Coop Pank 2024. aasta III kvartali auditeerimata majandustulemused
2024. aasta III kvartali lõpu seisuga oli Coop Pangal 202 000 klienti. Klientide arv kasvas kvartaliga 6000 kliendi võrra (+3%) ja aastaga 27 000 võrra (+15%). Aktiivselt arveldavaid kliente oli 90 100, kvartaliga kasvas aktiivselt arveldavate klientide arv 600 võrra (+1%) ja aastaga 12 700 võrra (+16%).
Coop Panga hoiuste maht kasvas 2024. aasta III kvartalis 99 miljoni euro võrra (+6%), ulatudes 1,84 miljardi euroni. Eraklientide hoiuste portfell kasvas 9 miljoni euro võrra: nõudmiseni hoiused kasvasid 3 miljoni euro võrra ja tähtajalised hoiused kasvasid 6 miljoni euro võrra. Äriklientide hoiuste maht kasvas 11 miljoni euro võrra: nõudmiseni hoiused kasvasid 17 miljoni euro võrra ja tähtajalised hoiused kahanesid 6 miljoni euro võrra. Rahvusvahelise hoiuste kaasamise platvormi Raisin hoiused ja muu finantseering kasvas 79 miljoni euro võrra. Võrreldes 2023. aasta III kvartaliga on Coop Panga hoiuste maht kasvanud 132 miljoni euro võrra (+8%). Aastases võrdluses on panga nõudmiseni hoiuste osakaal kõigist hoiustest tõusnud 31% pealt 32% peale. 2024. aasta III kvartalis oli finantseerimiskulu 3,3%, eelmisel aastal samal ajal 2,9%.
2024. aasta III kvartalis kasvas Coop Panga neto laenuportfell 40 miljoni euro võrra (+2%), ulatudes 1,66 miljardi euroni. Kodulaenude portfell kasvas kvartaliga 31 miljonit eurot (+5%), ärilaenude portfell kasvas 4 miljonit eurot (+1%), liisinguportfell kasvas 3 miljonit eurot (+2%) ja tarbimisfinantseerimise portfell kasvas 1 miljonit eurot (+1%). 2023. aasta III kvartaliga võrreldes on laenuportfell kasvanud 167 miljoni euro võrra (+11%).
2024. aasta III kvartalis kasvas Coop Panga viivises olev laenuportfell 2,2% tasemelt 2,4% tasemele. Aasta tagasi oli viivises olev laenuportfell 2,1% tasemel.
Finantsvarade allahindluse kulu oli 2024. aasta III kvartalis 1,0 miljonit eurot, mida on 0,2 miljonit eurot vähem (-17%) kui eelmises kvartalis ja 0,3 miljonit eurot vähem (-21%) kui oli 2023 III kvartalis.
Coop Panga netotulud olid 2024. aasta III kvartalis 21,2 miljonit eurot, kasvades kvartaalses võrdluses 4% ja kahanedes aastases võrdluses 7%. Tegevuskulud ulatusid III kvartalis 10,3 miljoni euroni, kasvades kvartaalses võrdluses 2% ja aastases võrdluses 14%.
Coop Pank teenis 2024. aasta III kvartalis 8,6 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 8% rohkem kui eelmises kvartalis ja 22% vähem kui aasta tagasi. Panga kulude ja tulude suhe oli III kvartalis 48% ning omakapitali tootlus 17,3%.
Coop Pangal on 30.09.2024 seisuga 36 400 aktsionäri.
Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki kommentaar tulemustele:
„Septembri alguses liitus Coop Pangaga 200 000. klient. Jätkame kliendibaasi tempokat kasvatamist: igakuiselt kasvab meie klientide arv keskmiselt ligi 2000 uue kliendi võrra ning arveldavate klientide arv ligi 1000 võrra.
Coop Panga laenuportfelli kasvu vedasid kolmandas kvartalis erakliendi kodulaenud. Ärikliendi laenuportfelli kasv oli tagasihoidlik. Aastaga on Eesti pankade era- ja äriklientide laenuportfell kasvanud ligi 6% (1,6 mld €), samal ajal on Coop Panga laenuportfelli kasv olnud ligi 11% (167 mln €). Seega kasvavad Coop Panga laenumahud kaks korda kiiremini kui turg.
