On ju olemas veel ka nn stabiliseerimsfond, kuigi sellest on üha vähem juttu ja ei teagi palju seal raha alles on. Vene kriisist üle saamiseks läks vaja miljard pensionide maksmiseks ja paar miljardit pankade väljaostmiseks/toetamiseks. Kas nüüd on siis asi hullem?
www.fin.ee Riigi rahakott> stabilisatsioonireservi serv täna 1803,48 miljonit krooni
alo54,
Mis kriisist saab tänapäeva eestis üldse juttu olla? stabilisatsioonireserv on ikka erakorraliste olukordade, loodusõnnetuste ja välisšokkide puhuks.
Aga võib-olla iga 4 aasta tagant kordubki eestis erakorraline olukord - parlamendivalimised!
Mis kriisist saab tänapäeva eestis üldse juttu olla? stabilisatsioonireserv on ikka erakorraliste olukordade, loodusõnnetuste ja välisšokkide puhuks.
Aga võib-olla iga 4 aasta tagant kordubki eestis erakorraline olukord - parlamendivalimised!
on ka väiksemaid shokke - nt. EV presidendi, õiguskantsleri või EP presidendi valimised-nimetamised...ja muidugi kohalikud valimised...
Eelpolmainit valimised pole arvestades nende kestust šokina kvalifitseeritavad, pigem võiks neid lugeda kroonilisteks haigusteks :-)
Kriisi pole ja esialgu ei näe seda ka kuskilt. Mõte selles, et stabilisatsioonifond on ütlemata kasulik. Tegelikult on ime see, et vene kriisist tuli Eesti välja ainult ühe aasta kestnud majanduslangusega (SKT langes ka ainult 2%). Suur osa oli selles muidugi ka Koonderakondlikul valimiskampaanial, millega suudeti sisemist tarbimist elus hoida.
Keegi võiks välja arvutada, et kui palju eelarve tulude pool jääb väiksemaks kui 5% majanduskasvu asemele on kasv 2.5%
alo: skt langes 1999 täpsustatud andmetel vaid 0.7% ja sisetarbimine seda langust küll ei vähendanud...
Pensionide tõstmine 1999 aastal pumpas majandusse parajal hulgal lisaraha (pakuks sinna miljardi kanti), eeldades et pensionäril säästmisvajadust ei ole, siis läks sisuliselt kogu raha tarbimisse. 1 miljard oli sellel ajal rohkem kui 1% sisemajanduse koguproduktis. Poleks seda olnud oleks langus võinud suurem olla.
ok, sedapidi võttes küll, aga tarbimine üldiselt kahanes tol aastal oluliselt rohkem kui skt.
vaatasin järgi ja polnudki tegelikult palju suurem see eratarbimise kahanemine - ainult -0.8%...
ESTONIA FINMIN SAYS TO REVISE '02 GDP GROWTH FCAST TO "AROUND 4 (Reuters 10/26 10:05:51) PCT" FROM 5 PCT
Uudis täpsemalt:
Rahadusministeerium alandab maailma majanduse jahenemise tőttu järgmise aasta majanduskasvu prognoosi viielt protsendilt neljale protsendile, eelarvetulude prognoosi vähendab ministeerium 500 miljoni vőrra.
Ministeeriumi teatel on prognoosi muutmine ajendatud Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu prognooside korrigeerimisest oluliselt allapoole - Soome Keskpank vähendas Soome majanduskasvu prognoosi 3,3 protsendilt 2,4 protsendile ja Rootsi Keskpank vähendas oma prognoose 3,3 protsendilt 2,2 protsendile.
Samuti on halvenenud Eesti tööstustoodangu müügi kasv ja vähenenud eksport, märgib ministeerium.
Seetőttu vaatab ministeerium järgmise nädala lőpuks üle ka eelarve tulude prognoosi, praeguste hinnangute kohaselt laekub 2002. aasta eelarvesse varem oodatuga vőrreldes 500 miljoni krooni vőrra vähem.
Rahandusminister Siim Kallas esitab valitsuskabinetile ülevaate kujunenud olukorrast teisipäeval, tehes samas ettepanekuid, kuidas saavutada tekkinud olukorras järgmise aasta eelarve tasakaal.
Täpsustatud informatsiooni prognooside alandamisest koos kommentaaridega avaldab rahandusministeerium järgmise nädala lőpus.
Valitsusel rahandusministeeriumi isikus on seaduse järgi kui riigieelarve eelnőu algatajal aega novembri alguseni esitada tuleva aasta riigieelarve projektile tuluprognoose muutvaid ettepanekuid.
Kallas avaldas valmisolekut maailmamajanduses toimuva tőttu vajadusel majanduskasvu ja riigieelarve tulude prognoos üle vaadata juba oktoobri alguses.
