Ilmselt hakkab Riik neid ettevõtteid natsionaliseerima mingil hetkel…
Pole moingit mõtet. KK verevedude juhtum esitas selge deklaratsiooni, et eestis on Minister ja tema Abikaasa täiesti erinevad entiteedid ja ühe tegemised ja väljaütlemised ei puutu teise poolde.
Seega võib järeldada, et näiteks pääministri abikaasa võib südamerahuga nina täis tõmmata ja joomasena avalikku korda rikkuda või koka+extacy laksu all 230 km/h linnas kiirendada ja see ei puutu kuidagi pääministrisse või tema “imagosse” või avalikkuse suhtumisse. Anti ju kõvasti vastu näppe (verbaalselt) ka ajakirajndusse, et “mis te susite” minister != ministri abikaasa ja laste patte ei ole ilus nuhelda vanemate kraesse. (Viimase kohta, nagu võib ühest teisest keisit järeldada, on jõuorganid ka pisut eriarvamusel).
2 Likes
Materdame veel “Eesti energeetikat”.
Nüüd tulevad massiliselt turule elektriautod järjest uute mudelitega. Varsti pole muud saadagi. Selliste elektrihindadega nagu praegu on sisuliselt talvel sõitmine ja kiirlaadijast laadimine kallim, kui seda on bensukaga. Meie KiK annab 4k elektriautode seotuseks toetust.
Hüpotees:
Eesti peaks toetama pistikhübriide, mitte elektriautosid. Turule on tulnud pistikhübriidid millel on 100+km range.
Näide: Elektriautodega teeme oma võrgu veel nõrgemaks ja elektrihind tõuseb veelgi - pange tähele elektriauto ostjad (upper class) hetkel on kindlasti vähem hinnatundlikumad. Võtame näiteks jõulud, kus kõik sõidavad pikki vahemaid ja kindlasti laetakse 1-2 päeva jooksul autot.
Järeldus: elektriauto on tunduvalt väiksema juhitava võimsusega tarbimine kui seda on pistikhübriid.
Kokkuvõte: Me ise soodustame elektriautode dotatsiooniga elektrihinna kallinemist ja juhtimatut elektri tarbimist. Meie elektrihind peegeldab juba niigi absurdset riigi strateegiat või õigemini selle puudumist. Nii edasi, siis elektriautod lükkavad tuulevaiksel jõululaupäeval elektrihinna kosmosesse. Häid Jõule!
5 Likes
Ma juba jutlustan siin kaks aastat seda, et täiselektriline on õnnetus kuubis. Normaalse pistikhübriidiga sõidad sellega, mis on soodsam või mida on. Ja ei mingit “ranget”, sellega seonduvat arvestust ja ärevust. Kui aku otsas, siis esimeses bensujaamas 2 minutit ja sõit jätkub. Seda enam, et kiirlaadijas laadimine on sama km hinnaga mis bensiin.
Lisaks väljutab normaalne pistikhübriid 230V elektrit, kui häda käes ja vajadusel teeb seda bensiinist.
4 Likes
Elektri salvestamine akusse, jälgides targa laadijaga börsihinda, liigitub juhitava tootmise alla. Seda võiks ju ikka teada.
Sa oledki päris uhuu.
6 Likes
https://auto.geenius.ee/sisuturundus/miks-valida-elektriauto-laadimiseks-nutikas-tulevikukindel-laadija/
Fermi Energia kirjutab nii: Tuumajaam panustab rohkem stabiilsusse, gaasijaamad, akud ja muu kiiresti reguleeritav rohkem juhitavusse. Võrgus olev elekter peab olema alati tasakaalus. Sisse peab minema sama palju, kui läheb välja ja vastupidi. Isegi, kui akust elektrit tiputundide tarbeks võrku tagasi ei lase, aitavad elektriautod tarkade laadjate abil võtta võrgust energiat just siis, kui on ületootmine. See aitab aga võrku tasakaalustada ja paremini juhtida.
Kui sul on vaja sõita jõulude aeg külmaga siis enamustel akud on tühjad Tallinn-Tartu-Tallinn. Siis on vaja laadima panna. Kas sa arvad, et inimesed eriti jõukamad jätavad oma järgmised sõidud tegematta peale Tallinn-Tartu-Talinn ringsõitu? Ma ei hakka Tallinn-Riia-Tallinnast rääkimatta… Muidugi mitte.