Laenuportfelli kvaliteet püsib jätkuvalt väga hea ning pikk seisak majanduses ei ole klientide maksekäitumisele mõju avaldanud.
Intressikeskkond on langeva trendiga. Möödunud aasta sügisest on 6 kuu euribor langenud ligi 1 protsendipunkti võrra (4,1% tasemelt 3,1% tasemele). Samaga on vastanud ka hoiuste intressid: aastasele hoiusele makstav intress on vähenenud samuti 1 protsendipunkti võrra (4,3% tasemelt 3,3% tasemele). Nimetatud trendide tulemusena langes meie netointressimarginaal aastaga 4,4% pealt 3,9% peale. Langevas intressikeskkonnas saavad panga tulud kasvada vaid ärimahtude kasvu arvelt ning nii on see Coop Pangas ka olnud.
Kokkuvõttes oleme panga tulemusnäitajatega pärast erakorralist, kõrgete intressitasemetega 2023. aastat tagasi reaalsuses ehk 2022. aasta tasemel. Vastavalt Coop Panga pikaajalistele eesmärkidele on meie kulu-tulu suhe alla 50% ja omakapitali tootlust üle 15%.“
Coop Panga aruanded on leitavad aadressilt: www.cooppank.ee/aruandlus
Coop Pank korraldab 2024. aasta III kvartali majandustulemuste tutvustamiseks veebiseminari 18. oktoobril 2024 kell 9.00. Osalemiseks palume eelnevalt registreeruda aadressil: https://bit.ly/18102024-registreerumine-veebiseminarile
Veebiseminar salvestatakse ning avalikustatakse Coop Panga kodulehel www.cooppank.ee ja YouTube’i kontol.
Katre Tatrik
Coop Panga kommunikatsioonijuht
Kokkuvõte Coop Panga 2024. aasta III kvartali auditeerimata majandustulemusi tutvustavast veebiseminarist
Reedel, 18. oktoobril 2024 kell 9.00 toimus Coop Panga veebiseminar, kus panga juhatuse esimees Margus Rink ja finantsjuht Paavo Truu tutvustasid 2024. aasta III kvartali auditeerimata majandustulemusi.
Coop Pank tänab kõiki osalejaid. Veebiseminari salvestus on huvilistele kättesaadav siit:
https://youtu.be/8ScQcyf0AAo
Coop Panga 2024. aasta III kvartali auditeerimata majandustulemuste aruanne ja esitlus on leitavad siit: https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b7ef39da9a44d08908473da7ebb7c38c0&lang=et
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 202 000 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga strateegiliseks aktsionäriks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.
Katre Tatrik
Coop Panga kommunikatsioonijuht
Viimastel nädalatel müügisurvet põhjustanud top30 aktsionäri hulka kuulunud eraisik on nüüdseks oma 275000-se positsiooni ära müünud.
Coop Panga 2024. aasta oktoobrikuu majandustulemused
Panga klientide arv kasvas oktoobris 2400 võrra ja aktiivselt arveldavate klientide arv kasvas 1100 võrra. Kuu lõpuks ulatus klientide arv 203 900-ni ja aktiivselt arveldavate klientide arv 91 200-ni. Aastaga on kliendibaas kasvanud 15%.
Panga klientide hoiuste maht kasvas oktoobris 47 miljoni euro võrra ulatudes kuu lõpu seisuga 1,88 miljardi euroni. Äriklientide hoiused kasvasid 14 miljoni euro võrra ja eraklientide hoiused kasvasid 4 miljoni euro võrra. Rahvusvahelistelt platvormidelt kaasatud hoiuste maht kasvas 29 miljoni euro võrra. Aastaga on panga hoiuste maht kasvanud 7%.
Panga laenuportfell kasvas oktoobris 22 miljoni euro võrra ulatudes kuu lõpu seisuga 1,68 miljardi euroni. Kodulaenud kasvasid 11 miljonit, ärilaenud kasvasid 7 miljonit, liising kasvas 3 miljonit ja tarbimisfinantseerimine kasvas 1 miljon eurot. Aastaga on panga laenuportfell kasvanud 12%.
Oktoobris tehti laenude allahindluseid 0,5 miljoni euro ulatuses.
Võrreldes möödunud aasta kümne esimese kuuga on käesoleval aastal sama ajaga panga netotulud kahanenud 5% ja tegevuskulud kasvanud 17%.
