Mis puudutab siis mõttekust mida vaadata, siis on ilmselt nii, et see number mille järgi Eestit lõpuks hinnatakse on:
(Eesti tarbijahinnaindeksi keskmine kevad09->kevad10) / (Eesti tarbijahinnaindeksi keskmine kevad08->kevad09).
Sellele numbrile esialgseks/nõrgaks prognoosiks võib kasutada number THI sügis09/THI sügis08. Ühesõnaga, septembris/oktoobris peaks Statistikaameti raporteeritud CPI-number olema ECB jaoks piisavalt madalal tasemel. (See aga eeldaks lineaarne inflatsioonilangus kuni kevadeni 2010, ja äkki on tõenäolisem, et inflatsioon selle aja jooksul jälle hakkab tõusma.)
ÄP: Ansipi nõunik: hinnatõusud riigi kontrolli alla!
Paha execution Unzipil, as usual. Unzip üritab end vist rehabiliteerida ja tuua Euro (kuna majanduskasvu, rikkuse ja õnne toomisega on hätta jäädud). Paha seetõttu, et eelmisel aastal koguti kokkku mitmed riigipoolsed aktsiisi- ja hinnatõusud. Sellesse aastasse saabub otsuste positiivne mõju ja võime nüüd jälgima hakata kuidas yoy inflatsioonitempo vaikselt alanema hakkab. Aga artiklist selgub, et inflatimukad kogunevad alles alles praegu. ???
Järvan ütleb, et majanduse madalseisu arvestades tuleb loobuda igasugustest riigipoolsetest täiendavatest maksude ja muude tasude tõstmisest, mis inflatsiooni võiksid kergitada. Seda argumenti pole isegi mõtet tuua sisse, sest inflatsiooni mõjutavad muudatused mõjuvad vähemalt 1a datas veel edaspidi. Aga nagu me teame, siis eelmisel aastal koguti kokku mitmed riigipoolsed aktsiisi- ja maksutõusud, et inflatsiooni ajastada. Kuidas siis nüüd ikkagi äkki selgub, et midagi ikkagi võiks tõsta. Kuidas saab üldse seda asjaolu ka teoreetiliselt välja pakkuda? Mida tehti terve eelmise aasta igakuistel strateegiakoosolekutel? Sest kõik inflat tõstvad muudatused tehti juba eelmine aasta, right?
Ta lisab: „Eestis on olnud kombeks, et hinnad on kogu aeg tõusnud. Kütusehinnad käivad aeg-ajalt üles-alla, aga võib-olla võiksid käbedamalt käia. Praegustes oludes võiks ehk veelgi valvsamalt järele vaadata, et kui on põhjust hindade languseks, siis vana harjumus, et hinnad kogu aeg tõusevad – ja kui pole tõusnud mõnda aega, siis varsti tõusevad jälle -, tuleks üle vaadata. Pean silmas eelkõige kaugkütte hindu. Naftahind on ju pikemat aega langenud, millest väidetavalt gaasihind peaks sõltuma. Konkurentsiamet on praeguseks ka välja öelnud, et lähiajal hakkab kaugkütte hind langema.“ Kütte ja energiaturg ongi IMO üks väheseid kohti kus alles praegu võib tegutseda. Sest energiaga seotud hinnalangused avaldavad kohest laiapõhjalist positiivset mõju. Jällegi tahaks küsida, et mida nõukogu eelmise aasta strateegiakoosolekutel tegi? Kütteperioodi alguses ei ole eriti smart avastada, et nafta/kütteõli/gaas on tugevalt langenud, sest isegi kui oleks soov mõjutada kütte hinda allapoole käib see protsess vähemalt paar kuud. Ehk mõju avaldub peamiselt kütteperioodi möödudes.
