Eesti järgmine president

Armas, keegi leidis, et Postimehe uudis Ülle Madisest EI OLE presidendi teemas relevantne? KÜLL AGA on seda sarnane uudis ERR-i vahendusel?!
Tõsiselt? Foorumis on neid kopikakoisid ilmselt rohkem?

2 Likes
  1. Madise on õiguskantsler, mitte “õiguskantsler”. Madise on küsinud piisava enamuse toetust parlamendis täiesti loogilisel põhjusel - kui ta seataks üles vaid 1-2 partei häältega ja seejärel peaks RK-s valimistel ebaõnnestuma, siis on enam kui kindel, et meie esipröökurid hakkavad üksteise võidu õiguskantsleri tagasiastumist nõudma “poliitlliselt kallutatud” põhjusel.
  2. “IT spetsilaist” läheb ja loeb VPVS § 15. Seejärl viitab, mil moel on keelatud parlamendi liikmel anda oma hääl rohkem kui 1 kandidaadi üles seadmise toetuseks. Seejärel viitab “IT spetsialist” mil moel on parlamendi liikmel keelatud oma toetust muuta hääletuse käigus.

uukareda,
Madise on minu teada rahvusvaheliselt lävinud peamiselt õigusteaduse (mh põhiseaduse) teemal. Land on minu (ja tõenäoliselt valdava osa EV kodanike) jaoks tundmatu ja seega “rahva ühendaja/eestkõneleja” positsioonile raskesti sobituv.
Välispoliitikas olid Meri ja Ilves oluliselt kõvemad - välispoliitiline suhtlus oligi nende trump (noorele riigile äärmiselt oluline). Ülejäänud presidentide puhul ma erilisi trumpe välja tuua ei oskagi.

Sardell on ahastuses, et mitte keegi - ka ta enda erakonnast mitte, ei oska hinnata ta talenti rääkida täis Guinessi rekordi vääriline aeg, ütlemata seejuures mitte kui midagi ning et tema ühe kõige esimesena väljendatud soovi presidendiks pürgida on täielikult ignoreeritud: Urmas Paet: poliitikute välistamine presidendivalimistel on Eestile kahjulik

4 Likes

To: PeaLiK
Urmas Paeti puhul on samalaadne probleem, nagu on ka ühe hüperaktiivse siinse foorumikasutajaga – mingite asjaolu-juhtumite toimumise põhjendusena leitakse kunstlikult mingi muu põhjus, mitte aga tegelik põhjus.
Meil on olnud järjest poliitilisi presidente - Arnold Rüütel oli poliitik rasvaliidus ning Toomas Hendrik Ilves oli poliitik sotsialistides.
Pakun, et Paeti puhul on asi selles, et keegi ei kujuta teda presidendina ette tänu isiksuslikele omadustele, mitte parteikuuluvusele. Keegi talle seda näkku muidugi ütlema ei hakka ja siis on tal hea mugav sõuda teemadel, et ta on poliitik ja tänu sellele on tal nina ees uksed suletud.

2 Likes
  1. Praegune tsirkus teeb ta nn “õiguskantsleriks” - täiesti ilmselt läheb ta RE ja puudlite kampaaniaga kaasa. St ta on juba praegu oma poliitilise neutraalsuse tõsiseltvõetavuse kaotanud. Õige samm oleks tal öelda, et “järgmine kord, kui ma enam pole õiguskantsler”. Kogu see tsirkus teemal - “aga ma ei saa RK liikmetega kohtuda ja nendega rääkida, aga ma NÕUAN neilt allkirju!” näitab, et tegemist saab olema järjekordse õnnetusega presidendiametis.

  2. Vabariigi Presidendi Valimise seadus ütleb otse: “Riigikogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjaks.” Vt § 15. (2)
    Probleem sellega on see, et esimeseks fooruks nõuab Madise ja tema selja taha koondunud enamvähem ühekohalise toetusega seltskond, et teised parlamendiliikmed annaks oma avaliku allkirja “valgele paberile”.
    Paluks viidet, mis suhtes on seadusevastane, kui need liikmed, kelledel pole eelistust, annavad oma allkirjad siis kui aeg on kätte jõudnud ja neile kandidaatidele, kellega neil on olnud lubatud ka füüsiliselt kohtuda? Ma ei väida, et neil pole lubatud oma toetust ka muuta, aga neil pole kohustust anda oma allkirja avalikult kellegi toetuseks, kui nad seda ei soovi, ja hääletusprotsessis on neil õigus saljasele hääletusele, st keegi ei kontrolli neid ega keela oma häält voorude vahel muuta milleks iganes.

Kokkuvõte - Madise on oma marki täis tegemas ja see viib selleni, et keegi (kelle IQ on suurem kui RE + puudlite valijal) ei usu ka tema erapooletusse enam.

1 Like

Vahet ei ole, kes presidendiks saab, kuid hea selle juures on, et me võime saada uue õiguskantsleri. Kes küll see olla võiks? Vbl Kristen Michhail juba teab seda nime…

1 Like

Et tehakse nii nagu riigisekretäriga juba pretsedent loodi?