Kui me juba räägime miljarditest investeeringutest ja riiklikust prioriteedist siis…
Kas keegi tarkpea seletaks mulle ära, miks ülemiste järvest ei annaks teha hüdroelektrijaama/salvestit?
Järv on 36m kõrgusel merepinnast ja sisuliselt mere kõrval. Ja kui seal peaks väheks vett jääma ja elektrihind on odav, siis pumbake üles uuesti… Parem kui “energisalv”…
Samas pidevalt on jutt, et ülemiste järve voolab rohkelt vett ja Peetri on üleujutatud.
"Praegusel ajal tarvitab linn umbes 200 000 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. "
Harilikult pumphüdroelektrijaama alumise ja ülemise tiigi pinnakõrguste vahe on 100+ meetrit. Et asi end ära tasuks.
Kui vihma/lund sajab/sulab, siis ilmselt pumbata pole vaja… 
Erinevalt paljudest teistest mina olen põlevkivikaevanduses käinud, seda küll üsna ammu. Midagi väga hullu seal ei olnud , inimesed tegid tööd rasketes tingimustes, kuid said ka selle eest hästi tasustatud. Asjapulk, kes meile tuuri korraldas, selgitas, et põlevkivikaevanduses on tingimused hoopis paremad kui söekaevanduses, mis on sageli väga sügaval ja kus juhtub paraku ka raskeid õnnetusi.
Ainus põhjus, miks Eesti peab ja praegune valitsus ka ise tahab põlevkivienergeetikast loobuda on EU nõudmine. MItte mingit muud põhjust ei ole!
Iga elektrijaama saab renoveerida ja uut ehitada, toorainet jätkuks meil veel väga kaua, mingit planeeti see ei hävita, (need on debiilsed luulud vaimuhaigla palatist nr .6 ) , korstendele on juba nii palju tahma jt osakeste filtreid pandud, et soomlastel pole mingit põhjust pahandada (nagu nad sovetiajal kuuldavasti olevat teinud ), kui põlevkivielektrit mitte trahvida tuhandel eri moel, siis poleks meile midagi muud vajagi.
Meil oleks odav kodumaine energia, selles energiatööstuses saaksid hästitasuvat tööd tuhanded inimesed ( jah, peamiselt Kirde-Eesti venelesed, kuid nemadki vajavad ju tööd ja et oma peret toita, elu korda sättida,lapsed suureks kasvatada ) , see teeks Eesti majanduse konkurentsivõimeliseks, ka suure energiavajadusega tootmise sealjuures. Mitte midagi ei saa selle vastu olla ühelgi terve mõistusega inimesel, kuid kuna EU on selle vastu, siis see lõpetatakse ära. Praegu käib phase-out, kuid peagi on täiesti läbi .
Kuid maailmas on ca 2500 söeelektrijaama, keegi neid sulgeda ei kavatse ja nad toodavad 1 / 3 kogu maailma elektrist
The global installed coal power generation capacity is projected to remain at around 2.3 terawatts over the coming decades.
Worldwide, about 204 gigawatts of new coal capacity is under construction in 2023, with a further 353 gigawatts in various stages of planning
Vaat niisugune on realistlik vaade energeetikale ja kes ei usu, et Hiina asub samal planeedil ja põletab sütt samas atmosfääris kus Eestigi võib selle reisi ette võtta. Lennukid Hiina käivad, isegi raudteed pidi saab sinna sõita, laevaga saab sõita, võin kinnitada : Hiina on samal planeedil Maa kus meiegi
Praegu Vikerraadios just räägib, et kui Trump suudab nafta hinna alla lüüa, ei pruugi meie põlevkiviõli tootmine enam kasumlik olla.
Rohepöörde algusaastatel oli tohutu optimism, kuidas kõik sellised imetehnoloogiad kohe-kohe välja töötatakse. Selle pealt jagati ka lubadusi. Praeguseks on ainukese variandina jäänud puulusikad ja kestlik kahanemine. Keegi peale EU paduroheliste kunagisi eesmärke enam tõsiselt ei võta.
Kui me seda ka edaspidi juua tahame, siis merevett sinna pumbata ei saa.
Eesti valitsus on teada-tuntud EL-i käsulaudade kummardaja- idioodi järjekindlusega ja saksa täpsusega täidame igasuguseid huina-muina direktiive.
