Kas keegi võtaks vaevaks kommenteerida Eesti majandusteaduse seisu. Minu isiklikku arvamust mööda on olukord enam kui nukker.
Kes on meil silmapaistvamad tähed? Vensel: rohkem matemaatik kui majandusteadlane. Tema arvamusavaldused ÄP-s majandusteemadel on olnud kõhedusttekitavad.
Reiljan: no comment. Härra arvab, et võib igaühte tänu oma professoritiitlile majandusvõihikuks nimetada.
Terk: mitte midagi originaalset; Purju: samuti tipptase on raamatute retsenseerimine või tõlkimine; Sõrg: mitte midagi originaalset. Siis tuleb terve trobikond selliseid suhteliselt seniilseid vanureid, kes on TTÜ või TÜ majandusteaduskonda kolletuma jäänud.
Uutel inimestel pole mingit motivatsiooni trügida ennast mõne praeguse “professori” kõrvale. Esiteks on töökeskkond(kollektiiv, ruumid) eemaletõukav, palk pole midagi ning ei kaasne sellega ka mingit prestiiši. Seega jätkub virelemine ad infinitum ehk kuini dinosurused surevad. Või on kellegil optimistlikumaid stsenaariume.
Kalev Kallemets
Teisalt on selle palgaga nii, et kui mõnele majandusteadlase staatust ihaldavale kodanikule Eestis korralik number kirjutada, siis pöörab kodanik hirmsasti jooma (PWC & Pajula näiteks). Heietusi TÜ majandusteaduskonna õppejõudude teemal oli EEInvestoris kunagi päris mitmeid (Margus, viitsid üles otsida?) Et pilt täielik oleks, tuleks veel prof. Raju nimekirja lisada, kes TÜ-s ühe aasta üritas füüsikat õppida ja siis oli sunnitud majandusteadustesse taanduma...
Lihtsalt huvi pärast laiendaks teemat küsimusega, et millega siis Eesti majandusteadlased õigupoolest tegelema peaksid?
Eesti Panga ümber käinud tsirkuse käigus kerkis paar korda üles mõte, et EP peaks inimesi varustama info ja prognoosidega konkreetse majanduse seisu kohta - mina näiteks oleks hea meelega nõus selle ülesande sinna kanti jätma (+ loomulikult igal suuremal finantsasutusel oma seisukoht). Välismaal ;) on keskpankade juurde kogunenud ka märgatav arv uurijaid, kes siis keskpanga toetusel oma arvamust avaldavad. Mis üle jääb on siis teoretiseerimine ja õpetamine (millega ma ei taha öelda, et teooria ja praktika tuleb lahutada). Aga need on uitmõtted ja kisuvad ka minu enda meelest veidi rappa. Niisiis - küsimus suurele ringile: milline(sed) võiks/peaks olema Eesti majandusteaduse ülesanne/struktuur?
Eesti Panga ümber käinud tsirkuse käigus kerkis paar korda üles mõte, et EP peaks inimesi varustama info ja prognoosidega konkreetse majanduse seisu kohta - mina näiteks oleks hea meelega nõus selle ülesande sinna kanti jätma (+ loomulikult igal suuremal finantsasutusel oma seisukoht). Välismaal ;) on keskpankade juurde kogunenud ka märgatav arv uurijaid, kes siis keskpanga toetusel oma arvamust avaldavad. Mis üle jääb on siis teoretiseerimine ja õpetamine (millega ma ei taha öelda, et teooria ja praktika tuleb lahutada). Aga need on uitmõtted ja kisuvad ka minu enda meelest veidi rappa. Niisiis - küsimus suurele ringile: milline(sed) võiks/peaks olema Eesti majandusteaduse ülesanne/struktuur?
Maj.teadlase kohuseks on esiteks loomulikult kvaliteetne, kaasaegne ja reaalsusega seostuv õppetöö.
Teiseks ja ehk olulisemgi on olla pidevalt rajaleidja. Olla alati originaalne või siis vähemalt vahendada originaalseid mõtteid(teooriaid).
Kolmandaks on siis konkreetse olukorra analüüsimine, kuid lähtudes enda teooriast.
Eesti maj. teadlased(pean silmas vanemat generatsiooni) on laias laastus täiesti ebaõnnestunud esimeses kahes, analüüse teevad nad ka lähtudes nii magedas mainstreamis, et võrreldes muu maailmaga ei kannata kriitikat. Ma ei kujuta ette, et keegi kunagi neist gerontidest kirjutaks Economisti või Frankfurt Voice'sse.
Milline peaks olema? Aitaks kindlasti konkurents, mida pragu ei ole. Pole ka ühtegi tõsist majandusajakirja(pisut teoreetilisemat). Teiseks tuleb aru saada Assar Lindbaeki ütlusest, before economics you have to ask what's the policy.
PS. Statistika on kõigile kättesaadav, kusjuures statistika on suht marginaalse tähtsusega teooria jaoks. Majandus on loogiline teadus.
Teiseks ja ehk olulisemgi on olla pidevalt rajaleidja. Olla alati originaalne või siis vähemalt vahendada originaalseid mõtteid(teooriaid).
Kolmandaks on siis konkreetse olukorra analüüsimine, kuid lähtudes enda teooriast.
Eesti maj. teadlased(pean silmas vanemat generatsiooni) on laias laastus täiesti ebaõnnestunud esimeses kahes, analüüse teevad nad ka lähtudes nii magedas mainstreamis, et võrreldes muu maailmaga ei kannata kriitikat. Ma ei kujuta ette, et keegi kunagi neist gerontidest kirjutaks Economisti või Frankfurt Voice'sse.
Milline peaks olema? Aitaks kindlasti konkurents, mida pragu ei ole. Pole ka ühtegi tõsist majandusajakirja(pisut teoreetilisemat). Teiseks tuleb aru saada Assar Lindbaeki ütlusest, before economics you have to ask what's the policy.
PS. Statistika on kõigile kättesaadav, kusjuures statistika on suht marginaalse tähtsusega teooria jaoks. Majandus on loogiline teadus.