Huvitav ettevõte, kus arvudega tegelevad inimesed polnud Excelist midagi kuulnud.
Lisaks ei taibanud keegi ka küsida, et kuidas sa nii kiire oled. Lõpetuseks, nagu heale kolleegile kohane, ei tahtnud sa ka ise neile Excelit tutvustada.
2 Likes
“Töölist” ei pruugi olla vaja, aga küsi näiteks eratervishoiu ettevõtete või haiglate käest. Nad leiaks küll rakendust eriarstile, kes saab tulla kohale (st. teha vastuvõtte) 1x töönädala jooksul
Millised need eriarstid on kes 24h vahetuste tsüklis sees on ja 1 x nädalas erameditsiinis teenuseid pakuvad? Vbl on tasuvam ja tunduvalt ajasäästlikum erameditsiinis täiskohaga tööl olla?
Võiks kihla vedada, et tegemist pole klassikalise ettevõttega vaid mõne riigiasutuse või riigitissiemteüüga või äärmisel juhul mõne startupiga kus saab samuti seina seest tulevat raha põletada.
1 Like
Kahtlemata on mingid “värvimistööd” ka olemas. Sel ajal kui värv kuivab, lihsalt ei saa detaile kokku monteerida. Ei saa ja kõik. Mina väldin seda “molutamist” sellega, et mul on alati mitu projekti käsil. Saab samal ajal millegi muu kallal nokitseda.
Ja jah, mingid asjad lihsalt võtavad teatud aja, tee mis tahad.
Vahel ma ehitan mingeid mitte-standardsed arvutusmasinaid… või laadseid tooteid.
Elu on näidanud, et “custom” korpuse ehitamine või sobitamine … võtab mõnikord KORDI rohkem aega kui “töötav prototüüp laua peal juhtmepuntra ja proto-boardide kujul”.
3D printer ilmselt kiirendaks teatud protsesse… aga seda mul, üllataval kombel, ei ole 
ja tegelikult saab päris palju ka plekikääride, relaka, šablooni, puurpingi, puuvasara ja viili-käia-liivapaberi-dremeli abil tehtud. Pole isegi päris 100% kindel, kas vastava “detaili” 3D cadis valmis joonistamine ja printimine isegi kiirem oleks.
Niiet jah, tuleb eelpool manituga nõustuda. Mingitel töödel on ilmselgelt “piirproduktiivsus” ja päris lõputult seda ei tõsta… isegi siis kui töövõtted on käes ja nõksud teada ja protsess enam-vähem standardne.
Mida suurem on “abstraktsioonitase” seda suuremaks “käärid” venivad. Hea Arendaja võib olla 10x produktiivsem kui Keskpärane ja LLM abil isegi 10 x 10 korda… aga labidaga kraavi ei viska ka super-rambo 10x kiiremini kui Keskmine Kontorirott… Ekskavaator on muidugi iseasi
Sa saaksid samamoodi oma töönädala vabalt 4 päevaseks kokku tõmmata kui tööajal foorumis ei mõliseks.
3 Likes
Suur osa 10x arendaja produktiivsusest on ka selles, et arendaja saab ehitada ise endale ekskavaatori ja seda lubatakse ka kasutada (firmades selle tõttu, et juhtkond ei saa sellest aru).
1 Like
See haakub ka natuke teemaga. Siin eelpool oli lugeda igasugu apooriat, et Juhid teavad tegelikult paremini…
Kui Juhid teavad Kõike Paremini, kuidas on üldse VÕIMALIK, et mingid ebaproduktiivsed tüüdbid tööle võeti või peab ületunde nõudma või saadakse rahadega tünga. Mh?
Ja fakt on ka see, et töötaja produktiivsus täna vs. 1900 on tublisti tõusnud – aga kas ka ELUKVALITEET? Võrdeliselt?
1 Like
Täpselt sama läbi teinud. Ja kui teha midagi ei ole, siis ma teen seda muhvigi samuti kusagil mujal. Teised alguses tegid nägusid, aga tööjaotus oli võrdne.
