiliste küsimuste arutelu ei saa olla ühegi konkreetse asutuse monopol, vaid see peab toimuma ühiskonna erinevate institutsioonide koostöös, kasutades suurimas võimalikus ulatuses ühiskonnas olemasolevat kompetentsi ja rahvusvahelisi kogemusi,” rõhutavad asutajad allkirjastatud lepingus.
Pooled leppisid kokku, et SAK asutatakse hiljemalt käesoleva aasta 1. oktoobriks ning keskuse asukohaks saab Tallinn. SAK algkapital on 2,4 miljonit krooni, mis moodustub asutajate sissemaksetest. Eesti Pank ja Kaubandus-Tööstuskoda osalevad asutamisel ühe miljoni krooniga ning Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool 200 000 krooniga. Loodaval keskusel on kavas edaspidi leida täiendavaid finantseerimisallikaid ning ühtlasi müüa oma teenuseid.
Eesti majanduse arengut asub suunama Strateegiliste Algatuste Keskus kirjutab
EPL Online
Täna kirjutasid Eesti Panga president Vahur Kraft, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik alla ühise tegutsemise lepingule, mis loob aluse sihtasutuse Strateegiliste Algatuste Keskus (SAK) asutamisele.
SAK eesmärk on määratleda Eesti ühiskonna ja majanduse arengut määravaid trende ning sellega seotud ühiskondlikke ja majanduspoliitilisi küsimusi nii ühiskonna ja majanduse jaoks üldiselt kui ka põhivaldkondade kaupa.
“SAK ei saa olema riskikapitali fond või finantseerimisasutus, vaid ajutrust, mille ülesandeks on trendianalüüsil põhinevate strateegiliste algatuste tekitamine Eesti konkurentsivõime ja edasise areng hüvanguks,” kinnitas keskuse ideed tutvustanud Eesti Panga presidendi nõunik Meelik Kattago.
“Strateegiliste küsimuste arutelu ei saa olla ühegi konkreetse asutuse monopol, vaid see peab toimuma ühiskonna erinevate institutsioonide koostöös, kasutades suurimas võimalikus ulatuses ühiskonnas olemasolevat kompetentsi ja rahvusvahelisi kogemusi,” rõhutavad asutajad allkirjastatud lepingus.
Pooled leppisid kokku, et SAK asutatakse hiljemalt käesoleva aasta 1. oktoobriks ning keskuse asukohaks saab Tallinn. SAK algkapital on 2,4 miljonit krooni, mis moodustub asutajate sissemaksetest. Eesti Pank ja Kaubandus-Tööstuskoda osalevad asutamisel ühe miljoni krooniga ning Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool 200 000 krooniga. Loodaval keskusel on kavas edaspidi leida täiendavaid finantseerimisallikaid ning ühtlasi müüa oma teenuseid.
http://www.lhvdirect.com/news/index.cfm?id=916084&show_body=1&show_comments=1
Pani üles loo infoühiskonna ideaalist - Soomest: Kõrgete maksude tulud kanaliseeritakse tagasi IT-projektidesse.
Kas Eesti peaks sama mudelit arendama või on alternatiivi?
Kas keegi teab kuidas edeneb Strateegiliste Algatuste Keskuse tegevus?
Pani üles loo infoühiskonna ideaalist - Soomest: Kõrgete maksude tulud kanaliseeritakse tagasi IT-projektidesse.
Kas Eesti peaks sama mudelit arendama või on alternatiivi?
Kas keegi teab kuidas edeneb Strateegiliste Algatuste Keskuse tegevus?
STRATEEGILISTE ALGATUSTE KESKUS AMETLIKULT REGISTREERITUD
Eesti strateegilise arengu küsimustega tegeleva sihtasutuse Strateegiliste
Algatuste Keskus (SAK) kohta tehti äriregistris kanne, mis annab keskusele
juriidilise aluse tegevuse alustamiseks.
SAK-i juhatajaks nimetati Meelik Kattago, kelle juhtimisel on toimunud
keskuse asutamise ettevalmistustööd. SAK-i asutamisotsuse allkirjastas
nõukogu 18. oktoobril, mil kinnitati ka sihtasutuse põhikiri ning koostati
avaldus sihtasutuse registreerimiseks.
Meelik Kattago sõnul ei saa SAK olema riskikapitali fond või
finantseerimisasutus, vaid sõltumatu ajutrust, mille missiooniks on
soodustada Eesti süsteemset arengut ning aidata ettevõtetel ja
organisatsioonidel määratleda strateegilisi arengusuundi.
Tallinnas asuva SAK-i algkapital on 2,4 miljonit krooni, mis moodustub
asutajate sissemaksetest. Eesti Pank ja Kaubandus-Tööstuskoda osalesid
asutamisel ühe miljoni krooniga ning Tartu Ülikool ja Tallinna
Tehnikaülikool 200 000 krooniga. Loodud keskusel on kavas edaspidi leida
täiendavaid finantseerimisallikaid ning ühtlasi müüa oma teenuseid. SAK-i
nõukogu liikmed on asutajaorganisatsioonide juhid - Jaak Aaviksoo, Andres
Keevallik, Vahur Kraft ja Toomas Luman.
Eesti strateegilise arengu küsimustega tegeleva sihtasutuse Strateegiliste
Algatuste Keskus (SAK) kohta tehti äriregistris kanne, mis annab keskusele
juriidilise aluse tegevuse alustamiseks.
SAK-i juhatajaks nimetati Meelik Kattago, kelle juhtimisel on toimunud
keskuse asutamise ettevalmistustööd. SAK-i asutamisotsuse allkirjastas
nõukogu 18. oktoobril, mil kinnitati ka sihtasutuse põhikiri ning koostati
avaldus sihtasutuse registreerimiseks.
Meelik Kattago sõnul ei saa SAK olema riskikapitali fond või
finantseerimisasutus, vaid sõltumatu ajutrust, mille missiooniks on
soodustada Eesti süsteemset arengut ning aidata ettevõtetel ja
organisatsioonidel määratleda strateegilisi arengusuundi.
Tallinnas asuva SAK-i algkapital on 2,4 miljonit krooni, mis moodustub
asutajate sissemaksetest. Eesti Pank ja Kaubandus-Tööstuskoda osalesid
asutamisel ühe miljoni krooniga ning Tartu Ülikool ja Tallinna
Tehnikaülikool 200 000 krooniga. Loodud keskusel on kavas edaspidi leida
täiendavaid finantseerimisallikaid ning ühtlasi müüa oma teenuseid. SAK-i
nõukogu liikmed on asutajaorganisatsioonide juhid - Jaak Aaviksoo, Andres
Keevallik, Vahur Kraft ja Toomas Luman.
Kui huvi rohkem, siis kontaktige asjaomasega
Meelik Kattago
Juhataja
Strateegiliste Algatuste Keskus
Tel: 6680 711
Email: kattago@sak.ee
p.s. tekst pärineb SAK-i pressiteatest 12.11.2001
Meelik Kattago
Juhataja
Strateegiliste Algatuste Keskus
Tel: 6680 711
Email: kattago@sak.ee
p.s. tekst pärineb SAK-i pressiteatest 12.11.2001
Viktoriiniküsimus:
Millist(või milliseid) Eesti ettevõtteid on finantseerinud Sitra?
Millist(või milliseid) Eesti ettevõtteid on finantseerinud Sitra?