Pole 100% kindel, millise “sektori” rubriiki antud viide peaks kuuluma (kandidaatkiusatusi on mitmeid!), seega panen esialgu huupi siia energeetikasse, olgugi et ei saa 100% kindel olla, et füüsikateadus “riigiteaduste bakalaureuse” õppekavas piisaval määral sisaldub (pildil päris kindlasti ei sisaldu Tartu geograafia ega floora, lihtsalt muuseas mainides, ilma et see tõik kuidagi teemasse puutuks või teistipidi, teemat segaks, või üldse kuidagi relevantne oleks, aga justnimelt võibolla sellepärast ongi oluline mainida):
Ilma irooniata jätkates (seejuures sisaldamata ülestunnistust või ülestunnistuse puudumist iroonia olemasolu või mitteolemasolu kohta eelnevas lõigus) - põhimõtteliselt võib ju nõustuda, et üliefektiivne salvestusvõimsus ja -maht on see maagiline komponent mis tuult ja päikest absoluutsest õnnest ja kommunistliku töö triumfist eraldab. Võtmeküsimus - kas tänane akutehnoloogia suudab sellistesse õõnsatesse saabastesse astuda?
Inimene on läbi töötnud hulga materjale, aga ignoreerib täiesti ühte kõige tähtsamat - HIND.
Kiisale rajatava 400MWh akujaama hinnaks on nimetatud 200M€. (0,5M€/Mwh)
Eesti ööpäevane elektritarbimine on 20GWh (tippudega >30GWh)
Kiisa jaama hind on veidralt kõrge, aga kui akujaama hinnaks lugeda isegi 0,1M€/MWh, siis on ÜHE ööpäeva Eestit varustava akujaama hind 2-3G€.
Praeguste ilmade näites varustust tagava akujaama hinnaga läheme täiesti ulmesse.
Hetkel elame me täielikult põlevkivist ja Soomlaste armust.
Elisabeth Heinsalu -taolised humanitaarsed isikud nüüd lihtsalt peavad igal pool meedias siputama, sest riik võtab neilt leiva käest ja marginaliseerib neid, kuna rohepöörasusest hakatakse taanduma. Ja nad ei oska enam millegi muuga endale leiba välja teenida, nad alles peavad mingi muu asjaga tegelema hakkama, kui raha on roheideoloogialt ära võetud.
Õige valik oleks kas märsilohistajate-sektor või beibendussektor.
To: marker
Kiisa ja Aruküla (samuti Auvere) akupankade eesmärk on stabiliseerida elektrivõrku (ehk siis anda kiirelt elektrit kui kusagil on mingi katkestus ja mingi tootja langeb välja) seniks, kuni avarii-gaasijaamad seal samas Kiisal tööle hakkavad.
Kõik muu mula seoses “hinnatippude silumisega” ja muu säärase iluga, on lihtsalt suusoojaks aetav mulin, et nende väga palju maksma läinud akupankade olemas olu avalikkusele meeldivamaks teha.
Nende akupankade võimalik energeetiline mahukus pole vist isegi nii suur, et pakkuda täisväärtuslikku hinnasilumist iga päev tundide kaupa.
Kusagilt Kuku raadio saatest kostus, et Auvere elektri omahind on 110 EUR/MWh koos CO2 ja muude keskkonnamaksudega. Ma võin ka valesti mäletada, aga 80 EUR ei ole nagu tuttav number.
Sellest ilmselt ka nende kõrge MWh hind. Aga isegi “tavapankadele” antakse netis hinnaks ca 0,2 M€/MWh. mis tähendab ühe päeva Eesti tarbimise katmiseks hinda 4-6G€.
Tallinkil äkki mõni vaba laev, akusid tuugalt täis ja panna käima Soome-Rootsi-Eesti. Kui ühes hinnapiirkonnas odav hind, seal laeb akud täis ja kallis piirkonnas laeb tühjaks. Ei pea Estlink 3 peale raha kulutama.
KST (kurat seda teab). Näiteks Kiisa gaasijaam ei hakanud siluma 4000-eurost elektrihinda. Ometigi on väidetavalt tegu kiireltkäivituva elektrijaamaga.