Pank teenis oktoobris 2,4 miljonit eurot puhaskasumit. Aasta kümne esimese kuuga on pank teeninud kokku 28,2 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 18% vähem kui aasta tagasi samal perioodil.
Panga omakapitali tootlus oli oktoobris 13,9% ja kulu-tulu suhe 52%.
Coop Panga juhatuse liikme ja finantsjuhi Paavo Truu kommentaar:
„Oktoobris kasvas nii Coop Panga klientide arv, hoiused kui ka laenuportfell.
Klientide arvu ja aktiivselt arveldavate klientide baasi kasvatamine on praegu kodumaise Coop Panga üks peamine fookus. Sellele on reageerinud ka teised turuosalised alandades oma klientide hoidmise nimel hinnakirjasid ja tehes aktiivselt kampaaniaid. Pankade vahelisest konkurentsist võidavad kliendid, kes on nüüd motiveeritumad oma igapäevased panganduskulud ja pakutavad hüved läbi kalkuleerima ning otsivad turul endale parimat kodupanka.
Oktoobris tegi euribor tugeva languse, mis kergendab paljude finantskoormust, aga samas mõjub pärssivalt panga intressituludele. Sellega koos langesid oluliselt ka enamike Eestis tegutsevate pankade hoiuste intressid, mis on kapitaliturgude baasintresside languse kontekstis loogiline trend ja viiteajaga hakkab see vähendama ka panga intressikulusid.
Laenuportfelli kasvu on viimasel ajal vedanud enamasti eraisikud, ent nüüd, mil intressitasemed on langustrendis, on ka kohalikud ettevõtted investeerimisjulgust juurde saamas. Lisaks hoogustab praegu liisingute võtmist ka järgmisel aastal kehtima hakkav automaks.
Kokkuvõttes saavutas Coop Pank oktoobris korraliku kasumi 2,4 miljonit eurot. Coop Panga omakapitali tootlus on aasta algusest olnud 17,3% ja kulu-tulu suhe 48%.“
Coop Panga põhjalikumad finantsaruanded on leitavad aadressil www.cooppank.ee/finantsaruanded
Börsiteade
Katre Tatrik
Coop Panga kommunikatsioonijuht
P/B-seis:
Nordea: 1,27
Handelsbanken: 1,08
Swedbank: 1,24
SEB: 1,46
LHV: 1,74
Coop Pank: 1,00 (turuväärtus 205 MEUR, omakapital 205 MEUR)
(Stockholmis noteeritud aktsiate P/B:d võetud di.se börsinimekirja statistikast. LHV ja Coop 30 sept omakapitali põhjal.)
Ehk võrreldes Rootsi aktsiatega arvab ehk turg, et LHV kasvab paremini (=kasumlikumalt) ja Coop halvemini.
Kas Coop üldse pakub väärtpaberitega kauplemist, kui ei, miks?
Nordea: 1,27
Handelsbanken: 1,08
Swedbank: 1,24
SEB: 1,46
LHV: 1,74
Coop Pank: 1,00 (turuväärtus 205 MEUR, omakapital 205 MEUR)
(Stockholmis noteeritud aktsiate P/B:d võetud di.se börsinimekirja statistikast. LHV ja Coop 30 sept omakapitali põhjal.)
Ehk võrreldes Rootsi aktsiatega arvab ehk turg, et LHV kasvab paremini (=kasumlikumalt) ja Coop halvemini.
Kas Coop üldse pakub väärtpaberitega kauplemist, kui ei, miks?
12345
Ei paku, just täna sain teada. Üks helistas pakkus tähtajalise hoiuse pikendamist hea intressiga, uurisin ka, äkki kasulikum osta aktsiat ja siis neiu teatas, nemad värske pank ja sellist teenust ei paku. Coop areneb, aga jube aeglaselt, alles ju tekkis võimalus konto limiite pangas muuta. Ehk nagu LHV ga öö ja päev.
See teenus kadus koos Krediidipangaga ja kui juba hoius panka teha, võiks taolist pisiasja teada.
Palju huvitavam teema on ka meediast läbi jooksnud suurejooneline laenupettus ühe teatud kliendiga, eks näis kas ja kuidas sellest laiem avalikkus teada saab.
Palju huvitavam teema on ka meediast läbi jooksnud suurejooneline laenupettus ühe teatud kliendiga, eks näis kas ja kuidas sellest laiem avalikkus teada saab.
