Akusalvestusjaama sobivad kasvõi naatriumipõhised akud. Ruumi on palju ja energiatihedus ei mängi mingit rolli. Peaasi et odav oleks.
Autoaku kasutamine elektrivõrgu osana ei ole mõistlik juba ainuüksi seetõttu, et selle aku hind seal auto küljes on palju suurem kui statsionaarsel akul. Näiteks VAG grupp lubab oma autodel kuni 10000 kWh võrku anda. Kui see kogus õnnestuks näiteks 20 sendiga maha müüa, teeniks sealt 2000 EUR käivet. Aga sellest tuleb maha lahutada selle koguse autosse laadimise kulu. Isegi nullhinnaga laadimise puhul tuleb maksta võrgutasu, seega järgi jääb ~1500 EUR. Sellest rahast tuleb veel maha lahutada kahesuunalise inverteri soetamise kulu, sest minu teada ükski auto ei oska ise otse 3-faasilise elektrivõrguga ennast ära sünkroniseerida, et sinna elektrit lasta. Mõni auto oskab üldse ainult alalisvoolu välja anda.
Ehk siis, kui on soov midagi tipptunnil võrku anda, siis on seda mõistlik teha statsionaarse akuga. Väiksemad kulud ja maja saab siis ka elektrit ise tarbida. Eramaja puhul saab selle projekti ühildada PV paneelidega, siis saab akusid laadida ka sel ajal, kui auto ei viibi kodus.
Kui aku vastupidavus on oluliselt suurem kere omast või kasutaja läbisõidust, siis miks mitte. Näit 600km sõiduulatusega ja 1000 tsükliga aku võiks vastu pidada 600000km. Kui inimene reaalselt auto eluea jooksul seda läbi ei sõida, siis kuidas jääk “rahaks teha”?
Kui auto kere tuleb minema visata, aga auto akud on veel terved ja töövõimelised, küll tekib siis hunnik meistrimehi, kes hakkavad neid akusid kokku ostma ja neist batareide komplekte tegema, mis omakorda müüakse igasutustele päikesepaneelide omanikele jne. Midagi ei lähe kaduma ja kõik leiab kasutust. … Aga, et, soetada endale uus auto koos uue akuga, et selle abil raha teenida elektri salvestamise ning hilisema müügiga - see on nonsenss.
Näiteks minu kogemused muruniitjatega on samasugused - kui ostad omast-arust korraliku muruniitja, siis 10 aasta pärast mootor töötab nagu ennegi, aga muruniitja kere on ümbert ära lagunenud ja roostetanud. Ainult, et ma ei tea, kas kasutatud muruniitjamootoritele on järelturgu.
Tüüpiline Li aku peab osalise tühendamise korral võrdeliselt rohkem tsükleid vastu. Kui näit 600km akupakki laadid keskmiselt iga 300 km järel, siis kannatab aku 2 korda rohkem laadimistsükleid.
Enamiku taaskasutuskõlbliku kraamiga on see häda, et pakkumine ja nõudlus ei saa sobivas aegruumivahemikus kokku.
Kui too, kellel mootorit vaja, peaks selle järele Hiiumaale sõitma või pool suve ootama, et ehk kellelgi jääb üle… ilmselt oleks 5sek mõtlemist ja siis lähemasse bauhoffi uue niiduki järele.
see ple teps mitte nii lihtne, kui puudub soov oma elamine maha pöletada ja kindlustuskattest ilma jääda… kui su lahendusel CE märgist pole ja see tulekindlas punkris ei asu, siis saab kokkuhoiust oi-kui-suur-kulu…
… ja see “mis txt kus foorumisse” kindsigoga nöökida… see ple teps mitte ilus tegu, tääitsa asjata jahud
To: kasutaja314.
See oht, et need akud ära põlevad, ei takista meistrimehi neist igasuguseid akuparke tegemast.
Neid juhtumeid, kus mõnel fotograafil akud riiulis põlema lähevad, on suht palju olnud. Ka ise hoian oma tööriistade akusid keldris metallist riiulil eraldi kohas, kus põlema minnes nad ajavad ehk keldri hirmsat tossu täis, aga vähematl ei süüta muud kraami.
Statsionaarseks kasutamiseks on ette nähtud LiFePO4 akud mille keemia on erinev kui autodel kasutatavad NMC akud ja need ei sütti iseeneslikult. Autodes tahetakse suurt energiatihedust aga statsionaarses kasutuses ruumi piirangut ei ole ja saab kasutada ohututmaid akusid.
Lihtsalt faktitäpsustus - seoses odava hinnaga on LFP akud järjest enam ka elektriautodesse jõudma hakanud. Peamiselt Hiina omadesse ja ka Tesladesse. On ohutum ka tõepoolest.
… ag laadimisajs suhtes… LFP vs NMC ?!
Täiendavad aspektid laadimisajas:
NMC akud:
Laevad kiiremini esimesed 60–70%, kuid seejärel laadimiskiirus langeb järsult.
Tänu suuremale energiatihedusele saab väiksema aku sama sõiduulatuse – võib tähendada vähem laadimisi.
