Hetkel (27.01.2026 kell 11:00) on Soomes tuulest elektritoodang miski 657MW/h. Suurusjärguliselt sama palju, kui on hetkel kogu Eesti elektritootmine. Tõsi, seda on ainult umbes 7% kogu Soomes installeeritud tuulikute maksimaalsest tootmisvõimsusest.
Soomes on tuulikuid 9,2GW, ehk nendesse on investeeritud pea 10G€. (1-1,2 M€/MW)
Nüüd tänase tootmismahu juures selline huvitav küsimus, et äkki oleks olnud mõistlikum vastav raha hoopis tuumajaama panna?
3 Likes
Merel ei ole takistusi (metsad, künkad, hooned). Eestis on keskmine tuulekiirus maismaal (umbes 100–150 m kõrgusel) tavaliselt 6–8 m/s, samas kui avamerel ulatub see 9–11 m/s ja enamgi.
Füüsikaline reegel ütleb, et tuulest saadav võimsus on võrdeline tuule kiiruse kuubiga.
Oletuslik kasutegur 25-35 vs merel 45-55%
ELWIND projekt + Utilitas Wind ja Ignitis pargid võiks toota aastas hinnanguliselt kokku ca 10 TWh
150-200m kõrgusel on “peaaegu” koguaeg tuult.
Võrk Eestis muidugi ei toeta sellist parki 
. Meil tulevad Narvast head liinid.
Kuhu see panna, kui “poole tootmise ajal” on hind nullis?
1 Like
Tead selle keskmisega on nii, et mul on 2 banaani ja sul on 0. Keskmiselt on meil 1 banaan per kärss. Head isu.
5 Likes
Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome koos on pigem defka selle molekuliga.
30a pole midagi teinud ja järgmised 30 menetleme mida teha.
Kui hind nullis siis keerad tuuliku lukku? Täna toodetakse ka miinusega turule kui tead, et kallima hinnaga tõmbab keskmise ülesse tagasi.
Eks aeg näitab. Ennustame kõik koos, et riik toodab “energiavaeseid”. Lisatasudega saab see meil varsti luksuskaubaks, sest meil in NIMBY.
Vastates iseendale - Elering räägib, et ikkagi keegi meie turuosalistest oli süüdi ning sellel turuosalisel oli miski vigane vidin võrgus.
20. jaanuaril toimunud intsident, kus EstLink 1 ja EstLink 2 lülitusid samaaegselt välja, sai alguse Eestis paiknevast põhivõrguga ühendatud seadmest. Eleringi teatel tekitas see seade elektrisüsteemis võnkumise, millele reageerisid EstLinki kaitsesüsteemid, lülitades ühendused ohutuse tagamiseks välja.
Süsteemihalduri sõnul ei vastanud rikke põhjustanud seadme käitumine kehtivatele nõuetele.
Käsitööelekter.
1 Like
ebareaalne
Pärast vene võrgust lahkumist on süsteemis aina enam inverter põhiseid seadmeid, mis rikuvad süsteemi tasakaalu vms.
Pmts pole vene riski vajagi, meie vaimuvaesed loovad ise need riskid. Tüüpiline vasak hullude praktika
Sama on vene muu ohuga - kaitsekulud üles, sest ikkagi vene oht. Ja parema käega venestame samal ajal ühiskonna.
Enam loogilisemaks see maailm minna ei saa.
To rinx. Mida teisiti oleks pidanud tegema, et see nüüd sinu arust “ebareaalne” on?
(Tahaks väga küsida, et palju putini kreml sulle selle kommentaari eest maksis, aga ma ei hakka seda küsima.)
1 Like
miks sa siis lasid ja miks neid koju ei saada? Ja kuidas see meie energeetikst aitab?
ttrust
Sealt ära tulek pidi ju riske hoopis alandama. Veskimees rääkis lisaks aastaid tagasi, kuidas võrgutasud lausa alanevad.
Et see risk vene võrgust lahkudes hakkab hoopis ise realiseeruma. Kenjaalne
Ära ka unusta, et pelgalt esimene aasta on see otsus meie rahvale maksnud pea 100 milj vististi. See pole kolm viiskümmend
Nagu sa tead, olen ka varem kirjutanud…riski maandus hind on liiga krõbe.
1 Like
Huvitav kui krõbe on riski realiseerumise maksumus? Et kui miskit ei oleks teinud ja risk realiseerub?
Patsiendile ja sõltlasele on ikkagi kokkuvõttes parem süstla otsast lahti saada, valus on ja võõrutus on väga raske, aga ikkagi parem kokkuvõttes. Iseasi on, kui häid otsuseid edaspidi tehakse ja ega mingi muu süstla otsa ei kukuta.
Aga on kohe olemas inimtüüp, kes ei saa süstlast kunagi lahti, on nõus hinge müüma 5 korda vanakuradile endale, saaks aga doosi kätte ja peamine, et odavalt. Isegi teadvustab, et kokkuvõttes tähendab see allumist oma diilerile ja peesse pugemist ja käskude vastuvaidlematut täitmist, aga ta ikka läheb seda teed, nii on lihtsam talle, lihtsam on olla sõltuvuses, kui ise enda elu üle otsustada ja selle nimel tegutseda -see on kallis ja keeruline.