Peaminister Andrus Ansipi kutsel kogunes eelmisel kolmapäeval oma esimesele koosolekule töörühm, mille eesmärk on leida ja kooskõlastada erinevaid abinõusid Euroopa ühisrahale üleminekuks. Töörühma kuuluvad peaminister, rahandusminister, majandusminister, valitsusliidu riigikogu fraktsioonide juhid, Eesti Panga president ning Kaubanduskoja juhatuse esimees. Ansipi majandusnõunik Aare Järvan koordineerib komisjoni tööd. Infla ohjamise töögrupp kogunes eelmine kolmapäev esimest korda. Täiesti tüüpiline! See organ oleks pidanud terve eelmise aasta pingsalt koos käima, energiatootjaid hakkama pigistama juba varem ja nüüd hakkama töö vilju lõikama.
Euro-komisjoni suurem mure inflatsioonist sel aastal peaks olema eelarve tasakaal.
Kui komisjon suudab midagi positiivset ära teha ja kuidagi inflatsiooni alandada siis muidugi väga tore. Siiski oleks komisjoni moodustamsie õige aeg olnud eelmine aasta.
Paha execution Unzipil, as usual. Unzip üritab end vist rehabiliteerida ja tuua Euro (kuna majanduskasvu, rikkuse ja õnne toomisega on hätta jäädud). Paha seetõttu, et eelmisel aastal koguti kokkku mitmed riigipoolsed aktsiisi- ja hinnatõusud. Sellesse aastasse saabub otsuste positiivne mõju ja võime nüüd jälgima hakata kuidas yoy inflatsioonitempo vaikselt alanema hakkab. Aga artiklist selgub, et inflatimukad kogunevad alles alles praegu. ???
Järvan ütleb, et majanduse madalseisu arvestades tuleb loobuda igasugustest riigipoolsetest täiendavatest maksude ja muude tasude tõstmisest, mis inflatsiooni võiksid kergitada. Seda argumenti pole isegi mõtet tuua sisse, sest inflatsiooni mõjutavad muudatused mõjuvad vähemalt 1a datas veel edaspidi. Aga nagu me teame, siis eelmisel aastal koguti kokku mitmed riigipoolsed aktsiisi- ja maksutõusud, et inflatsiooni ajastada. Kuidas siis nüüd ikkagi äkki selgub, et midagi ikkagi võiks tõsta. Kuidas saab üldse seda asjaolu ka teoreetiliselt välja pakkuda? Mida tehti terve eelmise aasta igakuistel strateegiakoosolekutel? Sest kõik inflat tõstvad muudatused tehti juba eelmine aasta, right?
Ta lisab: „Eestis on olnud kombeks, et hinnad on kogu aeg tõusnud. Kütusehinnad käivad aeg-ajalt üles-alla, aga võib-olla võiksid käbedamalt käia. Praegustes oludes võiks ehk veelgi valvsamalt järele vaadata, et kui on põhjust hindade languseks, siis vana harjumus, et hinnad kogu aeg tõusevad – ja kui pole tõusnud mõnda aega, siis varsti tõusevad jälle -, tuleks üle vaadata. Pean silmas eelkõige kaugkütte hindu. Naftahind on ju pikemat aega langenud, millest väidetavalt gaasihind peaks sõltuma. Konkurentsiamet on praeguseks ka välja öelnud, et lähiajal hakkab kaugkütte hind langema.“ Kütte ja energiaturg ongi IMO üks väheseid kohti kus alles praegu võib tegutseda. Sest energiaga seotud hinnalangused avaldavad kohest laiapõhjalist positiivset mõju. Jällegi tahaks küsida, et mida nõukogu eelmise aasta strateegiakoosolekutel tegi? Kütteperioodi alguses ei ole eriti smart avastada, et nafta/kütteõli/gaas on tugevalt langenud, sest isegi kui oleks soov mõjutada kütte hinda allapoole käib see protsess vähemalt paar kuud. Ehk mõju avaldub peamiselt kütteperioodi möödudes.
