Klassika
1 Like
Jörpal oli üks teine lugu ka, Baby baby ma olen suur ahv 
1 Like
Siit polegi läbi jooksnud, et Coop Pank on tõmmanud LHV-st ära Sander Pikkeli, kes asus juhtima Coop Panga sisenemist investeerimisteenuse valdkonda.
Minu arust väga tervitatav areng, et Coop on pööramas pilku mitte ainult laenuhuvilistele vaid ka jõukamate klientidele. Seni piirduvad Coopi investeerimisteenused vist ainult võimalusega osta internetipanga kaudu Tuleva pensionifonde ja avada tähtajalist hoiust. Kindlasti mittepiisav, et universaalpangana kõigi potentsiaalsete klientide tähelepanu äratada.
Edu nii Coopile kui Sanderile selle käima vedamisel!
24 Likes
Kes siis nüüd LHVs meie eest hoolitseb?
2 Likes
AI
7 Likes
Tegin ka ettevõttele Coopis konto, puhtalt põhimõtte pärast, et saaks LHV virtuaalkaardi kinni panna ja neile seeläbi sõnumi saata, et LHV klient ei ole ka täna päris nuumkana.
Samas investeerimisteenuse turul on konkurents tugevnev ning seal nullist midagi kasumisse ehitada tundub tõelise väljakutsena. Tänapäeval liigub raha suhteliselt vabalt ning pole see universaalpanga klient ka enam selline, et tellib kõik teenused kodulaenust kindlustuseni kontoris ühelt tellerilt.
Muide, kas kõik kohalikud pangad nülivad valuutavahetusel seitse nahka või ainult LHV? Investeerimisteenuste puhul päris oluline. Endal kogemus, et dollariülekanne IB-sse on oluliselt odavam kui valuuta eurodesse konverteerida.
11 Likes
Baltikumis on investeerimisteenused goodwill projekt, mitte raha teenimise üritus. Alati olnud. Minimaalsete kuludega teed, siis võibolla jääb midagi näppude vahele. Valuutavahetus sinna alla ei käi muidugi.
Veidi arusaamatu PR-lüke. Mõistlikum olnuks lihtsalt Lighyeariga koostööd teha. Coopi äppi integreerinud Lightyeari lahendus ja lahendatud.
7 Likes
Ma teadsin, et keegi seda ütleb. Jaepangandust kitsalt läbi teenuspõhise kasumlikkuse vaadata on otsetee dinosauruste surnuaiale. Neid arvelduskontoga laenukontoreid on küll ja veel. LHV esmane kliendibaas moodustus just nimelt Eesti investorkogukonnast. Ilma selleta vaevalt et tuult tiibadesse oleks saadud ja sitsitaks tänaseni mingil sellisel tasemel nagu Liisi järelmaksukontorist pungunud Holm pank. Kui klient ei leia teenuseid, mida ta vajab, kehitab ta õlgu ja valib lihtsalt teise koha, kus oma rahatoiminguid teostada (ja see valik ei piirdu enam ammu ainult Eestis resideeruvate finantsasutustega) ning võid matta maha lootuse talle ka kasumlikke teenuseid müüa.
8 Likes
Kes see Coopi klienti siis on? Maainimene, kelle jaoks investeerimine on viimane mure. Ei kindlasti leidub neid ka, aga tõmmata paralleeli LHVga on naljakas. LHV vundamenti on lõpuks laotud ikka pensionisammastega.
Investeerimisteenused olid tüüpide DNAs sees ja loogiline äri, mida rahada Hansast minema minnes. Aga pank tuli sinna peale ikka siis kui sammaste jõhkrad tasud võimaldasid hakata asju vaatama laiema pilguga.
Mu point oligi, et ärilises mõttes pole sellist ressurssi majasisesse üksusesse mõttet tänapäeval uputada. Võta lihtsalt LY lahendus ja poogi külge. Saad sama efekti. Sammastega on sedasi tehtud, oleks suht imelik ükspäev kuulda kuidas Coop palkas Peeter Koppeli Redgatest ehitama ülesse II ja III pensionisamba pakkumist 
2 Likes
Minu arust vastupidi. Vähegi starteegiliselt mõtleval pangajuhil peaks igasugu ohutuled põlema minema, kui keegi paneb lauale idee, et seome oma kliendid mingi alustava iduettevõtte külge, kes aasta-aastalt üha hoogsamalt raha korstnasse kütab ja alles otsib viisi, kuidas oma ärimudel käima saada.
Kui külm selle idu ikkagi ära võtab ja poistel enne papp otsa saab, kui nina vee peale saadakse. lendab kõik see sìtt panga ventikasse. Lisaks tekib siin keerukas vastutusalade küsimus finantsjärelevalve, rahapesu tõkestamise jms domeenides. Tagatipuks võib Lightyeari omanikel ka õnnestumise korral tekkida mingil hetkel mõte oma bisnis maha müüa ning kui ostjaks saab mingi konkureeriv pangandusettevõte, kel huvi koostöö jätkamise vastu puudub, tekiks päris veider seis, kus panga investeeringutega kliendid jäävad külma kätte või “kingitakse” konkurendile üle.
