pahurik "Neid arvusid pole lihtne võrrelda tegelikult." Ja see õigustab lihtlabast valetamist? Et võtame ühelt poolt tootmishinna ja teiseltpoolt hinna koos kõige maksude, ülekandetasudega jne ja siis räägime, et näe kus on konkurentsivõimeline hind?
pahurik, sa ikka lugesid selle lingi läbi? Või lihtsalt ei saanud aru, misasi on demand response ja kuidas sellega seoses rahavood liiguvad?
Et nagu päriselt ei huvitagi järgi proovida mismoodi aku reaalselt süsteemis toimib ja rahaliselt ära tasub? Eriti veel kui eratarbijale on see tehnoloogia nüüd kättesaadav? Ka koos päikesepaneelidega aias....
pahurik "Neid arvusid pole lihtne võrrelda tegelikult." Ja see õigustab lihtlabast valetamist? Et võtame ühelt poolt tootmishinna ja teiseltpoolt hinna koos kõige maksude, ülekandetasudega jne ja siis räägime, et näe kus on konkurentsivõimeline hind?
pahurik, sa ikka lugesid selle lingi läbi? Või lihtsalt ei saanud aru, misasi on demand response ja kuidas sellega seoses rahavood liiguvad?
sa ikka küsimusest said aru? Küsimusele küsimusega ei vastata. Räigelt valetades võib ei tea mida tõestada.
" Et võtame ühelt poolt tootmishinna ja teiseltpoolt hinna koos kõige maksude, ülekandetasudega jne ja siis räägime, et näe kus on konkurentsivõimeline hind?"
Pahurik, need ülekandetasud, taastuvenergiatasud jms tõid sina argumentidena sisse.
Mina tahtsin öelda seda (ja palun loe nüüd hoolikalt):
utility-scale elektritootja kasumid ei sõltu _ainult_ sellest, kui suure lõpptarbijahinnaga müüakse elekter kliendile maha, vaid _ka sellest_, kuivõrd suudab elektritootja vähendada enda jaoks päevase ja öise nõudluse vahest tulenevaid lisakulutusi.
Need lisakulutused on: - peak-plant olemasolu vajadus (sellise, mille võimsust lühikese ajaga muuta saab, tavaliselt maagaasi baasil ahjud) - sageduse 50 Hz peal hoidmine - demand response süsteem, mis on riigi poolt seadustega reguleeritud ja mis ei pruugi olla ainult elektritootja monopol vaid sellega kaubeldakse elektribörsil ja see võib tähendada tootja jaoks lisakulutusi või siis vastupidi - ka boonuseid, kui seda efektiivselt enda huvides ära kasutatakse, milleks ühe võimaluse pakubki storage.
Kõik need asjad pead sa mingisse valemisse sisse panema, jah ka selle ülekandetasu, taastuvenergiatasu ja kõik need muud tasud, mida tootja käest küsitakse. Ja siis nende arvutuste baasilt saab öelda, kui suures koguses ja kui pika tasuvusajaga saaks elektri suurtootjal soetada storage lahenduse. Mina seda arvutust teha ei oska ja ma usun siit foorumist keegi mitte.
Et nagu päriselt ei huvitagi järgi proovida mismoodi aku reaalselt süsteemis toimib ja rahaliselt ära tasub? Eriti veel kui eratarbijale on see tehnoloogia nüüd kättesaadav? Ka koos päikesepaneelidega aias....
Elektrilevil on juba üle aasta off-grid pilootprojektid käigus. Solar+storage+diisligenekas. Neid tulemusi tahaks küll teada. On-grid koduaku Eesti tingimustes on mõttetu veel palju aastaid, ma ei pea sellest aru saamiseks endale ühte ostma.
kindsigo /.../märkasin oma maaküttekatla logisid uurides, et Eestis oli aasta viimasel päeval mitu korda negatiivse hinnaga või 0 sendiga elektri börsihind. /.../
Katla andmed ei klapi Nord Pooliga - selle järgi alla €4 ei langenud. Ükspäev sai just kogu aasta tunnihinnad alla laetud, 31.12 hinnad olidki kõige madalamad ja alla €10 tunde oli kokku paarkümmend.
