Minu arvates on 2.22 täiesti normaalne hind, arvestades, et esialgne soov oma osalus maha müüa tekkis juba siis, kui hind oli umbes 1.9 eurot.
2.22-ga ei saa enam mitte kunagi ![]()
ostjad on Tallinna linnavalitsuse inimesed ja Isamaale lähedased isikud?
Trigon tegi tehingu klientide huvides, kuid teine varahaldusfirma suunas osa magusast tehingust oma töötaja kontole?
Mujal maailmas vaadatakse sellele viltu.
Suuremad blokktehingu osapooled (mittetäielik):
| OÜ OBSERVA | 953 121 |
|---|---|
| AVARON ARENEVA EUROOPA AKTSIAFOND | 420 800 |
| THE NORTHERN TRUST COMPANY / ABS DIRECT EQUITY FUND LLC | 370 000 |
| EIKOS AB | 350 000 |
| TRIGON DIVIDENDIFOND | 190 000 |
| Eraisik ANDRES S | 185 000 |
| MAKAI INVEST OÜ | 130 637 |
| OÜ PRINCO | 120 000 |
| CITIBANK EUROPE PLC, LUXEMBOURG BRANCH/MASTER SIF SICAVCLIENT AC | 52 000 |
Ma vaatan kogu Coop juhatusele viltu, et nad neid ise tagasi ei ostnud.
Ma ootaksin Coop juhtkonnalt kommentaari siinkohal!!!
Tere!
Edastan siia Coop Panga finantsjuhi Paavo Truu vastuse Teie küsimusele:
“Coop Panga aktsiate tagasiostuprogrammi üks eesmärkidest on tekitada turule juurde likviidsust ja nõudlust, sest see on Balti aktsiaturu üks suuremaid murekohti. Kui me oleks oma soovitava mahu nüüd linnalt ostnud, siis seda likviidsust turule ei tekiks. Praegune lahendus on selles mõttes oluliselt parem, et Coop Pank sai juurde tugevaid professionaalseid aktsionäre ja meie oma aktsiate tagasiostudega jätkame likviidsuse tekitamist.”
Lugupidamisega
Ave Tammeniit
Coop Panga kommunikatsioonijuht
Coop on üllitanud mingi väikese seemne investeerimise avalehe näol ( Investeerimine - Coop Pank) ja täna saadeti kundedele ka küsimustik a’la “mida ootaksid investeerimisplatvormilt?”. Ühekski kuupäevaks end commit-ida ei taheta, aga sellest võib nii varases faasis aru saada. Pisut muret aga teeb see QQQ lõik:
Meie visioon ei ole ehitada korraga „kõike kõigile“, vaid keskenduda sellele, mis aitab inimestel investeerimisega alustamisel teha esimesed sammud. Seetõttu näeme esmalt suuremat olulisust lihtsatel ja läbipaistvatel lahendustel, mis toetavad järjepidevat investeerimist.
Julgustaksin Coopi ikkagi ambitsioonikam olema ja mitte lihtsalt üllitama titekaid kogumistooteid, vaid üritama tõmmata konkurentidelt ära paksema tenegelpunga ja tehingumahuga kundesid ning tegema neile säru seal, kus teised on kliendi unarusse jätnud: inimlikud valuutavahetusspreadid, välisväärtpaberite dividendide topeltmaksutamise automaatne ennetus jne. Võimalusi ju oleks.
Minu meelest on Coop tubli pank, aga erinevalt vist enamusest, ma seda investeerimsturule minekut ei poolda. Parem keskendugu asjadele mida juba teevad ja teenigu raha. Kui vaadata LHV tulusi, siis mingi pisku sealt tuleb, aga laias pildis tulu on pisike. Coopil on süsteem vaja üles ehitada ja siis ehk jääb midagi näppude vahele kui jääb.
