Sagedusturul lüüakse hinnad alla juba sel aastal.
Akud ei too suveõhtul hinda alla. Aku laadimistsüklite arv oma eluea jooksul on piiratud ressurss, seega peab ostu- ja müügihinna vahe olema piisavalt suur, et esiteks amortisatsioon tasa teenida ja siis veel kasumit ka. Kuskil 15-20 senti hinnavahe peab olema, siis oleks alles mõtet. Ja pigem osatüsklil st mitte 0->100>0 vaid ntx 50->80->50. Protsentides. Kui suveõhtul hind alla läheb, siis mitte seepärast, et turule tuleks keegi akust müüma, aga eraisikute akud katavad nende õhtuse nõudluse ära. Ja pigem isegi terve öise kuni hommikuni. Kas keegi on üldse kokku lugenud, kui suures mahus on eraisikud omale akusid pannud. 2025 oli akude buum. Enamik vanu invertereid akusid ei toeta, seega see buum ei ole veel läbi, vaid alles võtab tuure üles ja hakkab alles turgu “solkima”. PV paneelid solgivad selle turu edukalt ära päevasel ajal. Päris paljude ostukeskuste ja tööstushoonete katusel on paneelid, Google Mapsist saab vaadata. Alt ei paista midagi välja.
See oli juba aastaid tagasi selge, et meid on omapäi jäetud ja iga indiviid peab ise vastutuse võtma, kui soovib ka tulevikus koduse elektrivarustuse tagamist.
Nüüd on lihtsalt kätte jõudnud tragöödia stage2, s.t. off-grid võimekuse väljaarendamine. Akude hinnad olid vahepeal all, kuid olen kuulnud ennustusi 2026 jooksul tulevast tõusust 20-30%. Eks ole näha.
Huvitav oleks muidugi teada, mis sai sellest 700-800 millist, mis eelmisel aastal enne desünkroniseerimist võrguettevõtte arvel väidetavalt tolmu kogus.
Vahepeal on olnud vist vähemalt kaks korda võrgutasude tõusu, pluss need uued read elektriarvel. Ei tea, kas nende pangakonto suudabki kõike seda head vastu võtta : ))
Kas te mäletate, mida tolleaegne Eleringi juht hr. Veskimägi arvas, kui Eesti Energia tahtis ca 8 aastat tagasi juhitavat võimsust juurde teha? Pole vahet kus need jaamad on, Portugalis või Hispaanias, meil on ühendused. Seda on nüüd muidugi näha olnud, isegi Rootsi lülitas siin mõni aeg tagasi oma ühendused Taaniga nulli, see oli räiges vastuolus regulatsioonidega, kuid ei juhtunud suurt midagi. Taanlased muidugi lärmasid, kuid see oli ka kõik.
No kuna hr Veskimägi on olnud lähedastes suhetes pr Kallasega , kes teab täpselt kuidas “elektrimolekulid” võrgus liiguvad , siis sealt ka see kompetents…
Millegipärast otsustas Veskimägi siiski lahkuda enne ametiaja lõppu, midagi lõi tal vedelaks.
Aga veidi pärleid Veskimäe aegselt Eleringilt:
Kui kõik Eesti välisühendused peaksid katkema, oleks meil tagatud hädaolukorra elektriühendus 2025. aastani ka üksnes Eestis toodetava elektriga, Narva elektrijaamu arvesse võtmata, selgub Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse värskest aruandest.
Eleringi värske aruanne on teinud varustuskindluse arvutused juba selle arvestusega, et Narva vanad tootmisplokid on rivist väljas ja hädaolukorraks neid vaja ei ole.
Elering leiab, et kuni Venemaa võrkude desünkroniseerimiseni Euroopa võrgust peab idanaabri elekter tagatud olema, ent Narva elektrijaamad ei ole Eesti varustuskindluse tagamiseks olulised; Eesti Energia (EE) aga leiab, et Narva elektrijaamade sulgemise hädade taga on ühelt poolt just Venemaa kvoodivaba elekter ja teiselt poolt liiga kallis CO2 kvoot, mis EE toodangu konkurentsivõimetuks muudab ning nende hinnangul peaksid Narva elektrijaamad olema Eesti varustuskindluse reservis olukordadeks, kui ühendused teiste riikidega ootamatult katkema peaksid.