5 Likes
Ei pea ju LY tingimata olema. IBKR partneriks nagu LHV-l? Kindlasti white label lahendusi riiulis mitmeid valimiseks ja mudimiseks ning kõik neist pole algajad.
2 Likes
Coop Pank AS korraldab 2026. aasta I kvartali majandustulemuste tutvustamiseks veebiseminari
Coop Pank kutsub aktsionäre, investoreid, analüütikuid ning teisi huvilisi osalema veebiseminaril kolmapäeval, 22. aprillil 2026 kell 9.30. Veebiseminar toimub eesti keeles. Seminaril tutvustavad 2026. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemusi panga juhatuse esimees Arko Kurtmann ja finantsjuht Paavo Truu.
Küsimusi on võimalik esitada Slido keskkonna kaudu.
Veebiseminari on võimalik jälgida Youtube’is.
Lugupidamisega
Ave Tammeniit
Coop Panga kommunikatsioonijuht
Coop Pank AS-i dividendimakse ex-päev
Coop Pank AS maksab 2025. aasta eest dividendi netosummas 6,5 eurosenti ühe aktsia kohta. Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 22.04.2026 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 21.04.2026. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividendi 2025. aasta majandusaasta eest. Dividend makstakse aktsionäridele 27.04.2026.
Lugupidamisega
Ave Tammeniit
Coop Panga kommunikatsioonijuht
2 Likes
Millal tuleb Coop panga foorum?
2 Likes
Coop Pank 2026. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemused
2026.aasta I kvartali lõpu seisuga oli Coop Pangal 231 000 klienti, klientide arv kasvas kvartaliga 4 000 kliendi võrra (+1,9%) ja aastaga 18 500 võrra (+9%). Aktiivselt arveldavaid kliente oli 110 000, kvartaliga kasvas aktiivselt arveldavate klientide arv 1800 võrra (+1,6%) ja aastaga 8 000 võrra (+8%).
Coop Panga hoiuste maht kasvas 2026. aasta I kvartalis 73 miljoni euro võrra (+4%), ulatudes 2,12 miljardi euroni. Eraklientide hoiuste portfell kasvas 17,5 miljoni euro võrra: nõudmiseni hoiused kasvasid võrreldes eelmise kvartaliga 1,9 miljoni ja tähtajalised hoiused kasvasid 15,6 miljoni euro võrra. Äriklientide hoiuste maht kasvas 25,0 miljoni euro võrra: nõudmiseni hoiused kasvasid 29,9 miljoni euro võrra ja tähtajalised hoiused kahanesid 4,9 miljoni euro võrra. Platvormidelt kaastatud hoiused kasvasid 30,2 miljoni euro võrra. Võrreldes 2025. aasta I kvartaliga on Coop Panga hoiuste maht kasvanud 213 miljoni euro võrra (+11%). 2026. aasta I kvartalis oli finantseerimiskulu 2,1%, eelmisel aastal samal ajal 2,8%.
2026.aasta I kvartalis kasvas Coop Panga neto laenuportfell 37 miljoni euro võrra (+2%), ulatudes 2,15 miljardi euroni. Suurimat kasvu näitas ärilaenude portfell, mis kasvas kvartaliga 23 miljonit eurot (+2%). Kodulaenu portfell kasvas 17 miljonit eurot (+2%), liisingu portfell kahanes 2 miljonit eurot (-1%) ja tarbimisfinantseerimise portfell jäi samale tasemele. 2025. aasta I kvartaliga võrreldes on laenuportfell kasvanud 333 miljoni euro võrra (+18%).
2026.aasta I kvartalis oli Coop Panga viivises olev laenuportfell 1,9% tasemel. Aasta tagasi oli viivises olev laenuportfell 2,1% tasemel. Finantsvarade allahindluse kulu oli 2026. aasta I kvartalis 0,4 miljonit eurot, mida on 0,6 miljonit eurot vähem kui eelmises kvartalis ja 0,15 miljonit eurot rohkem kui oli 2025. aasta I kvartalis.
Coop Panga netotulud olid 2026. aasta I kvartalis 20,8 miljonit eurot, kahanedes võrreldes eelmise kvartaliga 1% ja kasvades aastases võrdluses 8%. Tegevuskulud ulatusid I kvartalis 10,9 miljoni euroni, kahanedes kvartaalses võrdluses 4% ja kasvades aastases võrdluses 15%.