Ma panin sinna hea intressiga raha vedelema ja vähendasin ühe panga riski, kuna summad limiidist suuremad.
Et polnud elu küsimus, kas saan stocki näppida.
Et polnud elu küsimus, kas saan stocki näppida.
Äkki peaks pank ikkagi börsiteate tegema, kui nende CZ autodega seoses mingi märkimisväärne mahakandmine portfellis tehakse? Ajakirjanduses kõlanud number 20m on pea aasta kasum. Praegu on ainult hulk spekulatsioone eri foorumites ja tänavatel.
Coop Panga 2024. aasta novembrikuu majandustulemused
Panga klientide arv kasvas novembris 2000 võrra ja aktiivselt arveldavate klientide arv kasvas 1600 võrra. Kuu lõpuks ulatus klientide arv 206 000-ni ja aktiivselt arveldavate klientide arv 98 400-ni. Aastaga on kliendibaas kasvanud 14%.
Panga klientide hoiuste maht kahanes novembris 37 miljoni euro võrra ulatudes kuu lõpu seisuga 1,84 miljardi euroni. Äriklientide hoiused kahanesid 43 miljoni euro võrra ja eraklientide hoiused kasvasid 1 miljoni euro võrra. Rahvusvahelistelt platvormidelt kaasatud hoiuste maht kasvas 5 miljoni euro võrra. Aastaga on panga hoiuste maht kasvanud 4%.
Panga laenuportfell kasvas novembris 18 miljoni euro võrra ulatudes kuu lõpu seisuga 1,70 miljardi euroni. Kodulaenud kasvasid 12 miljonit, ärilaenud kasvasid 3 miljonit, liising kasvas 2 miljonit ja tarbimisfinantseerimine kasvas 1 miljon eurot. Aastaga on panga laenuportfell kasvanud 13%.
Novembris tehti laenude allahindluseid 0,7 miljoni euro ulatuses.
Võrreldes möödunud aasta üheteistkümne esimese kuuga on käesoleval aastal sama ajaga panga netotulud kahanenud 5% ja tegevuskulud kasvanud 16%.
Pank teenis novembris 2,0 miljonit eurot puhaskasumit. Aasta üheteistkümne esimese kuuga on pank teeninud kokku 30,1 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 20% vähem kui aasta tagasi samal perioodil.
Panga omakapitali tootlus oli novembris 11,6% ja kulu-tulu suhe 55%.
Coop Panga juhatuse liikme ja finantsjuhi Paavo Truu kommentaar:
„Novembris kasvas Coop Panga klientide arv kiires tempos ning üha rohkem kohalikke eraisikuid ja ettevõtteid kasutab Coop Panga teenuseid aktiivselt oma igapäevaste rahaasjade korraldamiseks.
Novembris jätkus turul intressitasemete suhteliselt kiire langus. Ühelt poolt on see toonud kaasa hoiuse intresside languse, kuid teisalt vähendab klientide laenumakseid ja julgustab ka laenamist. Novembris kasvasid kõik Coop Panga laenuportfellid: kiireimat kasvu näitasid kodulaenu, ärilaenu ja liisingu portfellid.
Kuna Coop Pank on viimastel aastatel pidevalt kasvatanud turuosa Eesti majapidamistele ja ettevõtetele väljastatud laenude ning neilt kaasatud hoiuste vallas, nimetas Eesti Pank novembris Coop Panga süsteemselt oluliseks krediidiasutuseks. Otsusega kaasneb Coop Pangale kohustus hoida täiendavat süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvrit suuruses 0,5 protsenti. Täiendav kapitalipuhver tugevdab Coop Panga kapitaliseeritust veelgi ja suurendab panga vastupidavust võimalikes kriisides.
Novembris saavutas Coop Pank korraliku kasumi 2,0 miljonit eurot. Coop Panga omakapitali tootlus on aasta algusest olnud 16,7% ja kulu-tulu suhe 49%.“
Coop Panga põhjalikumad finantsaruanded on leitavad aadressil: www.cooppank.ee/finantsaruanded
Börsiteade
Katre Tatrik
Coop Panga kommunikatsioonijuht
Taas kord üks kena Leedu stiilis börsiteade. Tulemused on paremad kui eales siinpool Uuraleid nähtud. Lihtsalt kasum on 20% väiksem aga miks seda pole mõtet kommenteerida. Pööbel nagunii ei mõista. No vähemalt kehtestas regulaator pangale suurema kapitalinõude. Ilma selle kohustuseta poleks ju pangal endal olnud võimalik suuremat omakapitali taset hoida. Jätkake samas vaimus ja varsti ei viitsi keegi teie börsiteateid isegi avada.