Alandaski riske. Õnneks neid riske ei suutnud või veel ei tahtnud venemaa realiseerida. Või on sul mingeid vastuväiteid?
Kus kohas Veskimees seda täpsemalt rääkis mis kontekstis?
Lugupeetud Rinx, sa võid ju kogu elu suure lennukipommi otsas elada ja arvata, et see on ohutu ja pommi eemaldamine tõstab riske, aga reaalne elu ning igasugused arvutused räägivad hoopis teist keelt. Oleks aga see sinu istumisealune lennukipomm hoopis plahvatanud oleks sul hoopis püksid ja peepragu lõhki ning sinu jutt 100 milj. -st oleks olnud köömes kõige nende muude tekkinud kahjude kõrval. Seega: Hind ei ole liiga krõbe.
2 Likes
oot, Vene ohtu ei ole? Või mida sa õelda tahad? Ja ära räägi siis vene keeles, kõik hakkab ikka igaühest pihta.
Ja sa ei vastanud, kuidas see meie energeetikat aitab ja seotud on?
1 Like
See “turuosaline” oli Hiina kes katsetas akuparkidega kaugmanipuleerimist. Päikeseparkidega kaugmanipuleerimise katse viis ta läbi Hispaanias mõni aeg tagasi.
2 Likes
Kui see tõeks osutub (mida ei usuks)… selline info nõuaks valitsuse kiiret erakorralist istungit ning nii mõnegi riigikogu komisjoni kiiret kokkutulekut või lausa mõne uue komisjoni loomist.
¤¤¤¤¤¤¤¤¤
Igatahes on väga piinlik, et alguses see kõik Soome kaela aeti. Soomes toimusid järsud sagedusekõikumised, vist seetõttu aetigi sommide kaela, aga sagedusekõikumised seal olid väidetavalt ainult EstlLinkide äkilise mahakukkumise tulemus. Keegi peaks selle kaela-ajamise mehhanismi selgeks tegema, et kes/mis keda/mida ajendas ja mis jutud liikvele läksid.
Eks see “kaela ajamine” on selline, et eks inimesed tõlgendavad asju just nii nagu nad tahavad asju tõlgendada ja eks on neid kes otsivad ja püüavad tekitada skandaali ja tormi veeklaasis seal kus seda pole. Kui mõlema osapoole(Elering ja Fingrid) esimesi ametlikke teateid lugeda, siis kaela ajamist ei olnud. Pigem tõlgendas Soome (kollane) meedia Eleringi teadet parasjagu nii kollasena nagu nende arust vaja.
To: Jate
Delfi tekst: “EstLinkidel rakendusid tehnilised kaitsed, mis tuvastasid elektrivõrgus ebanormaalsed võnkumised. Esmase hinnangu kohaselt esinesid võnkumised Soome poolel, kuid täpsemad asjaolud on veel selgitamisel. Hetkel puudub alus kahtlustada sabotaaži.”
“Ometi on sagedusgraafikutelt näha, et tegelikult ei juhtunud mitte midagi. Miks? Kuna Eesti on nüüd osa Mandri-Euroopa sagedusalast, võttis Soome poolt tulnud löögi enda kanda Leedu ja Poola vaheline ühendus (LitPol Link). Süsteemiandmed näitavad, et EstLinkide väljalangemise hetkel (vahemikus 9:30–9:45) kerkis LitPoli liinidel koormus lausa 973,9 megavatini. See on tähelepanuväärne number, arvestades, et paberil on Poola-Leedu ülekandeliini läbilaskevõimsus 500 MW. Ehk sisuliselt töötas Poola ühendus ligi 200-protsendilise ülekoormusega.”
Postimehe tekst “EstLinkidel rakendusid tehnilised kaitsed, mis tuvastasid elektrivõrgus ebanormaalsed võnkumised. Esmase hinnangu kohaselt esinesid võnkumised Soome poolel, kuid täpsemad asjaolud on veel selgitamisel. Praegu puudub alus kahtlustada sabotaaži.”
Panen täiesti puusalt aga pakuksin ka süüdlaseks mõne akupargi. Eks ajakirjanikud saavad uurida, kas kellegil kõrbes midagi ära… AI toetab ka seda loogikat.
" Inverter Oscillations (Sub-Synchronous Resonance)
Batteries connect to the grid using inverters (DC to AC converters). These inverters use digital “Phase Locked Loops” (PLL) to track the grid’s frequency wave.
- The Malfunction: If the grid is “weak” (has low physical inertia from spinning turbines) and the battery’s response settings are too aggressive, the inverter can get out of sync. It starts “hunting” for the frequency, overshooting the target repeatedly.
- The Result: This creates power oscillations (e.g., rapidly swinging between injecting and absorbing 100 MW). These oscillations can resonate with other equipment on the grid (like solar farms or wind turbines), creating a chaotic frequency signal that forces safety breakers to trip the battery offline instantly. The sudden loss of the battery during this oscillation can shock the grid into a blackout."
1 Like