Ärge muretsege - kliimaministeeriumis käib palavikuline töö, et tuumaõnn võimalikult kiiresti Eesti õuele tuua. Varsti saadetakse inimestele arved laiali. Võrreldava projekti hinnast tuletatuna, peab iga Eesti elanik ainult 9420 euro ulatuses oma kukrut kergendama.
2 Likes
Kuidas Soomel läheb, kas Olkiluoto 3. reaktor on Soome rahva eelarvesse metsiku rahalise augu kaevanud? Kas on kusagil juba kokkuvõtted esimese 2 aasta ja 8 kuu kohta, mil see reaktor on töös olnud?
Siiapoole lahe lõunakaldale paistab küll ära, et soomlased peaksid praegu väga õnnelikud olema, et neil see uus reaktor töös on. Suurem üldine kindlustunne maksab ka midagi.
Palju omal ajal põlevkivielektrijaamade ehitamine maksma läks iga Eesti NSV elaniku kohta?
3 Likes
Finantsfoorumis pole ca 8.5% aastane langus enam mingi raha? 
1 Like
Need põlevkivijaamad ehitati vist “solidaarselt” kogu sovetiriiigi ressursside eest… või mitte?
Hetkel ei paista, et selliste akude hindade juures keegi oleks valmis suuri akupanke rajama. Need mis Eestisse rajatud on Kiisale, Arukülla (rajamisel), Auversse, on mõeldud siiski elektrivõrgu stabiilsuse tagamiseks ning ainult tipuhindade allapoole toomiseks (mis on kaasnev nähtus), mitte aga kogu elektrihinna alla toomiseks pikemas ajavahemikus.
Seega, loetletud akuparkide puhul ei arvestata nende ära tasuvust.
Aa et erakapitaliga rajatavatel on äriplaanis kohe miinus kirjas ja letskoo?
Huvitav kes neid rahastas.
Minu algne postituse mõte oli, et las EE paneb akusid kui tasuta tuult ja päikest müüa ei taha. Sa tõmbasid siia AI-ga vastuse ja elu lill.
To: juured, on Sul mõni konkreetne näide tuua, kus akupargi rajamise äriplaani juba täide viiakse? Plaanide tegemine ei ole see, millest on mõistlik rääkida. Vaata ka plaani: “paldiski pumphüdroelektriaam”.
Sunly ja Metsagrupi rajatava Baltikumi suurima 244 MW Risti päikesepargi 144 MW/ 600 MWh aku sai ehitusloa. Aku suudab talvisel ajal katta 4 tundi järjest 10% Eestis tarbitavast elektrist.
- Energeetika
-
- märts 2025
- Foto: Akuelemendid / Sunly
Risti energiapargi liitumispunkt saab valmis sügis 2026. Värskelt ehitusloa saanud 144MW aku suudab salvestada 4 tunni jooksul päikesepargist tulevat energiat, millest saab anda võrku 600MWh elektrienergiat õhtusel ajal, kui päike ei paista.
1 Like
Ehk, siis, kui on väga külm, sombune ja tuulevaikne ilm pole sellest akupargist mitte mingit tolku. See saab kohe tühjaks ja järgmise laadimiseni tuleb kuidagi muud moodi hakkama saada.
Aku töötab ka siis kui tuult ja päikest pole aga elekter on “odavam” kui turg ette ennustab. Isegi öösel Lätist hüdroga akut täites on mõistlik.
justkui võrgust ei võiks soodsamal ajal võtta ja kallimal tunnil võrku paisata?
Kõik on artiklis Kiisa akupargi kohta kena, aga arvud on juurde panemata - kui suure võimsusega see kui pikalt suudab elektrit võrku anda. Ja muidugi ka need tingimused juurde, et millal ja mis tingimustel seda akupanka ka reaalselt kasutama hakatakse. Kindlasti kasutatakse seda siis, kui on vaja elektrivõrgus mingi anomaalia mis vajab kiiret sekkumist. Aga muidu, millal kasutatakse? Kas hinna alla toomine on ikka põhjus, et seda akupanka kasutada? Sest näiteks Kiisal on ka kiirelt käivituv avariielektrijaam, mida väga kõrgete hindade puhul ei käivtata. Ei käivitatud minu teada ka siis kui hind oli 4000 eurot MWh.