Peaminister Andrus Ansipi kutsel kogunes eelmisel kolmapäeval oma esimesele koosolekule töörühm, mille eesmärk on leida ja kooskõlastada erinevaid abinõusid Euroopa ühisrahale üleminekuks. Töörühma kuuluvad peaminister, rahandusminister, majandusminister, valitsusliidu riigikogu fraktsioonide juhid, Eesti Panga president ning Kaubanduskoja juhatuse esimees. Ansipi majandusnõunik Aare Järvan koordineerib komisjoni tööd. Infla ohjamise töögrupp kogunes eelmine kolmapäev esimest korda. Täiesti tüüpiline! See organ oleks pidanud terve eelmise aasta pingsalt koos käima, energiatootjaid hakkama pigistama juba varem ja nüüd hakkama töö vilju lõikama.
Euro-komisjoni suurem mure inflatsioonist sel aastal peaks olema eelarve tasakaal.
Kui komisjon suudab midagi positiivset ära teha ja kuidagi inflatsiooni alandada siis muidugi väga tore. Siiski oleks komisjoni moodustamsie õige aeg olnud eelmine aasta.
eelarve tasakaalu komisjon vist moodustatakse 2010 jaanuaris?
Isand Järvani koordineeritav komisjon lihtsalt ei olnud varem moodustatud; seda komisoni ei ole varem eksisteerinud ning moodustati lisaks kõikidele muudele (hetkel ilmselt varjusurmas) komisjonidele milliste töö hiilgeaeg jäi sinna 2006/07 aasta kanti.
Kontrollküsimus Almuniale oleks: Kui suur oli teie hinnangul Eesti mulluse eelarvedefitsiit?
Mõni aasta enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga ilmnes ka sarnaseid sõnumid Verheugeni poolt (ehk väidetavalt tema poolt).
Muidugi on vaiant, et on toimunud pressikonverents, ja 100 küsimuse vahel on eesti ajakirjanik küsinud Eesti kohta, ja sai kätte sama standardvastus nagu alati. Siis pidi sellest Postimehes uudis tegema.
Ma ei teeks sellest muid järeldusi, kui et Almunia jutu mõte on vahendamise (telefonikõne raginad või pressikonverentsi kära, tõlkimine, toimetamine jms) käigus pisut muutunud.
Võimalik on ka et midagi on 'tõlkes kaduma läinud', sest põhijoontes Almunia ju midagi uut ei öelnud - inflatsioon alaneb kuid uus probleem on eelarvedefitsiit mida hinnatakse koos teiste kriteeriumitega. Kuna järgmine korraline hindmine on 2010.a. mais, siis on loogiline rääkida kësolevast aastat kui vaatepunkti suhtes 'möödunud' aastast. Kirjutaval pressil soovitaksin suhelda otse Almunia kabinetiga ning sealt küsimustele vastuseid või intervjuusid nõutada. Tulemus tuleb palju parem kui pressikal hõigelda ning siis midagi kokku kribada.
Maailmamajandus elavat hetkel üle raskemaid aegu alates 30.-ndatest. Et eelmise kriisi vigu vältida on väga paljud lääneriigid kõige halvema ärahoidmiseks võtnud kasutusele enneolematuid meetmeid alates suurtest maksusoodustustest, avaliku sektori kulutuste suurendamisest, lõpetades otsestest toetustest/laenudest ettevõtetele ja kodumajapidamistele jne. Muidugi üldtunnustatud teooria kohaselt peaks avalik sektori olema nii ehk teisiti protsükliline, ehk headel aegadel piirama kulutusi (ülejääk) ja halbadel aegadel suurendama kulutusi (puudujääk).