"Novembris saavutas Coop Pank korraliku kasumi 2,0 miljonit eurot."
Kahtlemata korralik kasum, kui võrrelda detsembriga, mis peaks tulema heal juhul 1 miljon. COOPi puhul paistab kaks võtmeküsimust - kas provisjonide kasv on juhuslik kõikumine või trend ning kuidas suudetakse langevate intresside keskkonnas finantseerimiskulu alla suruda.
Kas keegi on välja arvutanud, mis COOPi järgmise aasta kasum tuleb, arvestades Euribori langust ca 1% võrra? Üle või alla 25mln EUR?
Kahtlemata korralik kasum, kui võrrelda detsembriga, mis peaks tulema heal juhul 1 miljon. COOPi puhul paistab kaks võtmeküsimust - kas provisjonide kasv on juhuslik kõikumine või trend ning kuidas suudetakse langevate intresside keskkonnas finantseerimiskulu alla suruda.
Kas keegi on välja arvutanud, mis COOPi järgmise aasta kasum tuleb, arvestades Euribori langust ca 1% võrra? Üle või alla 25mln EUR?
2 Likes
Kas Coop võtab laenukahjumid sisse ja detsembrikuu kasumit ei tulegi?
Turg näib peaaegu nii hindavat.
Coop pank on tore koht, võimalik vaid Coop pangas lugu. Pidin hommik südari saama.
Tegin ükspäev püsimakse korralduse ühe arve maksmiseks.
Makse valikuks oli kas fikseeritud või konto jääk, sai siis see viimane valitud-HOIATUS KÕIGILE, SEDA EI TASU KUNAGI VALIDA- kuna nagu ikka, arvetel ju summad muutuvad ja ei osanud fix summat välja mõelda ja nii see juhtus, täna hommikul ühte kannet tehes, raha kontol 0. Esimene mõte krt, mingi pettus läbi läinud, vaatan kuhu raha kanti ja 1,5k õnnelik saaja oli Go3 
Helistasin panka, uurisin, kuidas saab nii loll valik üldse olemas olla, et konto jääk ei ole võrdne arve jäägiga, sain vastuseks, et kui arve 100 ja kontol 80, võetakse kontol olev summa ära. Nu jah, tore loogika,mis ikka, ehk see võiks kedagi otsustajatest siin mõtlema panna, et loll viga seal ära parandada, mõni vana inimene saab nii infarti.
9 Likes
Eelmine nädal siin teises teemas tuldi väitma, et erasektori IT-arendaja teeb kvaliteetsemat tööd kui avaliku sektori oma, sest avalikus sektoris ei olevat vastutust tagajärgede eest ja võib üle jala lasta vms. argumendid.
Nüüd siin päris mitmes pankade või telekomidega (kes suuruse ja IT-põhisuse poolest võiks olla täiesti korraliku kompetentsiga ettevõtted) teemas on eredaid näiteid, mis selle eelmise väite ümber lükkavad. On võimalik küll ka erasektoris täiesti söödamatu kvaliteediga kräppi toota ja pärast selgitada, et klient ise on süüdi kui valesti klikkis.
6 Likes
Selleks eesmärgiks pankadel on toode nagu e-arve püsimakse leping, mille kaudu tuleb arve x summaga ja selle alusel võetakse maksepäeval see sama x summa kontolt. Küll ei ole tavaline püsimakse parim lahendus arvete maksmiseks.
3 Likes
Ma arvan, et kõik saavad selle teenuse eesmärgist aru, aga miks peaks tekitama võimaluse võtta maha terve kontojääk, mis on SUUREM kui esitatud e-arve, jääb täiesti arusaamatuks.
3 Likes
No pankades on tavaliselt variandid: “e-arve tasumine” ja “püsimakse” Neis esimesel juhul makstakse arve summa, teisel juhul mingi enda määratud fix summa. Kui sa valised teise variandi (püsimakse) ja kindla summa asemel panid “kogu konto jääk”, siis ikka ise loll vist.
4 Likes