Minu point on see, et peale igat Tallinn-Tartu-Tallinn ringsõitu elektriautoga tegelikult pole elektriauto laadimine “tark/juhitav”. Sest reaalselt pannaks kohe laadima olenemata elektri hinnast! Sõita on vaja!
Siit ka järeldus. Elektriauto on meie väga haprale elektrisüsteemile tegelikult palju kahjumlikum kui pistikhübriid!
4 Likes
Pistikhübriidi suurim pluss on see, et saad vajadusel valida, millist kütust parasjagu kasutad. igapäevaselt Tallinn-Tartu vahet kütmiseks ei pruugi elektriauto olla parim lahendus, küll aga igapäevaselt 25km tööle ja 25km koju sobib ideaalselt, eriti kui sul on kodus võimalik autot laadida.
Pistikhübriidi suurim miinus on see, et sellega saad kaasa ka sisepõlemismootori hoolduskulu, isegi kui kasutad sisepõlemist minimaalselt. Mina isiklikult kasutan seda nutipistikut, sest ei vaja suuremat: https://grufftechnology.ee/
1 Like
Sa ei kasuta ju seda nutilaadimist. Auto tuleb ikka käsitsi laadima ajastada lähtudes eelkõige sõiduvajadusest ja siis alles börsihinnast. Suviti võib olla kõige kallim elekter öösel. Tuled õhtul koju, paned nutipistikusse ja hommikul, kui vaja minna, pole muffigi laadinud, sest öösel oli kallis.
Sa vist ikka päriselt ei tee neid asju, mida sa väidad ennast tegevat.
5 Likes
Mina töötan vaheldumisi, nii öösel kui ka päeval. Aku ei pea olema minnes 100% täis, tööle ja koju jõuan ka 50%-ni laetud akuga. Sa saad ise äpist seadistada, kui kaua laadimist ja milliste hindadega toimub. Tõsi, alles esimesed päevad katsetan seda pistikut. Kuigi mul tegelikult üldse puudub selleks vajadus, sest maksan elektri eest garaazis ühe fikseeritud aastamaksega, aga võtan börsihinna järgi laadimist kui hobi.
1 Like
Jõulude ajal ehk liiga paljud mingit ringsõitu ei tee. “Pikad pühad” nagu jõulud või jaanipäev tähendab üldiselt seda, et sõidad Tallinnast Lõuna-Eestisse ja kolm päeva hiljem tagasi. Ühe päevaga vaja umbes 200-250km sõita, mitte rohkem. Erandeid on, aga kõik kindlasti mingit 500km ühepäevast tuuri ei tee.
Päris probleem on muidugi selles, et kui siis peaks siiski olema vaja kusagil tee peal laadida, ilmneb selliste pühade ajal kiiresti, et laadijaid on vähe ja need on hõivatud. Pudelikaelaks pole mitte laadimise kiirus, vaid laadimise järjekord.
1 Like
Miks ei võks olla nii, et kui elektrit ei taha, istud vabatahtlikult pimeduses, selle asemel, et hakata takistama elektri teisteni jõudmist?! Kes paneb pahatahtlikud ja mitte kohalikud lärmajad oma tegevuse eest vastutama?! 
Kõigis realistlikes Eesti energiakavades on tuulel kanda pearoll. Veel poolteist aastat tagasi hõiskas arendusprojektid kokku lugenud Keskkonnaagentuur, et maismaatuult tuleb kiiresti ja tuleb varuga – 3000 MW 2030. aastaks ei ole probleem. Projekte tuligi laviinina. Planeeringuid algatati suure varuga lausa 29 omavalitsuses – kõik soovijad turule ei mahu, nii et kes ees, see sees. Planeerimisprotsesside õlitamiseks loodi tuulikutasu – iga omavalitsus ja tuulepargi läheduses elav inimene saab iga toodetud megavatt-tunni (MWh) pealt tasu.