Töö on see, mida sa ei teeks kui selle eest tasu ei saaks.
Vähemalt enamiku inimeste jaoks.
Sibiauto fekalist.
Kas ta teeks seda kui selle eest hästi ei makstaks ?
Ja seega enamiku inimeste jaoks on töö ebameeldiv paratamatus, sest sellega saab teenida elatist.
OK, loomeinimestega on eraldi keiss. Van Goghist juba oli juttu, muudkui maalis, kuid eluajal osteti vaid üks maal temalt. Ja see oli ikkagi töö tema jaoks. Eestiski on rida loomeinimesi, kes väidavad, et nad peaks saama maksumaksjalt kirjaniku- või kunstnikupalka, sest palang luua on nii suur, kuid nende toodangu tarbijatel pole paraku palangut seda osta.
Ma kahtlen, kas see ostjate palang osta tekib ka siis kui loomisepalang regulaarselt saadava loomepalgaga juba kinni maksti. Ja kui seda ostjate ostupalangut ikka pole ja pole, kas siis nende loomingut kellelegi üldse vaja on ?
Kõik ei ole ju van Goghid ega isegi mitte Johann Kölerid, kes pidi elatist teenima ka Venemaa keisri perekonnaliikme kunstiõpetajana.
Vabakutselise leib on ikka olnud kibe ja ebakindel.
Ja vaadates tagasi ajalukku, siis Eestis ikkagi on olnud nii kirjandus ja kunst ka ammu enne neid kirjaniku ja kunstnikupalkasid nii et kuidagimoodi nad said selle loomingu tehtud.
Eduard Vilde töötas pikalt näiteks ajakirjanikuna erinevates ajalehtedes ja isegi Eesti saadikuna aastakese Saksamaal .
ENSV ajal elasid kirjanikud hästi ära hiigeltiraaziga raamatute honoraridest. 30 k oli tavaline tiraaz, oli ka suuremaid . Kirjanikud olid jõukad Hans Leberehtil oli hiigelsuur Buick, Juhan Smuulil Volga,. mille ta purjuspäi sõites Väikse väina tammilt merre ajas. Miilitsa küsimusele, et miks teie auto meres on, vastas Smuul ülbelt, et mis see teie asi on kus ma oma autot pesen Kuid igaühte ei avaldatud isegi siis kui ta oli Kirjanike Liidu liige.
Avaldamiskõlblikkust otsustas ikkagi kompartei
Ja seepärast näiteks Jaan Kross kirjutas pikki aastaid ajaloolisi romaane.
Balthasar Russow, Timotheus von Bock, Eugen Jannsen, professor Martens - raske oli tsensuuril sealt midagi nõukavastast leida ja see oli ohutum. Ehkki taiplik lugeja alati leidis paralleele.
Pöördtoolitunnis ütleb Eugen Jannsen otse välja :
Võim ei oleks võim kui ta ei tahaks vaimu kontrollida. Olgu see võim siis Keiserliku Trükiasjade Peavalitsus või Liivimaa rüütelkond või härra Tõnissoni Eesti Wabariik . Nojaah, öeldakse, et siin tsensuur puuduvat… .Teate, ma olen sellele branche`ile liiga ligidal seisnud, et minule maksaks seda rääkida …
Otsekohe pidi ju lugejal tekkima mõte,et oota, kuidas siis ENSV-s selle asjaga on ? ( Aasta oli siis 1971 )
Aga tsensor lasi selle ikkagi läbi või magas maha, see ilmus niiviisi ja hiljem ka telelavastusena ETV-s Heino Mandri suurepärases esituses.
1 Like
Rekkameestel, bussijuhtidel jms veonduse asjapulkadel on vist nkn juba mingid oma töögraafikud ja vahetused, mis üldise 9to5 eluga ei haaku. Üks ootustest tööaja lühendamisele ongi see, et rahva tervis paraneb ja äkki seda med. personali ei lähegi enam nii palju vaja.