Nüüd tulles tagasi Eesti juurde, kas see paik siin ilmas ei ole maailmamajandusega kuidagi seotud? Selles mõttes, et avalik sektor, selle asemel, et toetada ettevõtluse püsimist, annab hoopis jalaga veel otse tagumikku ja tahab piirata oluliselt oma kulutusi (sh investeeringuid). Reservid, mida kogutud ja mida ei pidavat säilitatama viimsepäeval põlema panemiseks, ei võeta kasutusele ega tooda kodumaale ajal, mida muu maailm hindab viimase 80 aasta hullemaks majanduskriisiks. Millal siis? Miks mitte hetkel just investeerida, kus ehitushinnad on 2x odavamad tipust ning majandus vajab tuge?
Eesti suurem eesmärk on euro, aga kas eurole ülemineku hetk ei ole väga vale lähtudes sellest, mis selle eesmärgi täitmine majandusele maksma läheb? Sisuliselt oleks olnud ju õige piirata avaliku sektori kulutusi mõned aastad tagasi ja ohjata sellega inflatsiooni, hetkel tähendab piiramine aga majanduse allakäigule täiendava keerde lisamist ning pigem tuleks eurole üleminekule mõelda, kui majandusele on jälle vähegi jalad alla saadud. Või mõtlen ma valesti? Mida me teeme euroga, kui meie majanduses on mitmel erineval põhjusel (põhiliselt usaldamatusest tingitud likviidsusprobleemid ning tarbija kindlustustunde hetkelisest kaldumisest teise äärmusesse) põhja lastud tavatsüklis elujõuliseid firmasid, lastud riigis tekkida suurel tööpuudusel ning sellega paratamatult kaasnevatel suurenenud sotsiaalmaksukuludel? Kas tõesti 2011, kui saame euro, on need kahjud hoobilt tasandatud või ainuüksi euro tõttu kiirelt kompenseeritud?
Või siis on Eesti plaan hoopis selles, et las need majanduse toetusmeetmed maksavad kinni teised riigid (Rootsi?) ning meie naudime vaid vilju? Kahtlane, kui hästi see toimib, või toimib ehk vaid nii, et Eesti firmad lähevadki siis teiste riikide juhtida.
Nüüd tulles tagasi Eesti juurde, kas see paik siin ilmas ei ole maailmamajandusega kuidagi seotud? Selles mõttes, et avalik sektor, selle asemel, et toetada ettevõtluse püsimist, annab hoopis jalaga veel otse tagumikku ja tahab piirata oluliselt oma kulutusi (sh investeeringuid). Reservid, mida kogutud ja mida ei pidavat säilitatama viimsepäeval põlema panemiseks, ei võeta kasutusele ega tooda kodumaale ajal, mida muu maailm hindab viimase 80 aasta hullemaks majanduskriisiks. Millal siis? Miks mitte hetkel just investeerida, kus ehitushinnad on 2x odavamad tipust ning majandus vajab tuge?
Eesti suurem eesmärk on euro, aga kas eurole ülemineku hetk ei ole väga vale lähtudes sellest, mis selle eesmärgi täitmine majandusele maksma läheb? Sisuliselt oleks olnud ju õige piirata avaliku sektori kulutusi mõned aastad tagasi ja ohjata sellega inflatsiooni, hetkel tähendab piiramine aga majanduse allakäigule täiendava keerde lisamist ning pigem tuleks eurole üleminekule mõelda, kui majandusele on jälle vähegi jalad alla saadud. Või mõtlen ma valesti? Mida me teeme euroga, kui meie majanduses on mitmel erineval põhjusel (põhiliselt usaldamatusest tingitud likviidsusprobleemid ning tarbija kindlustustunde hetkelisest kaldumisest teise äärmusesse) põhja lastud tavatsüklis elujõuliseid firmasid, lastud riigis tekkida suurel tööpuudusel ning sellega paratamatult kaasnevatel suurenenud sotsiaalmaksukuludel? Kas tõesti 2011, kui saame euro, on need kahjud hoobilt tasandatud või ainuüksi euro tõttu kiirelt kompenseeritud?