Investeerimisteenuste juures polegi tulu oluline. Küsimus on hoopis selles, kas sa soovid neid kliente, kes ootavad pangalt muuhulgas ka investeerimisteenuseid või mitte. Kui klient enda jaoks vajalikke teenuseid ei leia, siis ta lihtsalt valib mõne teise ja sa ei müü talle ka neid teisi teenuseid, mis tegelikult raha toovad. Arvelduskonto ja pangakaardi saab igalt poolt.
Finantsinvesteeringuid mitte omavate inimeste arv on Eestis mitu kümnendit languses olnud ja ainult neile panustamine ning jõukamate kliendigruppide eemale peletamine pole pikas vaates just taibukas strateegia. Ainuüksi Tlna börsil on 100 600 aktiivset investorit.
Aktsionärina ootan panga turuväärtuse kasvu ja meie raha mõistlikku kasutamist. Ma ei ole rahul põhjendusega, et võimaliku kallima tagasiostu maksame kinni „likviidsuse tekitamise” nimel, ilma et selle kasu olemasolevatele aktsionäridele oleks selgelt näidatud.
Tallinna linn müüs aktsiad hinnaga 2,22 eurot. Samal päeval, 24. septembril, ostis Coop Pank börsilt oma aktsiaid keskmiselt 2,325 euroga. Kui võtta näiteks 6 miljoni euro eest 2,22-eurose hinnaga omandatav aktsiakogus, maksaks sama koguse tagasiostmine 2,325 euroga ligikaudu 284 000 eurot rohkem . Muutumatu eelarve korral saaks tagasi osta umbes 122 000 aktsiat vähem . Kui soodsam ost oli pangale võimalik, siis milline kasu õigustab sellest loobumist?
Mina ei näe praegu, kuidas linna aktsiapaki liikumine professionaalsete investorite portfellidesse lahendab Coop Panga või Tallinna börsi likviidsusprobleemi. Kas uued investorid lubasid hakata aktiivselt kauplema või jäävad need aktsiad nende portfellidesse aastateks? Ilma konkreetse põhjenduseta jääb likviidsuse paranemine minu jaoks lubaduseks paberil.
Minu ootus on, et pank kasvataks oma väärtust ja investorite huvi. Kui Coop Panga turuväärtus kolmekordistuks aktsiahinna tõusu kaudu ning kaubeldavate aktsiate arv säiliks, oleks ka eurodes börsikäive kolm korda suurem. See suurendaks nii Coop Panga aktsia kui ka Tallinna börsi rahalist kauplemiskäivet.
Börsihinnast odavam plokktehing ei tõenda samasugust mõju. Vastupidi: kui need investorid oleksid muidu ostnud börsilt, võis tehing osa tulevasest ostunõudlusest hoopis ära rahuldada. Nad said soovitud koguse soodsamalt kätte ega pruugi enam pikalt juurde osta. Kui nad aga olid valmis ostma ainult allahindlusega, siis mida näitab see püsiva börsinõudluse kohta?
Ootan juhtkonnalt selget vastust: milline on selle lahenduse mõõdetav kasu olemasolevatele aktsionäridele ning miks kaalub see üles võimaliku soodsama tagasiostu?
Küsimus muidugi on, et kuivõrd peab või kui mõistlik üldse on kõiki finantsteenuseid tingimata ühest kohast võtta ja ka pakkuda. Seda eriti väikesel turul, kus pea iga kliendisegment kipub olema liiga väike.ja kvaliteetse teenuse osutamine sellest tulenevalt kallis lõbu (ja mida keegi eriti kinni pole valmis maksma).
Eks neid kitsamale teenusvalikule orienteerunud nišipanku tegutseb siin ju ka: Areaal Bank, mille fookus on ärikinnisvara rahastamisel; Inbank, mis sihib e-poode ja muid veebikaupmehi, Finora Bank, mis mikro- ja väikeettevõtetele faktooringut ja ärilaene pakub jne. Kiduvad oma piiratud kliendsegmendiga ühes hingamisrütmis. Universaalpanganduses seda luksust pole, et tegeled ainutl asjadega, mis meeldivad. Danske ja DNB Panga eesti filiaalide mitte just väga kuulsusrikas lõpp seda juba näitas.