Väga üldisel tasemel on tööaja küsimus ühiskonnafilosoofiline - kas inimene peaks olema ühiskonna jaoks tootmisvahend, millest tuleb maksimum välja pigistada või peaks ühiskond olema vahend kodanike elukvaliteedi (see pole maj. heaolu sünonüüm) maksimeerimiseks?
Kollektivism vs individualism.
Seda tuleks küll natuke täiendada. Ma olen looduskivist parketi ladumist ja fekalistikat teinud ENDALE… oma tarbeks. Aga “tööna” ei teeks ma seda mitte mingi raha eest. Lihsalt ei teeks! ja ilmselt on selliseid asju veel, mida inimene “enda või oma pere tarbeks” hambad risti ära teeb, aga raha eest poleks nõus tegema.
1 Like
Väga hea üldistus. Siit saab ka edasi liikuda. Me võime “maksimumi välja pigistada” aga see on “lokaalne optimum”. Iga natukengi juhtimisteooriat, küberneetikat, tagasisideahelaid kasvõi kaugelt vaadanud inimene teab … lokaalne optimum != globaalne optimum.
Ja ongi meil laiemas vaates probleem – mida nende “tühjaks pigistatutega” peale hakata. Kas nende ühiskondlik KULU pole mitte suurem kui lühiajaline tulu?
“Päris elus” on valdavalt sedasi, et “hea olemine” ongi globaalse optimumi mõttes kasulik.
1 Like
Tead, võib juhtuda, et TULEB. Kui sinu laps hoolitseb “kodutute konnade eest” siis ilmselt õpib ta loomadesse ja elusloodusesse õigesti suhtuma. Ja isegi “kodutute konnade” eest hoolitsemist õppinud laps – ma pakun et tulevikus saab temast parem inimene, abikaasa, ülemus.
Kui aus olla, siis – ma olen üpris veenunud – lemmikloom ja selle eest hoolitsemine on tegelikult v. oluline osa Inimeseks kasvamise protsessis. Võiks öelda, lausa, hädavajalik!
6 Likes
Oma tuba - oma luba. Tänan muretsemast, aga tööajast foorumis mölisedes ma kellegi teise tagant tööpäeva ei varasta.
Veider küsimus. Kas ühiskonnale on parem elada kuskil Venemaa või ka UK getos, kus konnatiik on samal ajal ka kohalik prügimägi ja ehitusjäätmete ladustamise koht, ning konnad kodutud?
Kas loodusega arvestav ja saastamata keskkond annab ühiskonnale väärtust juurde?
Kuidas see loodusega arvestamine automaatselt konnade eest hoolitsemisest välja tuleb? Sõidan iga päev autoga 100km konnade eest hoolitsema ja olengi loodusega arvestav ja ühiskonna võidus?
Biznisplaani Raja Tagant:
" MISSOULA, MT — A Montana woman has gone viral after police cited her for allegedly selling mason jars full of what she advertised online as:
“100% authentic mountain air harvested by hand.”
Authorities say 29-year-old Bailey Mercer targeted exhausted tourists visiting national parks by offering jars for $22 each at a wooden roadside booth decorated with pinecones and antlers.
According to investigators, Mercer claimed each jar contained:
“premium alpine oxygen collected above 7,000 feet.”
Customers were reportedly instructed to:
“open only during emotional emergencies.”
One family from Texas told deputies they bought six jars because they believed the air could:
“help them relax back home.”
Police say Mercer became defensive after a park ranger questioned how she was “capturing” the air.
Witnesses claim she demonstrated by dramatically waving empty mason jars through the sky before sealing them shut and whispering:
“That one’s extra crisp.”
Authorities also allege Mercer charged an additional $9 for “limited edition snowstorm air.”
The operation was eventually shut down after officials determined she lacked the permits required for commercial sales near the tourist area.
Mercer reportedly told officers:
“If candle companies can sell beach smells, I can sell Montana.”
2 Likes