Eleringi arvutused näitavad, et Vene elektri kadumisest põhjustatav hinnatõus oleks tarbijale 2-3 eur/MWh, mis oleks see hinnalisa, mille võrra kallimalt toodaks mõni elektrijaam EL-i turul samas koguses elektrit, mis siis Vene elektri asemel turule pääseks.
Tänaseks teame, et see number on kümneid kordi suurem kui vaadata saartalitlustasu suurust elektriarvel ja taskaalustamistasu mida tegi tasuta vene elektrisüsteem ja veel ka elektri enda kallinemist.
https://www.err.ee/951208/elering-eesti-elektrivarustuse-tagamisel-enam-narva-jaamadega-ei-arvesta
Ma arvan, et hr. Veskimägi on üks kõige suuremaid Eesti energeetika tulksi keerakajaid. Tal oli fantastiline vihkamine Eesti Energia suhtes kes teab miks. Siin sõimatakse Partsi Auvere pärast, kuid seal juhtus lihtsalt see, et Alstom arvas, et põlevkivi on sama kütus kui süsi. No ei ole ja kohalikke spetsialiste ei kuulatud. Neid samu, kes lõpuks selle jaama käima panid.
See on midagi sarnast nagu Mart Laari omaaegsed avaldused, et Eestil pole oma põllumajandust vajagi. Saame kõik sisse osta lõunapoolsematest riikidest.
Ma küsin: Kas keegi Sutt või Ligi selle peale üldse on võimelielsed mõtlema, et lauldes laulu “põlevkivijaamad ei pääse turule”, ostame iga päev sisse ca 1,5 milli eest elektrit. Ja raha liigub Eestist välja nagu veri härja kõrist. Äkki oleks mõislik põlevkivijaamad ikkagi ka kahjumiga töös hoida kui elektrit turul puudu. Raha jääks Eestisse ja aitaks tuua elektri hinda raskel ajal alla. Riik ei ole ju äriettevõte ja riigifirma ei pea ilmtingimata kasumit teenima.
Ja tegelikku kahjumit ei olegi, sest need CO2 tasud laekuvad ju riigieelarvesse, kui ma midagi valesti aru ei saa?
Veskimägi tahtis hirmsasti ise EE juhiks saada aga jõujooned olid veidi teised. Küll aga tehti talle siis oma firma kui ta poliitikast lahkus eraldades põhivõrgu EE-st.
Kui aga lugeda sellistel ametikohtadel olevate inimeste sellistest tegudest (Eleringi juht, Eesti Energia juht), siis saab aru, et juht on nagu 1 inimene ja ta moodustab meeskonna ja siis meeskond täidab ta käske…
Aga lisaks on alati sellisel kompaniil kogemustega inimestest koosnev suurearvuline nõukogu, kes peaks suutma panna ettevõtte juhile piirid ette, kui too omadega rappa läheb. Miks ettevõtte nõukogu aga seda ei tee? Seal nõukogus on ju ometigi kollektiivne otsustusprotsess ja kui kellelegi nõukogu liikmetest mingi suund ei meeldi, saaks ta ajakirjanduses kisa üles tõsta, kui teised nõukogu liikmed temaga ei nõustu.
Riigiettevõtte nõukogu on minister. Näiteks rahandus- või kliimaminister.
Kas peab veel detaildesse minema, või saab juba teadaoleva info põhjal järeldada, miks asjad on nii nagu nad on?
Kvoodiraha ei jää Eestisse. Eesti riigil on “fikseeritud kvoot” mille eest saab co2 tasu. Ehk Eesti riik saab üldjuhul lihtsalt fikseeritud osa kogu ELi müüdud kvoodist. Kui Eesti firmad ostavad “tavapärasest rohkem” kvooti, siis selle “lisatulu” jaguneb kõigi EL riikide vahel.
