Kusjuures Eestis on pakkujaid, kes suudavad serverikeskuse jaoks pakkuda tublisti odavama hinnaga energiat kui Räniorus Kalifornias. Ehk serveriparkidele võiks ju olla konkurentsis 
Jah, kahjuks Soome, Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra paganamased suudavad veel odavamalt pakkuda, kasutades alatult ära oma looduslikke eeliseid hüdroenergia näol.
Ning Kanadas asuvale alumiinimi sulatustehasele pakutava hinnaga vist tõesti ei ole siin konkureerivaid pakkujaid.
AI arvas, et:
The average electricity rate for Silicon Valley Power (SVP) customers in 2023 was 15.85 cents per kWh.
For large industrial customers, including potentially server farms, SVP’s rates are noted to be about 22% lower than PG&E’s rates in surrounding areas.
Therefore, large contracts might be getting electricity at around 12.36 cents per kWh from SVP, assuming this discount applies directly to their base rate.
Please note, this is an estimation based on the information available. Actual negotiated rates could vary due to numerous factors including contract specifics.
Millegipärast aga räägivad Eesti poliitikud juba tavaenergiatarbimisele lisamaksu kehtestamisest, et suurtarbijaid doteerida?
Soome puhul ei ole asi hüdros, vaid ikka tuumajaamades. Eriti selles suurtarbijate ühisprojektis.
Kusjuures see suurtarbimise subsideerimine on midagi, mida ma isiklikult nimetaksin lolluseks. Aga ju siis on lobitöö sedavõrd palju vilja kandnud. Kasvõi välja hõigatud number 11,3-18,5 TWh elektritarbimist aastal 2035 on pigem välja hõigatud selleks, et poliitikud tunneksid iga ihukarvaga “subsideerimise vajadust”. Arvan, et täiesti ebarealistlik number.
Mingite tegevuste jaoks lihtsalt Eestis ei ole eeldusi. Ei ole eeldusi päriselt energiamahukaks tootmiseks. Soomes on rohkem eeldusi, Põhja-Rootsis, Põhja-Norras, Kanadas, Islandil on kõvasti enbergiamahuka ettevõtluse eeldusi.
Võib-olla miski 50 aasta pärast kui Venemaast (ehk) saab normaalne riik, tekivad uuesti eeldused tänu Eesti heale geograafilisele asukohale. Hetkel on ka geograafia suht meie vastu. Ka energeetika teemadel.
Venemaast saab normaalne riik??? Ta pole seda kunagi olnud, mis paneb arvama, selline asi üldse võimalik on?
Energeetikast küll veits off-topic.
Aga normaalne riik oli Vene-Türgi ning Vene-Jaapani sõdade vahelisel ajal. Ehk miski 1880-1904 või midagi umbes sellist. Mingi 25 aastat oli normaalne edasipüüdlik riik.
Kusjuures üllatav fakt sinna juurde. Umbes 1890 oli suurim “Eesti linn” tegelikult Peterburg. Seal oli absoluutarvus rohkem eestlasi, kui sellel ajal üheski Eesti linnas.
õudne riik oli ka siis. Aleksander III oli räige venestaja, kehtestas riigis enneolematult range tsensuuri ja propaganda ning vähemusrahvuste keelte ja kultuuride tagaiusamise.Kui Aleksander II oli tagasihoidlikul määral riigi moderniseerimise ja Euroopale lähendamise pooldaja, siis Aleksander III eelistas Venemaa erakordsuse ja väljavalituse teooriat, sealt on just pärit see Russki Mir, mis Putinile nii väga meeldib.
Eesti kirjandusklassikast on kirjeldab seda ajajärku Tammsaare Tõde ja Õigus II osa . Mauruse kiidukõned Vene tsaarile ja vene keelele on tülgastavd, kuid ainult niiviisi sai see kool üldse eksisteerida
Ma ei saa ka aru, miks on siia vaja ilmtingimata energiamahukat tootmist meelitada.
Saaksin aru, kui meil oleks räige energia ülejääk mingil põhjusel. Noh, et seda kuidagi ära kasutada. Väärindada. Muidu läheb raisku.
Kui energia tootmisega meil looduslikku konkurentsieelist pole, siis võiks keskenduda hoopis mingit muud tüüpi tootmise edendamisele.
Mis see mingi muu mitteenergiamahukas tootmine kah olla võiks? Peeruvalgel puulusikate voolimine?
Kaasaegne automatiseeritud tootmise üks olulisemaid sisendeid on - oh üllatust - stabiilne elekter.
Peale selle, et siin elektri hind vale on, on ka hakanud tekkima mikrokatkestused. Põhjuseks arvatavalt see, et erinevate paneeli ja tuulikumeeste inverterid lülituvad võrku või sealt välja.
Ettevõte (ei pea ilmtingimata tootmine olema), mis vajab lihtsalt stabiilset elektrivarustust ja energiamahukas tootmine on ikka erinevad asjad.
Ütleme nii, et 2022 sai paljudest ettevõtetetest ootamatult energiamahukad. Isegi toidu säilitamise hind mitmekordistus rääkimata toidu tootmise hinnast. Praegune- või selle lähedane tase on talutav, kui seda suudetakse hoida, aga siiski võib mõnevõrra mõjutada meie konkurentsivõimet meie maksejõulistel põhiturgudel (Soome-Rootsi) ja tekitab muude kulude ja võimalike tulude osas barjääre.
Kusjuures, mina hästi ei usu, et keegi sellist pasteeti tõsimeeli ajada suudab. Kõlab niimoodi, et oh, ma olen noor ja äge ja “sturm-und-drang”, teeks veidi pulli. Põrutaks neile kuradi “onuheinodele” õige puusalt 42-lisega. Raputaks papid talveunest üles. Saaks natuke nalja ja pulli. Tirriteerida ja trollida.
Well, kõik on fain, aga joonaslaksid ja muud nallamehed unustavad ära, et vanadel vastikutel onuheinodel on loll komme istuda komisjonides – vastuvõtu-, katsmis-, tööintervjuu- jms. -komisjonides ja nõukogudes. Ja vahel küsivad nad google käest ka kandideerija tausta kohta. Aga google mäletab kõike. Ahaaa… Joonas Laks sihuke mees. Uh-oh. Võivad sellised naljad anda ka tagasilöögi. ANTUD konkreetsel juhtumil vist probleemi ei ole: " Joonas Laks (sündinud 6. mail 1987) on Eesti poliitik ja aktivist."
Tundub, et antud juhtumi korral on vorst leeva pääl niigi kindlustatud.
Tegemist Zuzu Izmailova abikaasaga. Ajakirjanikud võiks nüüd Zuzult küsida, et kas süsinikuheude on tõesti vabadusest olulisem?
Noh siin üks arvamus erineb Laksu omast
VALTER KIISK ⟩ Kliimamuutus polegi «ilmne eksistentsiaalne probleem»? Muidugi mitte
Praeguse elektriturul oleva situatsiooni tõttu on isegi selline meie siinsetele oludele vastav üsna tavaline tootmisettevõte, nagu Kundas asuv puitmassitootja Estonian Cell, energimahukas ettevõte. See käitis katkestab tootmise mitu korda aastas kõrgete elektrihindade tõttu.
Mis siis veel saab, kui saabub päev millal maagaasi hinnale lajatatakse süsinikukvoot otsa ning Euroopa Liit hakkab arvama, et puit polegi enam süsinikuvaba roheline kütus? Kas siis riik hakkab takkajärgi paaniliselt kiirustama ja “2GW tuuleparke maismaal” ning “2GW tuuleparke meres” hakkab omandama suurusjärgu suuremaid numbreid?
Ilmselt hakkab Riik neid ettevõtteid natsionaliseerima mingil hetkel…
Pole moingit mõtet. KK verevedude juhtum esitas selge deklaratsiooni, et eestis on Minister ja tema Abikaasa täiesti erinevad entiteedid ja ühe tegemised ja väljaütlemised ei puutu teise poolde.
Seega võib järeldada, et näiteks pääministri abikaasa võib südamerahuga nina täis tõmmata ja joomasena avalikku korda rikkuda või koka+extacy laksu all 230 km/h linnas kiirendada ja see ei puutu kuidagi pääministrisse või tema “imagosse” või avalikkuse suhtumisse. Anti ju kõvasti vastu näppe (verbaalselt) ka ajakirajndusse, et “mis te susite” minister != ministri abikaasa ja laste patte ei ole ilus nuhelda vanemate kraesse. (Viimase kohta, nagu võib ühest teisest keisit järeldada, on jõuorganid ka pisut eriarvamusel).
Materdame veel “Eesti energeetikat”.
Nüüd tulevad massiliselt turule elektriautod järjest uute mudelitega. Varsti pole muud saadagi. Selliste elektrihindadega nagu praegu on sisuliselt talvel sõitmine ja kiirlaadijast laadimine kallim, kui seda on bensukaga. Meie KiK annab 4k elektriautode seotuseks toetust.
Hüpotees:
Eesti peaks toetama pistikhübriide, mitte elektriautosid. Turule on tulnud pistikhübriidid millel on 100+km range.
Näide: Elektriautodega teeme oma võrgu veel nõrgemaks ja elektrihind tõuseb veelgi - pange tähele elektriauto ostjad (upper class) hetkel on kindlasti vähem hinnatundlikumad. Võtame näiteks jõulud, kus kõik sõidavad pikki vahemaid ja kindlasti laetakse 1-2 päeva jooksul autot.
Järeldus: elektriauto on tunduvalt väiksema juhitava võimsusega tarbimine kui seda on pistikhübriid.
Kokkuvõte: Me ise soodustame elektriautode dotatsiooniga elektrihinna kallinemist ja juhtimatut elektri tarbimist. Meie elektrihind peegeldab juba niigi absurdset riigi strateegiat või õigemini selle puudumist. Nii edasi, siis elektriautod lükkavad tuulevaiksel jõululaupäeval elektrihinna kosmosesse. Häid Jõule!
Ma juba jutlustan siin kaks aastat seda, et täiselektriline on õnnetus kuubis. Normaalse pistikhübriidiga sõidad sellega, mis on soodsam või mida on. Ja ei mingit “ranget”, sellega seonduvat arvestust ja ärevust. Kui aku otsas, siis esimeses bensujaamas 2 minutit ja sõit jätkub. Seda enam, et kiirlaadijas laadimine on sama km hinnaga mis bensiin.
Lisaks väljutab normaalne pistikhübriid 230V elektrit, kui häda käes ja vajadusel teeb seda bensiinist.
Elektri salvestamine akusse, jälgides targa laadijaga börsihinda, liigitub juhitava tootmise alla. Seda võiks ju ikka teada.