Riigikogus oli 2002. aasta riigieelarve eelnőu esimesel lugemisel 17. oktoobril.
Tuleva aasta riigieelarve maht on valitsuse esitatud projekti järgi 33,45 miljardit krooni, selle kasv tänavusega vőrreldes on 12,3 protsenti, eelarve tugineb viieprotsendilisel majanduskasvu ning 3,8-protsendilisel tarbijahindade kasvu prognoosil.
Rahadusministeerium alandab maailma majanduse jahenemise tőttu järgmise aasta majanduskasvu prognoosi viielt protsendilt neljale protsendile, eelarvetulude prognoosi vähendab ministeerium 500 miljoni vőrra.
Ministeeriumi teatel on prognoosi muutmine ajendatud Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu prognooside korrigeerimisest oluliselt allapoole - Soome Keskpank vähendas Soome majanduskasvu prognoosi 3,3 protsendilt 2,4 protsendile ja Rootsi Keskpank vähendas oma prognoose 3,3 protsendilt 2,2 protsendile.
Samuti on halvenenud Eesti tööstustoodangu müügi kasv ja vähenenud eksport, märgib ministeerium.
Seetőttu vaatab ministeerium järgmise nädala lőpuks üle ka eelarve tulude prognoosi, praeguste hinnangute kohaselt laekub 2002. aasta eelarvesse varem oodatuga vőrreldes 500 miljoni krooni vőrra vähem.
Rahandusminister Siim Kallas esitab valitsuskabinetile ülevaate kujunenud olukorrast teisipäeval, tehes samas ettepanekuid, kuidas saavutada tekkinud olukorras järgmise aasta eelarve tasakaal.
Täpsustatud informatsiooni prognooside alandamisest koos kommentaaridega avaldab rahandusministeerium järgmise nädala lőpus.
Valitsusel rahandusministeeriumi isikus on seaduse järgi kui riigieelarve eelnőu algatajal aega novembri alguseni esitada tuleva aasta riigieelarve projektile tuluprognoose muutvaid ettepanekuid.
Kallas avaldas valmisolekut maailmamajanduses toimuva tőttu vajadusel majanduskasvu ja riigieelarve tulude prognoos üle vaadata juba oktoobri alguses.
Riigikogus oli 2002. aasta riigieelarve eelnőu esimesel lugemisel 17. oktoobril.
Tuleva aasta riigieelarve maht on valitsuse esitatud projekti järgi 33,45 miljardit krooni, selle kasv tänavusega vőrreldes on 12,3 protsenti, eelarve tugineb viieprotsendilisel majanduskasvu ning 3,8-protsendilisel tarbijahindade kasvu prognoosil.
Palts ja Kallas eelarve puudujäägi ja SKP seostest:
”Sa loodad, et eelarve puudujääk aitab suurendada riigi sisemajanduse kogutoodangut. Olen puudujäägi kui SKP suurendamise vahendi suhtes ülimalt umbusklik. Saadan Sulle kangi. Äkki saab seda kasutada SKP tõstmisel?”
http://leht.epl.ee/artikkel.php?id=120570
”Sa loodad, et eelarve puudujääk aitab suurendada riigi sisemajanduse kogutoodangut. Olen puudujäägi kui SKP suurendamise vahendi suhtes ülimalt umbusklik. Saadan Sulle kangi. Äkki saab seda kasutada SKP tõstmisel?”
http://leht.epl.ee/artikkel.php?id=120570
Naera ribadeks
Palts saatis Kallasele peegli, et “Sa leiaksid üles mehe, kelle tegevus(etuse) tõttu on Tallinna linn viidud olukorda, kus linna arenguks vajalikud investeeringud on suurendatud praeguste mõõtmeteni.”
Palts saatis Kallasele peegli, et “Sa leiaksid üles mehe, kelle tegevus(etuse) tõttu on Tallinna linn viidud olukorda, kus linna arenguks vajalikud investeeringud on suurendatud praeguste mõõtmeteni.”
2001. aasta riigieelarvesse on esialgsetel andmetel kaheteistkümne kuuga laekunud 30,514 miljardit krooni ehk riigieelarve tuludest on täidetud 102,44 protsenti, teatab rahandusministeerium.Kaheteistkümne kuu kokkuvõttes ületavad tulud 927 miljoni krooni võrra kulusid, detsembris ületasid kulud tulusid 289 miljoni võrra.
Eesti Pank prognoosib käesoleva aasta majanduskasvuks 4,2 protsenti. Järgneb Eesti Panga majandusprognoosi kommentaar.
Majandusprognoosi kommentaarides leidub selline lause:
Mõnevõrra võib oodata ka valitsussektori eelarvepositsiooni halvenemist.
Majandusprognoosi kommentaarides leidub selline lause:
Mõnevõrra võib oodata ka valitsussektori eelarvepositsiooni halvenemist.