Seal nõukogus isegi oli mitu kisatõstjat aga no ettevõtte siseseid asju ei mindud jah avalikult pesema kui Liive raius, et meil on võtmed kätte leping ja ehitaja vastutab kõige eest. Lõpuks saadigi vist 132milj. trafidena aga suur kahju oli tekitatud.
Auvere elektrijaama ehituse otsustamise ajal Eesti Energia nõukokku kuulunud niinimetatud kriitilise kolmiku – endine Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Janek Parkman, elektrimasinate ehituse ja kinnisvaraarendusega tegelenud Volta suuromanik Aivar Reivik ning Püssis mööbliplaate tootnud aktsiaseltsi Repo Vabrikud endine suuromanik ja tegevjuht Rein Kuusmik – hinnangul viisid aga Auvere ja mitmed teised suurprojektid hukka ning Eesti Energia finantskriisi hoopiski Liive otsused, mida majandusminister Parts innukalt toetas.
«Auvere jaam oleks riigile väga vajalik, aga mitte sellisel ebakompetentsuse, edevuse ning juhatuse vastutustundetuse tasemel rajatuna,» hindab Kuusmik. Niihästi tema kui Reivik heidavad ette kohalike põlevkivispetsialistide kõrvalejätmist nii elektrijaama projekteerimisest kui ehitusest.
See oli omal ajal teada, et Alstom polnud varem põlevkivikatlaid ehitanud. Reivik meenutas, et Outoteci sakslasest projekteerimisinsener oli tema mureliku küsimuse peale hoogsalt visanud: «Kohe hakkame katsetama ja küll ta tuleb!» «Eks ta siis tuli!» nentis Reivik. «Hiljem palusin end Narva viia, et kes siis seda jaama käitama hakkab. Öeldi, et üks noor poiss just lõpetas kooli, et asjalik mees, saab hakkama küll. [Tallinna] Tehnikaülikooli põlevkiviteadlased algul lükati kõrvale, kutsuti pärast appi. Siis nad tulid ja ütlesid, mis kõik on vaja vahetada. Ilmselt hakati otsast soojusvaheteid ringi vahetama, sest need olid valesti projekteeritud ja ehitatud.»
Kusjuures ma seda tollal noort poissi tunnen, ta on hariduselt autoinsener ja ma ei saa siiani aru kuidas ta sellisele vastutusrikkale kohale tõusis. Ise kelkis siis, et ronis garaazi kanalist välja, tõmbas puhtama riide selga ja läks elektrijaama ehitama.
Liive etteheidetega ei nõustu: «Põlevkivitehnoloogia poole pealt olid kõik paremad mehed kaasatud!» Kuusmik väidab aga, et seda tehti alles pärast seda, kui selgus, et Alstom oli käki kokku keeranud.
Liive meenutab praegu Auvere saaga juures vaid seda hetke, kui Eesti Energia juhatus tahtis investeeringust loobuda. Eesti Energia nõukogu dokumentidest selgus, et enne seda võitles Liive pikalt Auvere ehitamise nimel.
Liive põhjendab lobistamist omaaegse energiamajanduse arengukavaga, kus oli kirjas riigi ehk omaniku ootus kahe 300-megavatise põlevkivielektrijaama ehituseks. Hiigelinvesteeringu maksumuseks hinnati toona umbes 950 miljonit eurot. Kriitiline kolmik leiab praegu, et Liive lõi megaplaani nii uljalt letti ennekõike seetõttu, et lootis hakata Eesti Energias keerutama erainvestorite raha.
«Oma maailmavallutusplaanide, Auvere elektrijaama, õlitehaste jne jaoks raha saamiseks kavandas Liive suurejoonelise Eesti Energia börsileviimise kampaania,» räägib Kuusmik. «Kogu Eestit katsid pilkupüüdvad reklaamid, Liive andis säravaid intervjuusid, Parts taustal käsi soojendamas.»