Eelistatud mudelites, kus oluline on suurem ulatus ja kiire DC laadimine (nt Hyundai Ioniq 5, Kia EV6, Tesla Model 3 Long Range).
LFP akud:
Võrreldes NMC-ga suudavad kauem hoida kõrget laadimiskiirust, kuid üldine C-rate (laadimiskiirus akumahutavuse suhtes) on madalam.
Tänu paremale vastupidavusele ei ole probleemi aku sagedase täislaadimisega – nt Tesla Model 3 RWD (LFP) soovitabki laadida 100%-ni.
Enamasti leidub LFP akusid soodsamates mudelites või standardversioonides.
… seega oma klientuur mölemal, laadimiskiiruste vahe ca 2x… kui nüüd möelda nt mobiili laadimiskiiruste kasutusmugavust kiirlaadia vs tavalaadija… mis ennustuse siis autode tuleviku osas teha vöiks?!
See läheb juba väga autoteemaks kätte ära, aga ma laias laastus nõustun selle Bloombergi prognoosiga, mis ülevalpool postitasin. LFP osakaal jääb suureks, sest on odavam ja keskmine tarbija vaatab hinda mitte kvaliteeti.
Nii NMC kui LFP C-rate on samas tõusnud ja laadimiskiirused koos sellega. Tesla Model Y Standard Range koos LFP akuga pakub 170 kW laadimiskiirust, Long Range koos NMC akuga aga 250 kW. Samas näiteks uue XPeng G6 puhul on nii LFP kui NMC akude C-rate juba 5C ehk siis kuskl seal 400 kW kandis sõltuvalt aku suurusest. Suuremat kiirust polegi enam vaja, sest aku saab täis alla 15 minuti ja see on just paras jalasirutuspaus peale 3-tunnist sõitu.
Ma muidugi ootan solid state akude turule jõudmist, seda seal Bloombergi prognoosis pole kajastatud.
Kindsigo viskas siia ilusa ülevaatliku graafiku erinevate tehnoloogiate osakaalude arengu ennustamisest järgmisel 10 aastal.
Huvitav, kas kusagilt on leitav analoogne ennustusgraafik 10 aasta tagusest ajast? Annaks võrrelda olukorda täna ja 10 aasta taguseid ennustusi.
aastal ei saanud LFP sisalduda üheski prognoosis, sest sel ajal alles lahendati selle aku kommertskasutusse võtmise eelduseks olevaid probleeme ja keegi ei teadnud kui hästi ja millal see võiks õnnestuda. Samal põhjusel pole praegu seal Bloombergi prognoosis solid state akusid - keegi ei tea täie kindlusega, kas üldse õnnestub neid masstootmisse saata, niiet hind oleks konkurentsivõimeline “vanade” tehnoloogiate vastu.
10 aastat on kohati tehnoloogias terve igavik. Kui tuumajaamade arenduses pole aastakümneid suuri läbimurdeid olnud ja alles nüüd nagu hakkab justkui midagi looma, siis akude valdkonnas on viimase 10 aastaga märkimisväärne areng toimunud. Uued tehnoloogiad on turul, tootmismaht on plahvatuslikult tõusnud, hind on kordades alla tulnud. Turg võtab need tooted hästi vastu. Kindlasti on selle taganttuule üks põhjustaja ka poliitlised otsused, toetused jne. Näha on, et sektoris liigub raha, toimib konkurents ja selle pealt võib öelda, et areng siin ei peatu. Aga teha prognoose selles osas, mis juhtub 10 aasta pärast, on väga keeruline ja seda Bloombergi ennustust tasuks samuti terakese soolaga võtta.
Investorina polegi ehk vaja oskust 10 aastat ette näha, tuleb jooksvalt arengutel silma peal hoida ja portfelli sisu vajadusel korrigeerida. Näiteks, kui 2006. aastal algas optiliste ketaste sõda, ei teadnud keegi prognoosida, et 10 aastat hiljem on optiline meedia üleüldse turult kadumas ja audiovisuaalsed teosed kolivad hoopis internetti striiminguteenuste peale.
Samamoodi me ei tea täna, mis statsionaarsetest akudest üldse saab 10 aasta pärast. Võib-olla on siis turul taskukohased vesinikujaamad, mida iga tehase omanik ja miks mitte ka korteriühistu osta jaksaks ja akudest tahavad kõik hoopis vabaneda. Hoiame arengutel silma peal ja vajadusel investeerime. Ma näiteks tahaks Elcogeni ja Stargate Hydrogeni IPO-t toimumas näha. Lihtsalt et mune vähem ühes korvis oleks energiasalvestuse valdkonnas. Fuel cellide haip oli küll juba miski 4 a tagasi ära ja siis ma sellega kaasa ei läinud, aga nüüd juba paneb mõtlema, et kas elektronide tootmine ja suures koguses salvestamine on ikka tõesti igavesti odavam kui vedela kütuse tootmine ja suures koguses salvestamine. Äkki vesinik kunagi tõesti tõrjub suured akud turult.