Coop Pank teenis 2026. aasta I kvartalis 8,3 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 15% rohkem kui eelmises kvartalis ja 5% rohkem kui aasta tagasi. Panga kulude ja tulude suhe oli I kvartalis 53% ning omakapitali tootlus 13,9%.
Coop Pangal on 31.03.2026 seisuga 32,2 tuhat aktsionäri.
Coop Panga juhatuse esimehe Arko Kurtmanni kommentaar tulemustele:
„On heameel tõdeda, et kasvatasime kasumit juba neljandat kvartalit järjest. See kinnitab, et liigume õiges suunas ning meie ärimudel toimib, hoolimata muutlikust majanduskeskkonnast.
Intressimäärad, mis viimased üheksa kuud püsisid stabiilsena, on taas tõusma hakanud. Hoolimata sellest püsib nõudlus finantseerimise järele tugev, stabiilne nõudlus kodulaenude vastu peegeldab tarbija kindlustunde taastumist, lisaks üle aasta hangunud autode müük näitas esimese kvartali lõpus tõusu ning koos sellega on kasvamas nõudlus liisingu järele. Ettevõtted tegid pangalaenu toel investeeringuid peamiselt töötlevasse tööstusesse ja elukondliku kinnisvara arendusse.
Kvartali alguses said paika panga strateegilised eesmärgid 2030. aastani. Viie aastaga on plaanis puhaskasum kahekordistada, kasvatada laenuportfelli turuosa 10%-ni ning pakkuda investoritele omakapitali tootlust vähemalt 15%. Lisaks otsustati välja arendada investeerimistoodete valdkond ning aprilli alguses asus tööle investeerimisteenuste äriliini juht Sander Pikkel, kelle eestvedamisel loome täpsema tegevuskava. Panga IT-juht Alvar Pihlapuu sai juhatuse liikmeks, kinnitades digitaliseerimise ja tehnoloogilise võimekuse tugevdamise tähtsust.
Märtsis läbi viidud võlakirjade avalik pakkumine märgiti investorite poolt 5,7 korda üle. Nii suur huvi peegeldab usaldust Coop Panga vastu ja usku meie kasvu jätkumisse. Võlakirjade emissiooniga tugevdasime oma kapitalibaasi, mis loob eeldused edasiseks ärimahtude kasvuks.
Eesti majanduselt oodatakse lähiajal elavnemist ning oleme selleks kasvuks valmis. Oleme kogunud piisava kapitalipuhvri, et finantseerida nii ettevõtteid kui ka eraisikuid nende plaanide elluviimisel. Panga laenumahud kasvasid kvartaliga 37 miljoni euro võrra ning laenuportfelli kvaliteet püsib tugev.
Koostöös Coopi kauplusteketiga astusime olulise sammu edasi ka lojaalsusprogrammi arendamisel. Uuendatud programmiga pakume ligi 758 000 Coopi kliendikaardi omanikule senisest paremaid tingimusi ning tõime turule Coop Pluss krediitkaardi, mis ühendab igapäevased ostueelised ja paindlikud finantseerimisvõimalused.
Coop Panga ärimahtude kasv, laenuportfelli kõrge kvaliteet ja kuluefektiivne juhtimine päädisid esimeses kvartalis tugeva puhaskasumiga 8,3 miljonit eurot. Panga kulude ja tulude suhe oli 53% ning omakapitali tootlus 13,9%.“
aruanded on leitavad Coop Panga kodulehelt “Aruandus” alt.
Coop Pank korraldab 2026. aasta I kvartali majandustulemuste tutvustamiseks veebiseminari 22. aprillil 2026 kell 9.30. Seda on võimalik jälgida lingil https://youtube.com/live/mohkdCfj1Ew.
Veebiseminari ajal on võimalik küsida küsimusi [Slido keskkonna kaudu].(https://app.sli.do/event/s3XN21fkhD83PAgQEKWLQd).
Veebiseminar salvestatakse ning avalikustatakse Coop Panga kodulehel ja YouTube’i kontol.
Lugupidamisega
Ave Tammeniit
Coop Panga kommunikatsioonijuht
Kokkuvõte Coop Panga 2026. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemusi tutvustavast veebiseminarist
Kolmapäeval, 22. aprillil 2026 kell 9.30 toimus Coop Pank AS veebiseminar, kus panga juhatuse esimees Arko Kurtmann ja finantsjuht Paavo Truu tutvustasid panga 2026. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemusi. Veebiseminar toimus eesti keeles.
Coop Pank tänab kõiki osalejaid. Veebiseminari salvestus on huvilistele kättesaadav siit:
https://youtube.com/live/mohkdCfj1Ew.
Coop Panga 2026. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemuste aruanne ja esitlus on leitavad siit: https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b0563883e9925312e6610957485b88f46&lang=et&src=listed
Lugupidamisega
Ave Tammeniit
Coop Panga kommunikatsioonijuht
1 Like