Väga huvitav et teema algupoole räägitakse soolast ja liivast. Mõned võtavad soola ja liiva väga tõsiselt ning vähemasti on võetud juba patent uuele non-combustible tüüpi akutehnoloogiale, mille tootmine on odavam, lihtsam, seejuures akud töötavad paremini külmas, on võimelised külmeid-sadu kordi kiiremini laadima/tühjenema jne.
Ex-Tesla manageride startup Rootsis plaanib ehitada oma akutehase ja otsib kapitali. Kas neil ka on mõni patent portfellis või kas nende valduses on know-how, millest tänapäeval konkurentsivõimelisi akusid teha saab, artiklist ei selgu. Võib-olla otsivad lihtsalt lolli raha.
Liigub arvamus, et akutootmises on oodata 2018. aasta paiku ülepakkumist. Kui see ka aset leiab, siis annaks täiendava tõuke elektriautode hinnalangusele ning päikese- ja taastuvenergia sektori arengule. Kõik teavad, et energia salvestusel on suur tulevik. Kõik teavad, et on vaja kõvasti akusid toota. Selles osas eksida ei ole võimalik. Kuid mingis etapis võib see sarnaselt päikeseenergias toimunule anda akutootjatele tagasilööke ja tekitada ootamatult kiire hinnalanguse.
“Cost is dropping faster than what everybody predicted, so it seems like it's following the same path that PV has shown in the past 10 years,” he told GTM during a visit to Berkeley to kick off an innovation hub. “I'm a believer. I see a lot of build-out of new factories around the world; I see right now the potential for having some overcapacity in the market, which is a good thing if I look at it as an IPP.”
Ja nüüd läheb veel terve suurusjärgu võrra kuumemaks - 4000 MWh storage projekt tempoga ca 1000 MWh aastas. Huvitav mitu akutootjat üldse maailmas on, kes suudaks sellise hanke vastu võtta?
Prices are falling on a daily basis, according to Armstrong. Just three months ago the firm saw the battery prospect as 3-5 years away but now it expects to bring them in one year.
ttrust 4000 MWh storage projekt -- palju see võimsust omab ? St mis võimsusega elektrit see võrgust ära korjab või võrku tagasi laseb?
Numbriliselt 2-4 korda vähem st antud juhul 1000-2000 MW sõltuvalt seadistusest ja akudest. Sellise akupargiga saaks terve Eesti elektrienergiavajaduse ära katta mõneks tunniks.
"Läbimurdelisi" uudiseid akude sektorist tuleb pea iga nädal. Seekord tuli siis Tesla rindelt samuti uudis. NB! Jutt käib statsionaarsetest akudest mitte autoakudest:
Next Big Thing visioon on selgemaid piirjooni omandamas. Maagaasil põhinevad peaking plant elektrijaamad ei suuda varsti enam võistelda uute solar+storage jaamadega. Samas, kuniks päevase ja öise tarbimise vahed nii suured püsivad, on hädasti vaja elektritootmise võimsusi reaalajas muuta. Seega võib arvata, et Solar+Storage peaking plant saab industry standardiks ja nõudlus utility-scale storage lahenduste järele on lähiaastatel järsult kasvamas.
Siin üks vaatenurk maakera kuklapoolelt, kus teema samuti äärmiselt teravalt päevakorras, seoses kõrgete elektrihindade ja mõradega üldvõrgu tarnekindluses.
Kui nüüd seda artiklis viidatud uut elektrijaama Arizonas veidi kommenteerida, siis see hind <3 cent per kWh ilma storageta on tegelikult siiski saadud alles pärast riigipoolse taastuvenergia toetuse mahaarvamist. Ilma toetusteta sellist hinda USA-s veel pole saavutatud, mujal maailmas küll. Palju see storage lahenduse lisamine elektrijaamas kulusid lisab, jääb praegu selgusetuks, kuna akude tarnija ega hind pole ilmselt veel teada.