Või siis on Eesti plaan hoopis selles, et las need majanduse toetusmeetmed maksavad kinni teised riigid (Rootsi?) ning meie naudime vaid vilju? Kahtlane, kui hästi see toimib, või toimib ehk vaid nii, et Eesti firmad lähevadki siis teiste riikide juhtida.
Euroopa Liidu asutamislepingu artikkel 39 räägib töötajate vabast liikumisest, mis oli ju ja on siiani üks EL põhisammastest.
Valitsus peaks töötud tõukama Euroopa kraesse.Milleks selline leping ja sellised kohustused? Me oleme liidus ja liitnud selle lepingu ja kogu euroopa õiguse Põhiseadusega ja nüüd on õige hetk seda neid lepinguid täitma hakata. Meil istub Brüsselis seltskond, kes võiks Eesti töötutega tegeleda ja neile meie suurel ühiskodumaal töökohti otsida ja EU võiks maksta ja kõigiti aidata.
Kas keegi üldse mäletab neid nimesid kes meid seal esindavad? Kallas vist oli üks?
Valitsus peaks töötud tõukama Euroopa kraesse.Milleks selline leping ja sellised kohustused? Me oleme liidus ja liitnud selle lepingu ja kogu euroopa õiguse Põhiseadusega ja nüüd on õige hetk seda neid lepinguid täitma hakata. Meil istub Brüsselis seltskond, kes võiks Eesti töötutega tegeleda ja neile meie suurel ühiskodumaal töökohti otsida ja EU võiks maksta ja kõigiti aidata.
Kas keegi üldse mäletab neid nimesid kes meid seal esindavad? Kallas vist oli üks?
Üks remark: Eesti tööpuudus ei ole praegu kaugeltki suur, 3,4%. See on pikalt parem kui EL keskmine. Muidugi läheb asi veel hullemaks, ja me jõuame ilmselt ELi keskmisest möödagi, ning vaevalt näeme niipea sarnast aega nagu 2007 lõpus, kus Eestis oli vaid 2,1% töötuid. Ent reaalsust üle võimendada ka ei maksa.
Eurohirm võib nurjata pensionitõusu
Eesti peab euroga liitumiseks senisest veel karmimalt riigieelarvet kärpima ning isegi sellest ei pruugi piisata. Löögi alla võivad sattuda nii pensionitõus, vanemapalga kasv kui ka kaitsekulud.
Kui seni olid ka eelarvekärbete juures mõned «pühad lehmad», mida ei puudutatud, siis seekord on Padari sõnul ainsaks eesmärgiks eurole üleminek. Kärpimisele võivad seega minna ka tänavu kasvama pidanud vanemahüvitise ülempiir, kaitsekulutused ja pensionitõus.
Nimelt peaks alates 1. aprillist pension kasvama 14 protsenti, mis toob riigile kaasa 2,5 miljardi krooni suuruse lisakulu. Kuigi pensionitõusu võimalikuks peatamiseks pole enam palju aega jäänud, ei kipu Padar siiski kiirustama. Ta lausus, et kõigepealt tuleks ära oodata jaanuari ja veebruari maksulaekumised.
Riigikogu IRLi fraktsiooni liige Taavi Veskimägi oli Padarist veel skeptilisem ja leidis, et juba veebruaris tuleks esitada lisaeelarve, kus kulusid kärbitakse vähemalt kaheksa miljardi krooni võrra.
«Ei saa olla muid pühasid lehmasid. Kõigi eestlaste pikaajaline huvi, parandamaks enda heaolu ja tagamaks Eesti julgeolekut, on euro. Kõik muud poliitikad tuleb allutada euroga liitumisele 1. jaanuaril 2011,» ütles Veskimägi.
Vaid peaminister Andrus Ansip oli eelarvekärbete ja euro kasutuselevõtu teemal väga sõnaaher ja saatis pressiesindaja kaudu lakoonilise teate.
