Kui sa sõlmid PPA roheenergia ostuks siis saad 75- 85% ulatuses soodustuse taastuvelektri tasudelt.
Meetme laiem eesmärk on toetada pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute ehk PPA-de (power purchase agreement) turu teket, mistõttu seotakse ettevõtetele kehtiv soodusmäär järk-järgult pikaajaliste ostulepingute olemasoluga.
No tule taevas appi. St. kui sa ostad kulu põhjustajat siis kulu ei kanna.
“Pikas plaanis soovime tagada roheenergia jätkuva jõudmise turule, sest see aitab tuua energiahindu alla kõigile - nii ettevõtjatele kui kodutarbijatele. Selleks on aga vaja, et tulevased tuule- ja päikesepargid saaksid pankadelt rahastust. Pankade jaoks on oluline, et roheenergia tootjal oleks stabiilne tuluallikas ja PPA-d aitavad seda tagada,” ütles Keldo.
Idioodikari. Kui pangad on aru saanud, et asi on mäda ja ei taha enam rahastada siis otsitakse skeeme, et ikka mäda edasi arendada.
Tehast, mis töötab mingi keemia või veevärgiga, ei saa nii kergelt seisma ja tööle panna. Ma ei tea selle tehase toimimist, aga kui seal puidust pabermassi saadakse, siis on seal kindlasti mingi keemia ja mingid protsessid vee ja soojusega. Selliseid asju ei saa niisama seisma ja tööle panna.
Oletame, et Estonian Cell tõmbabki otsad kokku siin. Eestist on varem ka veel suurem tehas minema kolinud ja mujal tööle hakanud. See on täiesti tehtav. Mis kasu me sellest saame? Midagi ju nagunii asemele ei tule siia enam.
Ma ka liiga täpselt ei tea. Aga loogika ütleb, et vähemalt osasid seadmeid on vaja nagunii mingi sagedusega hooldada ja kui see kahekuuline seisak nutikalt ära kasutada, siis selle võrra saab jälle ülejäänud 10 kuud veidi segamatumalt tööd teha.
Ilmselt see kahekuuline seisak on vähemalt mingis osas sundkäik, aga see ei tähenda, et seda aega ei saaks ettevõte kuidagi enda kasuks tööle panna.
Saksamaa värskeim meretuulepargi oksjon lõppes tühjade pihkudega – mitte ühtegi pakkumist ei esitatud. Tööstuse hinnangul on põhjuseks keerulised merealused tingimused, kasvavad kulud ja ebakindel elektrihinna väljavaade.
Saksamaa energiatööstust raputas teisipäeval uudis, et kaks pakkumisvooru koguvõimsusega 2500 megavatti – millest üks pidi valmima 2030. ja teine 2031. aastal – ei pälvinud ainsatki huvilist. See on esimene kord, kui Saksamaa meretuuleoksjon jääb täiesti tühjaks.
Tavaliselt pakub riik tuuleenergia arendajale hinnagarantiid – kui turuhind langeb, maksab riik vahe kinni. Seekordsed tingimused nägid ette teisiti – arendaja peab võtma kogu riski enda peale ja lootma, et elektri turuhind katab lõpuks investeeringud.
Uuuups…aaa…et nagu peame tutvuma realiteediga? Enam ei saagi beebit mängida?
No aga miks peaks keegi teine nende riski kinni maksma. Turumajandus - turule pääsevad kes on odavamad. Kui nad kardavad turule mitte pääseda, siis järelikult on tuuliste ilmadega juba ületootmine ja milleks peab vägisi suruma toetustega kui nende energiat ei ole sellel hetkel kellelgi vaja. Ehitagu juhitavaid jaamu või salvesteid mis turule pääsevad. See ei ole inimõigus kõigil kes soovivad turule pääseda - turg reguleeribki kes pääseb ja kes ei pääse. Energeetika tuleb sellest jaburast toetuste ideoloogiast välja päästa.
R.L ütles ühes hiljutises intekas väga täpselt: on raske/võimatu saavutada esmaklassilisi/häid tulemusi, kui riiki juhivad amatöörid v ebakompetendid.
Ei osanud ette ennustada!??