Kas hakkab nende akuparkide puhul kehtima sama töökorraldus, mis on nagu tuuleparkidel – kus tuul puhub, aga tiivikud ei pöörle, sest elektri hind on tuulepargi jaoks madal ning tuulepargi omanik ei taha elektrit võrku müüa?
Kõik see jutt, mida Kiisa kohta artiklis räägitakse, võib ju tekstiliselt ilus välja näha, aga reaalsuses hakkab olema mis?
1 Like
See on tõesti kahetsusväärne, et eesti ajakirjandus ei taha rohenergias rääkida MWH. See H seal lõpus tähendab väga palju. Ehk siis kui palju see roheenergia meile siis reaalselt energiat annab. Kui palju see akupank reaalselt energiat annab.
Kui te näete akude ja rohenergias ainult MW, siis see on eksitamine!
Reaalsuses on nii, et akupangad töötavad täna ainult minutitega sisuliselt. Ehk viie aasta pärast tulevad naatriumi põhised akud, siis need ehk veavad ka rohkem välja (3-4h), kui hind kukub piisavalt.
3 Likes
Sunly oma: 144 MW/ 600 MWh.
Loomulikult on tegemist eelkõige rajatava päikesepargi toodangu ajutise (kuni ööpäev) salvestina. Kuivõrd meil aga päris mitu kuud aastast päikesepargist ei tule suurt midagi, siis sel ajal tõenäoliselt kaupleb stabiilsusreservi jms “tavaturust” kallimat kraami. Ööpäevasiseseid piike tasandab aga suures plaanis loomulikult olulist muutust ei too. Selleks on vaja vähemalt 10 korda suuremat salvestusmahtu.
1 Like
To: 2korda2
Kas Teie Sunly akupark on rajatud ka võimalusega nii, et võtab suurest võrgust elektrit ja laeb oma akud täis?
Mul puudub igasugune puutumus konkreetse lahenduse või üldse Sunlyga. Kui huvi sügavam, soovitan pöörduda otse ettevõtte poole.
1 Like
Olkiluoto 3.ei läinud soome rahvale midagi maksma sest see oli eraprojekt, mille rahastas Teollisuuden Voima Oyj, kes võttis selleks European Investment Bank laenu, mis oli tagatud Prantsusmaa (Coface) riigigarantiiga. Lisaks maksis pool reaktori hinnast trahvidena kinni Areva/Siemens konsortsium.
7 Likes
IM(H)O, First Principles lähenemine probleemile dikteerib, et tuumajaamadele hetkel alternatiivi pole, ka Eestis, sest pole olemas sellist kalli, volatiilse ja ebakindla energiatootmisega majandust, mis oleks samaaegselt üldpopulatsiooni seisukohast edukas ja kõrge elatustasemega. Does Not Exist. Ükski rohepesu seda ei väära.
4 Likes
Et numbrid oleks korra läbi käinud, siit pikk jutt eelmise aasta elektri kohta:
Eesti importis ligikaudu poole eelmisel aastal tarbitud elektrist Soomest ning aasta keskmine elektri hind oli keskmiselt 80,39 eurot megavatt-tunni kohta.
Elektri hind oli mullu Eestis keskmiselt 80,39 eurot megavatt-tunni eest ning võrreldes 2024. aastaga langes see 6,86 euro võrra megavatt-tunni kohta.
vt. Ligi pool mullu Eestis tarbitud elektrist tuli Soomest | Majandus | ERR
1 Like
Paistab, et tuulikutest ja päikesepaneelidest abi ei ole, varsti näeb, et mis see elektri hind homseks on: