Öelge kui eksin. Merko ja eestiehituse p/e-d võrreldes on Merko odavam. Kuid kui kasutada ärikasumeid (võtsin 2005.a. andmed) on tulemused ca võrdsed. Ehk siis vahe on põhiliselt tulumaksus - st. eestiehitus on maksnud suuremaid dividende (protsentuaalselt suurema hulga kasumist välja). Niimoodi justkui polekski eestiehitus kallis.
P.S. Oman Merkot. Eestiehituse omandamise osas teeb samuti ettevaatlikuks Suprema - tema oma poolt toetatud hinnasihid on olnud kuidagi naljakad.
Arvata võib, et minnakse siiski üsna kindla peale välja. Teine IPO mats sisendaks vähem asjatundlikes inimestes veelgi vastumeelsust investeerimisvaldkonna vastu, mis teatud määral Tallinkiga juba tekkinud on. Suprema ning eriti Hansa pole sellest kindlasti huvitatud ja teadvustavad ohtu. Säästutooteid on vaja edaspidigi müüa.
Vast on Hansa enda fondide poolt huvi olemas ning kindlasti ka meretaguseid tegijaid. IPO pole ju teab mis suur ja "tavainimeste" leige huviga arvestavad korraldajad ilmselt ka. Selge on see, et fondid peale märkimist aktsiaid kohe turule ei too, v.a. turutegemise kohustus Hansal ja Supremal. Mõni inst. investor ka teatanud, et monitoorivad olukorda ning võib olla ostavad esimestel päevadel börsilt. Müügipool eeldatavasti aga väga rammus alguses olema ei saa ning paljud "nõrgemad käed" jäävad IPO-st arvatavasti eemale. Seega võiks tekkida küsimus, et juhul kui aktsia hind kiirelt peale kauplemise alustamist IPO hinnast alla langeks, siis kes ning mis motiividel peaksid need alla IPO-hinna müüjad üldse kauplemise alguses tekkima? Ehk alamärgitud (unlikely) IPO ning mõned närvi läinud väikeinvestorid? Need ehk süüakse juba turutegijate poolt ära?
Kiireks langemiseks tundub põhjuseid ehk vähem kui Tallinkil (mille langus polnud tegelikult samuti teab mis kiire ning kõik, kes olid endale mingi normaalse stop-lossi pannud, ei kaotanud niipalju, et sellepärast boardidel ulguma peaks), kuigi likviidsus hoopis teisest klassist. Pika positsiooni võtt pole tõttöelda veel mõttestki läbi käinud, kuid huvitavalt kõrged dividendid on makstud 2005. aasta eest. 8,6 krooni vist? Arvestades ligi 100 kroonist hinda, on dividend yield kasvuettevõtte kohta aukartust äratav. Väike cash-ini eellainetus senistele omanikele? Dividend yieldi jätkusuutlikkus on muidugi utoopia ning kahtlane ka dividendide määra absoluutväärtuse säilimine.
Veel ei tea, kas märkida või mitte ning otsuse langetan ilmselt märkimistähtaja lõpus. Lähema perspektiivi riskid oluliseks kapitalikaotuseks ei tundu aga suured, mistõttu olen oma strateegiat arvestades hetkel pigem _kergelt_ positiivsemalt häälestatud. Paarisaja aktsia märkimise võimalus tundub aga teisest küljest veidi mõttetu ettevõtmisena.
need minu kaks senti
Vast on Hansa enda fondide poolt huvi olemas ning kindlasti ka meretaguseid tegijaid. IPO pole ju teab mis suur ja "tavainimeste" leige huviga arvestavad korraldajad ilmselt ka. Selge on see, et fondid peale märkimist aktsiaid kohe turule ei too, v.a. turutegemise kohustus Hansal ja Supremal. Mõni inst. investor ka teatanud, et monitoorivad olukorda ning võib olla ostavad esimestel päevadel börsilt. Müügipool eeldatavasti aga väga rammus alguses olema ei saa ning paljud "nõrgemad käed" jäävad IPO-st arvatavasti eemale. Seega võiks tekkida küsimus, et juhul kui aktsia hind kiirelt peale kauplemise alustamist IPO hinnast alla langeks, siis kes ning mis motiividel peaksid need alla IPO-hinna müüjad üldse kauplemise alguses tekkima? Ehk alamärgitud (unlikely) IPO ning mõned närvi läinud väikeinvestorid? Need ehk süüakse juba turutegijate poolt ära?
Kiireks langemiseks tundub põhjuseid ehk vähem kui Tallinkil (mille langus polnud tegelikult samuti teab mis kiire ning kõik, kes olid endale mingi normaalse stop-lossi pannud, ei kaotanud niipalju, et sellepärast boardidel ulguma peaks), kuigi likviidsus hoopis teisest klassist. Pika positsiooni võtt pole tõttöelda veel mõttestki läbi käinud, kuid huvitavalt kõrged dividendid on makstud 2005. aasta eest. 8,6 krooni vist? Arvestades ligi 100 kroonist hinda, on dividend yield kasvuettevõtte kohta aukartust äratav. Väike cash-ini eellainetus senistele omanikele? Dividend yieldi jätkusuutlikkus on muidugi utoopia ning kahtlane ka dividendide määra absoluutväärtuse säilimine.
Veel ei tea, kas märkida või mitte ning otsuse langetan ilmselt märkimistähtaja lõpus. Lähema perspektiivi riskid oluliseks kapitalikaotuseks ei tundu aga suured, mistõttu olen oma strateegiat arvestades hetkel pigem _kergelt_ positiivsemalt häälestatud. Paarisaja aktsia märkimise võimalus tundub aga teisest küljest veidi mõttetu ettevõtmisena.
need minu kaks senti
Minu tõlke jätgi oli EE-l üldkoosolek 1 aprill kus otsustati maksta välja dividende 30 MEEK (+tulumaksu). Antud summas on kunagi 1-28 aprill ka välja makstud.
Kui nii on, kahju et puudub kokkuvõte mis näitab kui suur oli firma omakapital 28 aprillil, vaid ainult 31 märts, ehk enne dividendide väljamaksmist. Firma omakapital võiks aprilli lõpul moodustama 195 MEEK (seis 31 märts) - 30 MEEK (2005 aasta div.) - 9 MEEK (div tulumaks) + aprilli kuu tulumaksueelne kasum. Omakapital võiks olla vaid 10 EEK/aktsia (!!!). Kui maha arvata veel "intangible assets" - ehk suuresti Linnaehituselt goodwilli, siis on omakapitali peaaegu null.
Jääb mulje, et tühjendati bilanse nii EE kui ka Linnaehituses eelmisel aastal, kasumiaruanne jäi suhteliselt muutmatuks, kuna finantseerimiskulud madalad. Ent kui raskematel aegadel hakatakse vaatama, mitte P/E vaid P/B - siis 2-3 korda omakapital on hea hind.
Suprema pakutud hinnad jäävad mulle täiesti arusaamatuks.
Kui nii on, kahju et puudub kokkuvõte mis näitab kui suur oli firma omakapital 28 aprillil, vaid ainult 31 märts, ehk enne dividendide väljamaksmist. Firma omakapital võiks aprilli lõpul moodustama 195 MEEK (seis 31 märts) - 30 MEEK (2005 aasta div.) - 9 MEEK (div tulumaks) + aprilli kuu tulumaksueelne kasum. Omakapital võiks olla vaid 10 EEK/aktsia (!!!). Kui maha arvata veel "intangible assets" - ehk suuresti Linnaehituselt goodwilli, siis on omakapitali peaaegu null.
Jääb mulje, et tühjendati bilanse nii EE kui ka Linnaehituses eelmisel aastal, kasumiaruanne jäi suhteliselt muutmatuks, kuna finantseerimiskulud madalad. Ent kui raskematel aegadel hakatakse vaatama, mitte P/E vaid P/B - siis 2-3 korda omakapital on hea hind.
Suprema pakutud hinnad jäävad mulle täiesti arusaamatuks.
jah, hind on kõrge ning see tekitab ka minus kahtlusi
Raadiost tuleb juba reklaami EE ipo kohta mis mühiseb,see on juba märk mis peaks asjas veits kahtlust tekitama!Mängitakse jälle sellele,et otsitakse vähegi rahakamaid kergeuskseid jõmme,kes pubis õllekannu taga saaks jõmiseda "ma olen ka investor NÜÜD".
EPL artikkel kinnistas veel tugevamalt esialgset otsust mitte osaleda IPO-l. Eestile keskendumine, ettevaatlik kompimine Leedus, ai ai ai - Venemaal saime peksa, enam ei taha jne. KAMOON ega ma mingi pensionär pole, näidake natukegi rohkem agressiivsust. Eesti turult vaevalt enam suurt kasvu välja pigistab. Ei ole atraktiivne aktsia minu jaoks.
Aga... pessimismi puhul saaks ju esimesel võimalusel putte võtta (kui on optsioonid plaanis) ?
to World B. Free:
2005 dividend yield ei ole siiski VÄGA aukartust äratav, kuna arvutuste tegemisel tuleks seda korrigeerida ka fondiemissioonist tingitud muudatusega. Seega oleks adjusted div. yield 2,15/(82,5...97,8)=2,2%...2,6% (kui ma ei eksi)... Sellise määra säilitamine võib isegi suht reaalne olla.
2005 dividend yield ei ole siiski VÄGA aukartust äratav, kuna arvutuste tegemisel tuleks seda korrigeerida ka fondiemissioonist tingitud muudatusega. Seega oleks adjusted div. yield 2,15/(82,5...97,8)=2,2%...2,6% (kui ma ei eksi)... Sellise määra säilitamine võib isegi suht reaalne olla.
Eks selge on see, et iga omanik, kes enda firma börsile veab tahab IPO - st saada võimalikult kõrget tulu.Vaatan, et juba ongi siinsed spetsialistid selle aktsia hinna ülemäära kõrgeks hinnanud.Minu mäletamist mööda peeti ka Tallinna Vee hinda kõrgeks.See vist juba tavline, et iga börsiaktsia hinda selle tulekul peetakse kõrgeks.Samas on aga igati tervitatav, et uus firma üldse börsile tuleb.Valik läheb ajapikku pisut suuremaks.
Prospekti kokkuvõttest lugesin, et kui välja arvata Toomas Luman ning Mait Schmidt, omandasid kõik ülalnimetatud isikud oma aktsiad 2005. a augustis toimunud
aktsiaemissiooni käigus. Uute aktsiate väljalaskehind oli 27 krooni aktsia kohta ning nende eest tasuti rahalise sissemaksega.
Prospekti kokkuvõttest lugesin, et kui välja arvata Toomas Luman ning Mait Schmidt, omandasid kõik ülalnimetatud isikud oma aktsiad 2005. a augustis toimunud
aktsiaemissiooni käigus. Uute aktsiate väljalaskehind oli 27 krooni aktsia kohta ning nende eest tasuti rahalise sissemaksega.
to suffiks
Mis tähendab "on vaja"? Kas see on mingi määratud reegel või emissiooni korraldaja tingimus? Või on see siiski antud firma seniste aktsionäride otsustada.
Pealegi nii Tallinki kui EE puhul on olemas selge enamusosanik (EE puhul ka peale emissiooni vähemalt 2/3 aktsiatest), kellel pole vast ooja ega külma sellest kas nr 2 ostab kõik emiteeritavad aktsiad kokku või ei.
Muide kas korraldajal pole sellest eelisõigusest siiski pohhui kui talle kõik igal juhul kinni makstakse.
Mis tähendab "on vaja"? Kas see on mingi määratud reegel või emissiooni korraldaja tingimus? Või on see siiski antud firma seniste aktsionäride otsustada.
Pealegi nii Tallinki kui EE puhul on olemas selge enamusosanik (EE puhul ka peale emissiooni vähemalt 2/3 aktsiatest), kellel pole vast ooja ega külma sellest kas nr 2 ostab kõik emiteeritavad aktsiad kokku või ei.
Muide kas korraldajal pole sellest eelisõigusest siiski pohhui kui talle kõik igal juhul kinni makstakse.
Kui vaadata tehingute arvu Tallinki aktsias võrreldes teiste Tallinna Börsi aktsiatega ning ka tehingute suurust, siis näeme investoreid juba uue IPO jaoks raha vabastamas :)
2005 augustis oli hind 27 krooni (globalnet 03/05/06 10:52)
2006.aprillis tehti split 1:4 (Erki Kert 02/05/06 17:11)
Nüüd tahetakse 82,5-97,8 kr.
Does not compute!
2006.aprillis tehti split 1:4 (Erki Kert 02/05/06 17:11)
Nüüd tahetakse 82,5-97,8 kr.
Does not compute!
Henno. Mulle tundub küll, et Tallinkis on hoopis suuremat ostuhuvi märgata.
taksidermist õpetas, et ilueedide firmasid ei tohi osta!
Kas Eesti Ehituse peale saab ka putte võtta,kui ta turul kauplemist alustab?
LHV hakkab suure tõenäosusega pakkuma optsioone EE peale juba esimesest päevast alates.
Või et split ka oli veel 1:4 ja enne seda maksis aktsia 27 EEKi. 27/4=6,75.
Seega praegu küsitakse 12,2 kuni 14,5 korda rohkem. Mis siis selle 8 kuuga muutus, et aktsia väärtus nii tormiliselt tõusnud on?
Äkki leidsid kulda, kui mõnele arendusele vundamendiauku kaevasid?
Seega praegu küsitakse 12,2 kuni 14,5 korda rohkem. Mis siis selle 8 kuuga muutus, et aktsia väärtus nii tormiliselt tõusnud on?
Äkki leidsid kulda, kui mõnele arendusele vundamendiauku kaevasid?
Ühest asjast pole mina kunagi aru saanud - tütarde floatimisest ja emade private hoidmisest. Sellel on peaaegu alati halb maik juures. Erandina on talutavad LBO ja VC exitid, kus see on nagu given. Aga sellise sõna otseses mõttes klassikalise brick and mortar värgi puhul? Nii merko kui ka EE ju sisuliselt on lasknud/lasevad börsile ainult tütre ja hoiavad kõik puugid enda taskus. Puukfirmad on ok, kui firma on private. Eestis aga harrastatakse massiliselt ja süüdimatult ka avalike ettevõtete puhul puuke. See on nõme.
Projektijuhtimine ja tee-ehituse masinad on börsil, arendus on suuromanike taskus.
Ei osale.
PS Elame huvitaval ajal - riskipreemiad 2nd grade firmadel on sisuliselt minimaalsed, kuningad on need, kes ca 20 aastase tasuvusajaga äri ajavad intressitsükli vahetumise juures meetodil "leverage like a mofo" ja ka väärtustatud tööjõud ei jaksa endale lasnamäe korterit osta. Ma arvan, et kõik jätkub veel pikalt sama moodi, kuna tegu on ülimalt mõistliku ja jätkusuutliku olukorraga.
Projektijuhtimine ja tee-ehituse masinad on börsil, arendus on suuromanike taskus.
Ei osale.
PS Elame huvitaval ajal - riskipreemiad 2nd grade firmadel on sisuliselt minimaalsed, kuningad on need, kes ca 20 aastase tasuvusajaga äri ajavad intressitsükli vahetumise juures meetodil "leverage like a mofo" ja ka väärtustatud tööjõud ei jaksa endale lasnamäe korterit osta. Ma arvan, et kõik jätkub veel pikalt sama moodi, kuna tegu on ülimalt mõistliku ja jätkusuutliku olukorraga.
arvata on ,et Ukraina projektid on veel nii toored, et sel aastal nad majandustulemustele erilist mõju ei avalda. siis ei olegi nagu põhjust, miks seda aktsiat peaks praegu märkima.
Paarisaja aktsia ostmise korral IPOlt annab näiteks 30% aastatootlus investorile 6000 eeku. Kas nagu pole tyhjast tyli? Selle asemel võiks mõne tootlikuma (absoluutarvudes) tegevusega tegeleda?
Ja samas väga nõus suffiksi kommentaariga seoses tytar/float;mom/privat= ebaeetiline ja tavainvestoreid halvustav(lollitav) käitumismall.
Mõni tõsiselt võetav fin.institutsioon võiks selles osas sõna võtta ja oma hinnangu anda.
Ja samas väga nõus suffiksi kommentaariga seoses tytar/float;mom/privat= ebaeetiline ja tavainvestoreid halvustav(lollitav) käitumismall.
Mõni tõsiselt võetav fin.institutsioon võiks selles osas sõna võtta ja oma hinnangu anda.