See merevee hulk, mida oleks vaja Tallinna lahe ja Ülemiste järve vahet pumbata on meeletu, et seda ei korva mitte ükski vihma ega lumesadu ega ka Vaskjala–Ülemiste kanal.
Lisaks on meil Maardu järv, koos seal kõrval paikneva (vandjala)karjääriga, millede kaldad saaks kõrgemaks ehitada, et rohkem vett mahuks, samuti Väo karjäär. Aga jah- seda, et kõrguste vahe jääb väikseks- seda on varem ka mainitud, ja nii kõrgeks neid kaldaid ka ei ehita
Pole vaja merevett pumbata…
Meil on mujal seda magevett nii palju. Jõgedes/pirita suunamised, tallinna linna vee tagasipumpamine jne.
Ainus põhjus, miks Eesti peab ja praegune valitsus ka ise tahab põlevkivienergeetikast loobuda on EU nõudmine. MItte mingit muud põhjust ei ole!
[Seevastu on kukersiiti Eestis kaevandatud juba sadakond aastat ning selle varusid hinnatakse jätkuvat veel 25–30 aastaks. 2012. aasta lõpus ulatus Eesti kukersiidivaru 4,8 miljardi tonnini, millest kuni 650 miljonit tonni peeti kättesaadavaks.](Eesti põlevkivitööstus – Vikipeedia)
2012 aastast saadik on üksjagu juba ka ära kasutatud, tõenäoliselt alla 500 miljoni tonni alles. Kui samas mahus kaevandada, on 25 aasta pärast otsas.
Põlevkivielektrit trahvitakse (loe maksustatakse) umbes 5-6 erineval moel:
Kahjuks on põlevkivi kütusena suht keskpärane värk ning seal on orgaanikat miski 15% erinevalt söest, kus on orgaanikat sõltuvalt konkreetses leiukohast kuni 90%.
1TWh elektri tegemiseks läheb umbes 1.26 miljonit tonni põlevkivi, see tuleb kaevandada ning pärast enamus sellest ka tuhana tuhaväljadele ladustada. Eesti tarbib miski umbes 8TWh elektrit.
Ehk osad need maksud/trahvid on kindlasti asjakohased, et reaalselt kulud allokeeritaks sinna, kus need tekivad.
Ilus helesinine järv, aga väga ujuda seal ei soovitata:
Wikisse vaadates:
Narva HEJ kõrguste vahe on 23m ja maxvõimsus 125MW veekuluga 600M3/s
Pirita jõe keskmine vooluhulk on 8M3/s
Tuuleärikad käivad maakohtades ppt presentatsioone tegemas. Et pärismaalased tuuleusku pöörata, pakutakse neile ka kompensatsoone. Parkide arvutused on huvitavad: nt. näide, 80mw park, toodab aastas eelduslikult 240gwh energiat. Siis mudelisse elektri hind ja mõjusfääri jäävad majapidamiste arv ning tulem, kes kui palju kompi saab. Mida suurem tuleb rehkendus, seda suuremaid eelduslikke kompensatsiooni numbreid saab näidata.
Seda rehkendust vaadates tuleb pargi CF ca 35% !!! See ei saa ju reaalne olla? Või on jälle see kavalus, et ilustame numbreid > põlisrahvale saab näidata sedasi suuremaid kompensatsiooni nr > tegelikkus tuleb niru ja põlisrahvas sai taas tünga.
Reaalsus on, et kogu Eesti tuulenergia CF tuli ka eelm või üleelmine aasta vaid ca 19-20%.
CF - ehk reaalne efektiivsus
Miks te teete sedasi?
Küsimus endine, et mis see lahendus siis olla võiks? Olen märganud, et ükskõik, mida ka ei pakuta on sellele kohe teatav seltskond vastu, kes ainuüksi juba selle mõtte maapinnast allapoole tambib. Saadame kogu EU pikalt? Teeme exiti?
Ainuke praeguste tehnoloogiate peal toimiv lahendus on baltikumi tuumajaam. Ainult, et mida rohkem me praegu tuulikuid ja päikesejaamu ehitame, seda valusam on tuumajaama ehitamise otsus. Kokku nad ei klapi ja hulk pappi läheb maha kandmisele.
Seda, et EU rohepöörasuses järgi annab, vist loota ei tasu.
Sellisel juhul saaks põlevkivi põletada.
Kas kõrgemad ja võimsamad tuulikud võiksid olla äkki efektiivsemad?