«Euro kasutajate ringi pääsemine ei ole poliitilise otsustamise küsimus. Need kandidaatriigid, kes kõik nõuded täidavad, need ka eurotsooni liikmeks saavad. Meie eesmärk on kriteeriumid täita,» sõnas Ansip.
Padari reaktsioonilisus on juba päris hea. :D Ma peaaegu jäin juba uskuma, et kusagil on mingi strateegiakoosolek toimunud. Kuid ei. Artikli lõpus astub mängu Unzip, kes nagu ikka, seisab olulistel muutustel ees. Lõplikku alla andmist tuleb veel oodata*
* alla andmine = kulukatest sotsiaalprogrammidest loobumine või nende kärpimine mis olid majanduskasvu jätkumise eeldusel täidetavad, nüüd aga mitte.
Eesti peab euroga liitumiseks senisest veel karmimalt riigieelarvet kärpima ning isegi sellest ei pruugi piisata. Löögi alla võivad sattuda nii pensionitõus, vanemapalga kasv kui ka kaitsekulud.
Kui seni olid ka eelarvekärbete juures mõned «pühad lehmad», mida ei puudutatud, siis seekord on Padari sõnul ainsaks eesmärgiks eurole üleminek. Kärpimisele võivad seega minna ka tänavu kasvama pidanud vanemahüvitise ülempiir, kaitsekulutused ja pensionitõus.
Nimelt peaks alates 1. aprillist pension kasvama 14 protsenti, mis toob riigile kaasa 2,5 miljardi krooni suuruse lisakulu. Kuigi pensionitõusu võimalikuks peatamiseks pole enam palju aega jäänud, ei kipu Padar siiski kiirustama. Ta lausus, et kõigepealt tuleks ära oodata jaanuari ja veebruari maksulaekumised.
Riigikogu IRLi fraktsiooni liige Taavi Veskimägi oli Padarist veel skeptilisem ja leidis, et juba veebruaris tuleks esitada lisaeelarve, kus kulusid kärbitakse vähemalt kaheksa miljardi krooni võrra.
«Ei saa olla muid pühasid lehmasid. Kõigi eestlaste pikaajaline huvi, parandamaks enda heaolu ja tagamaks Eesti julgeolekut, on euro. Kõik muud poliitikad tuleb allutada euroga liitumisele 1. jaanuaril 2011,» ütles Veskimägi.
Vaid peaminister Andrus Ansip oli eelarvekärbete ja euro kasutuselevõtu teemal väga sõnaaher ja saatis pressiesindaja kaudu lakoonilise teate.
«Euro kasutajate ringi pääsemine ei ole poliitilise otsustamise küsimus. Need kandidaatriigid, kes kõik nõuded täidavad, need ka eurotsooni liikmeks saavad. Meie eesmärk on kriteeriumid täita,» sõnas Ansip.
Padari reaktsioonilisus on juba päris hea. :D Ma peaaegu jäin juba uskuma, et kusagil on mingi strateegiakoosolek toimunud. Kuid ei. Artikli lõpus astub mängu Unzip, kes nagu ikka, seisab olulistel muutustel ees. Lõplikku alla andmist tuleb veel oodata*
* alla andmine = kulukatest sotsiaalprogrammidest loobumine või nende kärpimine mis olid majanduskasvu jätkumise eeldusel täidetavad, nüüd aga mitte.
Sõnumitooja tapetakse ju tavaliselt maha . . .
Teeks neile selle asja lihtsamaks ja (kogu austuse juures oma vanemate sugulaste vastu) ütleks välja:
Pensionite tõstmine 2009 aastal tuleb edasi lükata !
Teeks neile selle asja lihtsamaks ja (kogu austuse juures oma vanemate sugulaste vastu) ütleks välja:
Pensionite tõstmine 2009 aastal tuleb edasi lükata !