Kuusmiku väitel ei näinud Liive muud võimalust soovitud hiigelprojekte finantseerida. «Jäätmetehas, Utah, Narva katlad, põlevkiviõlitehased polnud konkurentsivõimelised laenuprojektid, pankadest polnud võimalik nende peale raha saada,» hindab Kuusmik.
Kui sel teemal Liivega vaidluseks läks, soovitanud Kuusmik laenukõlblikkuse tuvastamiseks paarile pangale laenutaotlus teha: «Kui pole laenukõlbulik, ei saa olla ka börsikõlbulik!»
Liive vastanud: «Sa ei saa üldse rahandusest aru. Mis see pank siia puutub, me võtame raha IPO-lt (aktsiate esmapakkumine – Ü. H.).»
Mais 2010 tuli aga pauk: peaminister Ansip pani Eesti Energia börsileminekule veto peale.
Pärast seda, 20.05.2010 nõukogu koosolekul uuris Reivik, kas seoses valitsuse otsusega midagi investeerimiskavades muutub. «Praegu ei ole mingit plaani muuta. Valitsus lubas raha anda,» teatas selle peale Liive.
Selleks ajaks oli selgunud, et riigihankel oli jäänud alles vaid üks pakkuja – Alstom. Kui nõukogu liikmed tundsid muret, et peaks uue riigihanke korraldama, ajas Liive vastu.
Ma hetkel ei leidnud vastavat artiklit aga kuskil väitis Liive ta isiklikult käis Foster Wheelerit palumas, et see ikka ka pakkumise teeks. FW oli varasemalt Narva vanu katlaid rekkinud ja teadis mis on põlevkivi.
https://www.postimees.ee/8247716/auvere-needus-mis-tegelikult-eesti-energiast-raha-valja-imes
Eleringi nõukogu, kodulehelt: Gunnar Okk, Sirli Männiksaar, Jaanus Uiga, Janek Stalmeister, Merike Saks.
Eesti Energia nõukogu, kodulehelt: Anne Mere, Kristi Klaas, Kaur Kajak, Anna Broughel, Priit Rohumaa.
Minister on selliste riigiettevõtete aktsionäride üldkoosolek.
Kuidagi on kvoodimüügis kaasatud ka veel finantsinvestorid ja saavad kasu, kas tead kuidas see mehhanism reaalselt toimib?
Nõus, lihtsustasin liialt. Sellegipoolest, ”üldkoosolek” saab iga kell nõukogu välja vahetada, kui see oma tööd ei tee. Nii et probleemi olemus jääb samaks.
CO2.L , KRBN
Igaüks võib hakata CO2 spekulandiks.
Foster Wheeler ei tulnud, kuna Eesti Energia oli temaga enne asjatult kohtus käinud. Paraku olid nad ainsad, kes selliseid katlaid teha suutsid ja ka Eesti Energia vanemad katlad renoveerinud. Siis olid nad nii solvunud, et isegi pakkumist ei teinud.
Vaevalt solvunud oldi - lihtsalt leiti et nende idaeurooplastega äri ajamise riski pole mõtet võtta
Probleem jääb, aga samas saab üldsus, riigikogu jne. tõsta kisa, et nõukogu liikmed on valitud kuidagi ühte auku ning ka ministrid vahetuvad päris kiirelt.
Teistpidi - alles hiljuti oli EKREIKE koalitsioon võimul, miks nad siis kahe energiafirma suunda õigeks ei keeranud.
Ongi aeg hakata tollaaegsetele nõukogu liikmetele esitama küsimusi, et miks nad selliseid rumalusi ja raiskamisi läbi lasid.
Olid olid, Eesti Energia võttis nendega ühendust ka siis, kui Alstomi jama tuli korda teha, kuid nad ütlesid ei. Lihtsalt ei, kuna varasem kogemus oli nii hull. Isegi see 100 milli ei veennud neid. Näiteks on 8-s plokk Foster Wheelri poolt renoveertud, mis kütab Narva linna. Hando Sutter käis neid isiklikult palumas kui Liive damage oli nii põhjalik, et ta sisuliselt visati kabinetist välja.