Viimase mõne kuu jooksul on aga kogu uhke plaan kössi vajunud. Väga paljudes omavalitsustes on planeeringuprotsessid täiesti lukku jooksnud. Vallavõimud ei suuda ja mõnel juhul ka ei soovi teha otsuseid, mida ehitamiseni jõudmiseks vaja.
2023. aasta lõpus ja 2024. aasta algul märgati uut trendi. Põhja-Pärnumaa vallas ning Kadrina vallas Lääne-Virumaal ilmusid kohalikele kaasamiskoosolekutele külalised Tallinnast – Indrek Hein ja Helena Eenok, kes esindasid MTÜd Eesti Metsa Abiks. Kust tulid vahendid? Miks just need omavalitsused? Nad on tunnistanud, et Kadrina vallas toetas nende tegevust kunagine Isamaa peasekretär ja kohalik opositsioonipoliitik Jaanus Reisner.
Ühtäkki on esile kerkinud kümned Facebooki grupid, paljud kohalikud ja üle-eestilised kodanikuühendused, taastuvenergiale vastu võitlevate parteide liikmed, aktivistid kogukondades, ent ka sellised, kes sõidavad koosolekult koosolekule, vallast valda ja võitlevad tuulikute vastu.
Viimaseid nimetavad omavalitsusjuhid ja arendajad rändtsirkuseks. Seda peamiselt seetõttu, et nende seas on palju selliseid, kes pingutavad omajagu, et kaasamiskoosolekud ei õnnestuks. Hõigeldakse vahele, segatakse esinejaid, korraldatakse erinevaid aktsioone, tehakse lihtsalt show’d. Üks tõhusamaid taktikaid on omavalitsuse ummistamine nõuete, kirjade ja küsimustega. Põltsamaal saatis vast loodud MTÜ Elurikkuse Eest rajaja Andrus Soidik vallavalitsusele 78 lehekülge küsimusi (kokku üle 600 küsimuse), millele nõudis pikki, põhjendatud, viidetega ja teadusallikatel põhinevaid vastuseid. Küsimused olid kokku pandud tehisaru abil ja katsid kõikvõimalikke teemasid. Äsja saatis Anna-Eliise Reinarti nimeline Pärnu ämmaemand MTÜ Looduse ja Inimese Eest nimel Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele vastuseks keskkonnamõju hindamise aruandele arvamusi, ettepanekuid ja küsimusi 90 lehekülje jagu. Taas sadu küsimusi.
Samad küsimused, mille Põltsamaal esitas MTÜ Elurikkuse Eest, on jõudnud juba kinni jooksutama ka Põhja-Pärnumaa valda ja Valga valda.
Põltsamaal 6. jaanuaril toimunud suur koosolek, mis on tervikuna huvilistele nähtav, on nagu kolmetunnine kokkuvõte kümnetest koosolekutest, mis toimuvad üle Eesti väga paljudes omavalitsustes. Enam-vähem sarnase skeemi järgi on need kulgenud kõikjal.
Algab kõik lärmakalt ja ürituse moderaatoril ajakirjanik Mart Valner ning vallavalitsuse poolt kutsutud esinejad näevad suurt vaeva, et ennast üldse kuuldavaks teha.
Huvi koosoleku vastu oli suur ja kohal inimesi üle 200, kuid ruumis oli palju neid, kes pole kohalikud. Pärast said vallaametnikud kriitikat, et miks andsid tooni võõrad ja mujalt tulnud, oma kandi rahvas ei saanud piisavalt küsida ega sõna.
Ähvardused vallajuhtidele on muutunud vähemalt sotsiaalmeedias, aga ka isiklikes kirjakastides ning näost näkku kohtumisel tavaliseks.
Rahvakoosolekute puhul arutatakse võimalusi piirata sissepääsu vaid tõepoolest kohalike elanikega.
PPA politseikapteni Maarja Punaku sõnul on näha sarnaseid mustreid COVIDdi pandeemia algusega, mil levitati kinnitamata uuringuid ja ekspertiise ja kasutusel olid ka samad kanalid. „Toona levis haiguse kohta palju ebateadusel põhinevaid artikleid, uuringuid ja väiteid ning kahtluse alla seati arstide ja teadlaste soovitused,“ ütleb ta. „Samuti saadeti näiteks Terviseametile massiliselt kirju, et asutus juba niigi pingelises olukorras veel üle koormata. Praegugi saavad KOVide töötajad häiriva sisuga kirju ja massilisi infopäringuid.“
Punak kinnitab, et politsei hinnangul on tegemist teadliku ja tegelikult ka pahatahtliku valeinfo ja vandenõuteooriate levitamisega, „et kütta hirme ja usaldamatust ning demonstratiivselt häirida kohalike omavalitsuste tööd“.