Tõesti, mõnel poliitikul oleks aeg ETV ekraanilt maha öelda, et vabandust, pensionärid, kuid tõesti - raha põle.
kui purjus saviets olema peaks, et seda teeks? :)
Ma ei mõelnud Eddie't. Ma mõtlesin kedagi tõeliselt riigimehelikku.
Eelarvesse laekus 2008. aasta lõpuks 84,9 miljardit
Rahandusministeeriumi esialgseil andmeil laekus 2008. aastal riigieelarvesse 84,9 miljardit krooni ehk täitus 94,1 protsenti eelarvest.
Riigieelarve kulusid tehti 90,1 miljardi krooni ehk 94,4 protsendi ulatuses eelarves planeeritust. Aasta lõpu seisuga ületasid riigieelarve kulud tulusid 5,2 miljardi krooni võrra. Tulusid ületanud kulud finantseeriti reservide vahenditest.
Rahandusministeeriumi teatel annavad ülaltoodud numbrid esialgse ülevaate planeeritud riigieelarve tulude ja kulude täitmisest. Sealhulgas on arvesse võetud ülekantud kulud 2007. aastast. Riigieelarve tulude ja kulude täitmine pole ministeeriumi kinnitusel võrdsustatav valitsussektori eelarvepositsiooniga, mida arvestatakse Maastrichti kriteeriumide täitmisel.
Rahandusministeeriumi teatel täpsustatakse ning kinnitatakse lõplikud riigieelarve täitmise numbrid majandusaasta aruandega hiljemalt 2009. aasta augustis. Valitsussektori eelmise aasta esialgsed eelarve puudujäägi ja võla andmed avaldab statistikaamet 31. märtsil.
Kui ma õieti aru saan, siis jooksva riigieelarve eelarveaasta defitsiitii saab katta kassareservi abil. Kassareserv seisuga 30 November 2008 oli turuväärtuses 13 969 358 668 EEK. Kassareserv seisuga 31 Jaanuar 2008 oli turuväärtuses 16 831 403 801,44 EEK. Vahe -2 862 045 133,44 EEK. Mille abil kaeti ülejäänud miinus? Kas see ilmub järgmises kassareservi updates?
Rahandusministeeriumi esialgseil andmeil laekus 2008. aastal riigieelarvesse 84,9 miljardit krooni ehk täitus 94,1 protsenti eelarvest.
Riigieelarve kulusid tehti 90,1 miljardi krooni ehk 94,4 protsendi ulatuses eelarves planeeritust. Aasta lõpu seisuga ületasid riigieelarve kulud tulusid 5,2 miljardi krooni võrra. Tulusid ületanud kulud finantseeriti reservide vahenditest.
Rahandusministeeriumi teatel annavad ülaltoodud numbrid esialgse ülevaate planeeritud riigieelarve tulude ja kulude täitmisest. Sealhulgas on arvesse võetud ülekantud kulud 2007. aastast. Riigieelarve tulude ja kulude täitmine pole ministeeriumi kinnitusel võrdsustatav valitsussektori eelarvepositsiooniga, mida arvestatakse Maastrichti kriteeriumide täitmisel.
Rahandusministeeriumi teatel täpsustatakse ning kinnitatakse lõplikud riigieelarve täitmise numbrid majandusaasta aruandega hiljemalt 2009. aasta augustis. Valitsussektori eelmise aasta esialgsed eelarve puudujäägi ja võla andmed avaldab statistikaamet 31. märtsil.
Kui ma õieti aru saan, siis jooksva riigieelarve eelarveaasta defitsiitii saab katta kassareservi abil. Kassareserv seisuga 30 November 2008 oli turuväärtuses 13 969 358 668 EEK. Kassareserv seisuga 31 Jaanuar 2008 oli turuväärtuses 16 831 403 801,44 EEK. Vahe -2 862 045 133,44 EEK. Mille abil kaeti ülejäänud miinus? Kas see ilmub järgmises kassareservi updates?