Riiklike gaasivarude oste turu tipus hinnaga 220. Nüüd hind 30…ei osanud ka ette ennustada! Siit paberil kahjum ca 60milj
Paldiski gaasikai ehituse kahevõistlust ja mitte vajalikkust ka ei osanud ette näha. Siia hetke kulu 60 milj
See sageduskulu kipub meil pelgalt esimesel aastal olema ca 10% kogu elektriturust.
Ajuvaba ideoloogia. Uuuu…venemaa!!!
Ilmselge, et see riski kindlustus hind on ebamõistlikult kõrge…vähemalt hetkel.
Järgmisena võtaks Eestimaa ruutmeetri haaval üles nagu kunstmuru jalka staadioni katte ja viiks siit minema. Äkki ikkagi venemaa!?
“Järgmisena võtaks Eestimaa ruutmeetri haaval üles nagu kunstmuru jalka staadioni katte ja viiks siit minema. Äkki ikkagi venemaa!?”
Ei tahaks küll kurja kaela kutsuda , aga kas fosforiidiga seoses seda just teha ei taheta?
Jeltsovi sõnul on arvutatud hinnavahelepingute erinevaid hinnatasemeid ja jõutud arusaamale, et isegi kui neid tulevikus on tarvis, siis seda on riigil või garantööril juhitavale tootmisele majanduslikum või isegi neutraalsem pakkuda kui juhitamatule, mis tihtipeale tootmishetkel iseenda tulusust ära söövad.
“Kui meil on juhitav jaam, mis töötab stabiilselt kogu aja, näiteks kokku lepitud elektri hinna juures 90 eurot megavatt-tunni kohta, siis aasta lõpuks on toetuse summa null mõlema osapoole jaoks, kui liidame kokku need ajad, mil riik maksab ettevõtjale ja ettevõtja riigile tagasi,” ütles Jeltsov.
Lisan siia Arvi Hamburgi varem öeldu hinnavahe lepingute kohta, et tuuleenergia tahab toetust kui toodangut on palju aga annab tagasi kui toodangut on vähe seega on antava toetuse summa oluliselt suurem kui tagasi saadava toetuse summa.
Me näeme lihtsalt seda, et meie pakkumisi, mis samal ajal olid üleval, kui mFFR üles hind oli 11 999 eurot megavatt-tunni eest, süsteemihaldurid vastu ei võtnud. Siis tekibki küsimus, kuna ei näe ka sinna sisse, et miks need valikud on sellised? See külvab lihtsalt usaldamatust, sest ei ole loogiliselt arusaadav, kuidas sellised hinnad saavad tekkida," lausus Hääl.
Lausa 65% ülekoormustasust läheb elektrimüüjatele, siis tekib küsimus, et miks fiks. paketid ikkagi nii kallid on?
Soome piiril müüvad Elering ja Fingrid ära finantsinstrumente 650 megavati ulatuses. See tähendab, et kui Eestis ja Soomes on elektri hind erinev ja tekib ülekoormustulu, siis 65 protsenti sellest saavad omale finantsinstrumentide omanikud.
Kus ma kirjutasi, et esimesele vastutulijale. Viites on ju kirjas, et finantsinstrumentide ostjad ja lingilt lugedes on kirjas, et selle arvelt on fiks pakette pakutud.
aasta algusest kuni selle aasta juuni lõpuni on Eesti ja Soome süsteemihaldurid müünud finantsinstrumente mahus 276 miljonit eurot ja instrumentide ostjad on ostetud instrumentide arvel saanud endale ülekoormustulu mahus 407 miljonit eurot.
Elektrilevi juht Mihkel Härm ütleb, et nad loodavad, et energeetika- ja keskkonnaminister teeks määruse, millega saaks inimeste võrgutasud kahekordistada - nii, et inimeste hinnatõus ei läheks mitte läbi konkurentsiameti nagu harilikult, vaid tuleks nii-öelda poliittasandilt.
Ühena näitena selleks, et ehitada ühendusi Lätiga? Et ikka meretuul Saksamaale jõuaks? Jm “roheenergia” vigurid, mis võrgu liiga keeruliseks teevad.
Ajakirjanik on valesti siis aru saanud. Jutt on investeeringute suurendamisest 2x 80milj. pealt 160milj. peale mis tõstaks ka võrguteenuse hinda aga mitte 2x.