Tõenäoliselt takkajärgi võime tabada end mõttelt, et ka akupank ei hakanud ühte või teist hinnatippu siluma. Võib-olla hinnatippude silumise all peetaksegi silmas seda, et akupank ei silu mitte igapäevaseid hinnatippe, vaid hakkab siluma ainult neid tippe kus hind ulatub mitmesaja euroni MWh eest.
Kui ma mäletan õigesti, siis 1 MWh elektri tootmiseks kulub umbes 1 tonn CO2-te, mis praeguste hindade juures on 90 EUR/ton. Auvere elektrijaama toodangu omahind, koos kõigi elektritootmisega seotud kuludega pluss keskkonnatasud ja tuhaärastus, peaks olema 48 EUR/MWh. Ehk siis kokku tuleb omahinnaks ca 138 EUR/MWh, millest siis 2/3 moodustab CO2 kvoodi hind.
Long story short:. Akutehnoloogia ei suuda kompenseerida sesoonseid tootmis- ja tarbimiserinevusi. Hea, kui nendega saab siluda päeva- või nädalaerinevusi. Vajalikud on tehnoloogiad, mis võimaldavad talletada taastuvenergia tootmisülejäägi selle soodsal tootmisperioodil vedel- (või gaasilistesse) kütustesse. Mõned lubavad tehnoloogiad on katsetamisel, aga mitte veel valmis laiaks kasutuselevõtuks. Elame-näeme.
Kiisa ei tohigi sekkuda. Tegu on avariielektrijaamaga, mis on pidevas valmisolekus väljakukkuvat tootmist asendama. Kui sa võtad avariireservi niisama kasutusele, siis rikke korral on vaja tarbijaid hakata lahti ühendama.
Silumiseks ongi akujaamad ja ei ole mitmesaja euroseid hindu vaja. Piisab juba 100€ hinna erinevusest, küllap see hind on isegi madalam
Onu_Ott, Dureiko sügisel käis kuskil meedias selle 90 eur välja. Nüüd on jah lollildele tehtud co2 turu co2 hind tõusnud. Kuna auvere kasutab puitu jm, siis tema MWh olevat seotud co2 hinnaga ca 50-60%
See, et Kiisa gaasielektrijaam ei tohi käivituda, selgus alles tükk aega hiljem, kui imestati, et miks ei käivitu. Alguses lubati selle jaamaga seoses samuti maad-ja-ilmad kokku.
Eks nende akujaamadega hakkab olema samamoodi, et alles hiljem selgub, et nad ei tee seda, mida inimesed arvasid neilt eeldavat. Praktika näitab tegelikkust.
Taskaalustamisturg sulgub enne päev-ette turgu. Seega kui sealt saab korraliku nutsu peale siis päev-ette turule ei minda sama võimsusega. Hangetes tehti muudatused nii, et sama võimsusega tohib mõlemal turul pakkuda. Ehk teisisõnu kui on prognoos rohkem juhuelektrit mida peab tasakaalustama siis lööb hinnad üles. Võrdluseks Auveret ja teisi soojuselektrijaamu ei pea tasakaalustama kuna need on oma olemuselt juba ise inertsi tootjad ja tasakaalustajad.
Mul ei ole mingeid tsitaate tuua, aga isiklik mälu ütleb, et niikaua kui ma olen teadnud et seal Kiisal üldse mingi jaam on, olen ma alati seda teadnud kui avariijaama. Iseasi on inimlik soov järgmise päeva graafikuid vaadates teinekord, et seda olukorda võiks “avariiks” kvalifitseerida ja jaama siiski käima panna, aga see ei muuda asja, et fakt et tegu on avariijaamaga ei tohiks kedagi üllatada.
Küllaltki palju on olnud neid, kes on pahandanud Kiisa gaasil töötava elektrijaama peale, et see ei käivitu. Ju siis sõnum “avariijaamast” ei jõudnud kohale või inimesed tõlgendavad seda sõnumit erinevalt.