Obstruktsioon. Käputäis vastaseid jooksid Eesti tuuleenergia arengu kinni - Eesti Ekspress2025-02-05T08:00:00Z
See on ilus muinasjutt, mida püütakse kõlama panna nagu win-win situatsiooni.
Kõik inimesed sõbralikult üheskoos aitavad “tasakaalustada elektrivõrku” oma pisikese mikro-nanopanusega. Ja saavad selle eest soodukat. Elu nagu lill?
Kas propagandist annaks meile korrektse kalkulatsiooni: soetushind, TCO, amort, ära unusta ka RAHA HINDA sisse arvestada. Ütleme 5 aastane periood. Kiire vaatamisega on “tark laadija” 3-4 kilo.
Palun selget vastust, kui kaua läheb, et ma oma panusega “tasakaalustamisse” jään energia pealt kokku hoidmisel vähemalt nulli???
Minu jaoks isiklikult kõlab see nagu Puna-Hiina sm. Mao algatus “viime Hiina metallitootmises maailma esirinda” (Sa, haritud noormehena, kindlasti tead seda algatust ja mis sellest välja tuli, ei ole ju vaja triviaalsusi üle seletada).
Ehk siis … palun ausat kalkulatsiooni - millal minu panus “elektrivõrgu tasakaalustamisse” mulle RAHALISELT ära tasub. Mitte ainult “õilsussignaalina”???
4 Likes
Senikaua kuni me, ökofašistide suureks meelepahaks, elame demokraatlikus riigis, on kohalikel elanikel veel oma sõna ütelda selle “pearolli” kohta. Kindlasti oleks lihtsam rohepööret läbi viia totalitaarses riigis: “seie saagu park!!!” ja saab. Kui kohalikud kobisevad, siis nendega tegelevad vastavad organid.
Teie õnnetuseks, me veel sellises süsteemis ei ela.
vt. ka “Esimees Mao “Suur Pööre””, “Kolhoosistamine”, “Viisaastakuplaan”, “NSVL Industrialiseerimine”, “Vesiehitiste ministeerium” jms.
6 Likes
Mis pläma sa ajad? Minu autot laadima hakkav ntipistik maksis 65€. Auto tavalisse pistikusse käiv reisilaadija tuli autoga kaasa. Sellega laadides saan autosse 1h 11km sõiduulatust. Ööpäevas piisab mulle 30-40km sõiduulatusest.
https://grufftechnology.ee/
Eee - ei kommentaari
https://open.spotify.com/episode/2
Hando Sutter räägib, et Euroopal ei hakka endal mitte kunagi olema piisavalt fossiilseid kütuseid ja ainuüksi tänu sellele, et ostame USA-st fossiilseid kütuseid, kaotame neile edaspidi igal aastal 1% SKPst, sest peame maksma lisaks fossiilkütuse transpordi ja tootja/tarnija kasumi.
Miks sa siis meie elektrisüsteemi imporditud fossiilsele gaasile soovid üles ehitada. See, et euroopal pole, no siis pole. Aga meil on nii kodumaist fossiili küll, lisaks veel biomassi (mis täna läheb kodust välja). Miks imporditud fossiil on parem kui kodumaine fossiil? Lihtsalt tahaks aru saada
5 Likes
Mina omaarust räägin rohkema tuule rajamisest, millele tõrvikuuhhuulased vastu võitlevad. Meil mereääre riigina kohalikku tuult jätkub. Gaasijaama käivitamiseks kulub 1min, põlevkivijaama käivitab mitu päeva, need on amortiseerunud ja vajaksid samuti uusi investeeringuid. Niikaua, kuni vanad põlevkivijaamad kestavad, tore, aga uued võmsused sellele enam ei ehitaks. Aga mis mina ka tean, siin on palju targemaid ja töötuid diivanisõdalasi.