Coop Panga 2024. aasta oktoobrikuu majandustulemused
Panga klientide arv kasvas oktoobris 2400 võrra ja aktiivselt arveldavate klientide arv kasvas 1100 võrra. Kuu lõpuks ulatus klientide arv 203 900-ni ja aktiivselt arveldavate klientide arv 91 200-ni. Aastaga on kliendibaas kasvanud 15%.
Panga klientide hoiuste maht kasvas oktoobris 47 miljoni euro võrra ulatudes kuu lõpu seisuga 1,88 miljardi euroni. Äriklientide hoiused kasvasid 14 miljoni euro võrra ja eraklientide hoiused kasvasid 4 miljoni euro võrra. Rahvusvahelistelt platvormidelt kaasatud hoiuste maht kasvas 29 miljoni euro võrra. Aastaga on panga hoiuste maht kasvanud 7%.
Panga laenuportfell kasvas oktoobris 22 miljoni euro võrra ulatudes kuu lõpu seisuga 1,68 miljardi euroni. Kodulaenud kasvasid 11 miljonit, ärilaenud kasvasid 7 miljonit, liising kasvas 3 miljonit ja tarbimisfinantseerimine kasvas 1 miljon eurot. Aastaga on panga laenuportfell kasvanud 12%.
Oktoobris tehti laenude allahindluseid 0,5 miljoni euro ulatuses.
Võrreldes möödunud aasta kümne esimese kuuga on käesoleval aastal sama ajaga panga netotulud kahanenud 5% ja tegevuskulud kasvanud 17%.
Pank teenis oktoobris 2,4 miljonit eurot puhaskasumit. Aasta kümne esimese kuuga on pank teeninud kokku 28,2 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 18% vähem kui aasta tagasi samal perioodil.
Panga omakapitali tootlus oli oktoobris 13,9% ja kulu-tulu suhe 52%.
Coop Panga juhatuse liikme ja finantsjuhi Paavo Truu kommentaar:
„Oktoobris kasvas nii Coop Panga klientide arv, hoiused kui ka laenuportfell.
Klientide arvu ja aktiivselt arveldavate klientide baasi kasvatamine on praegu kodumaise Coop Panga üks peamine fookus. Sellele on reageerinud ka teised turuosalised alandades oma klientide hoidmise nimel hinnakirjasid ja tehes aktiivselt kampaaniaid. Pankade vahelisest konkurentsist võidavad kliendid, kes on nüüd motiveeritumad oma igapäevased panganduskulud ja pakutavad hüved läbi kalkuleerima ning otsivad turul endale parimat kodupanka.
Oktoobris tegi euribor tugeva languse, mis kergendab paljude finantskoormust, aga samas mõjub pärssivalt panga intressituludele. Sellega koos langesid oluliselt ka enamike Eestis tegutsevate pankade hoiuste intressid, mis on kapitaliturgude baasintresside languse kontekstis loogiline trend ja viiteajaga hakkab see vähendama ka panga intressikulusid.
Laenuportfelli kasvu on viimasel ajal vedanud enamasti eraisikud, ent nüüd, mil intressitasemed on langustrendis, on ka kohalikud ettevõtted investeerimisjulgust juurde saamas. Lisaks hoogustab praegu liisingute võtmist ka järgmisel aastal kehtima hakkav automaks.
Kokkuvõttes saavutas Coop Pank oktoobris korraliku kasumi 2,4 miljonit eurot. Coop Panga omakapitali tootlus on aasta algusest olnud 17,3% ja kulu-tulu suhe 48%.“
Coop Panga põhjalikumad finantsaruanded on leitavad aadressil www.cooppank.ee/finantsaruanded
Börsiteade
Katre Tatrik
Coop Panga kommunikatsioonijuht
Nordea: 1,27
Handelsbanken: 1,08
Swedbank: 1,24
SEB: 1,46
LHV: 1,74
Coop Pank: 1,00 (turuväärtus 205 MEUR, omakapital 205 MEUR)
(Stockholmis noteeritud aktsiate P/B:d võetud di.se börsinimekirja statistikast. LHV ja Coop 30 sept omakapitali põhjal.)
Ehk võrreldes Rootsi aktsiatega arvab ehk turg, et LHV kasvab paremini (=kasumlikumalt) ja Coop halvemini.
Kas Coop üldse pakub väärtpaberitega kauplemist, kui ei, miks?
Palju huvitavam teema on ka meediast läbi jooksnud suurejooneline laenupettus ühe teatud kliendiga, eks näis kas ja kuidas sellest laiem avalikkus teada saab.
Et polnud elu küsimus, kas saan stocki näppida.
Coop Panga 2024. aasta novembrikuu majandustulemused
Panga klientide arv kasvas novembris 2000 võrra ja aktiivselt arveldavate klientide arv kasvas 1600 võrra. Kuu lõpuks ulatus klientide arv 206 000-ni ja aktiivselt arveldavate klientide arv 98 400-ni. Aastaga on kliendibaas kasvanud 14%.
Panga klientide hoiuste maht kahanes novembris 37 miljoni euro võrra ulatudes kuu lõpu seisuga 1,84 miljardi euroni. Äriklientide hoiused kahanesid 43 miljoni euro võrra ja eraklientide hoiused kasvasid 1 miljoni euro võrra. Rahvusvahelistelt platvormidelt kaasatud hoiuste maht kasvas 5 miljoni euro võrra. Aastaga on panga hoiuste maht kasvanud 4%.
Panga laenuportfell kasvas novembris 18 miljoni euro võrra ulatudes kuu lõpu seisuga 1,70 miljardi euroni. Kodulaenud kasvasid 12 miljonit, ärilaenud kasvasid 3 miljonit, liising kasvas 2 miljonit ja tarbimisfinantseerimine kasvas 1 miljon eurot. Aastaga on panga laenuportfell kasvanud 13%.
Novembris tehti laenude allahindluseid 0,7 miljoni euro ulatuses.
Võrreldes möödunud aasta üheteistkümne esimese kuuga on käesoleval aastal sama ajaga panga netotulud kahanenud 5% ja tegevuskulud kasvanud 16%.
Pank teenis novembris 2,0 miljonit eurot puhaskasumit. Aasta üheteistkümne esimese kuuga on pank teeninud kokku 30,1 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 20% vähem kui aasta tagasi samal perioodil.
Panga omakapitali tootlus oli novembris 11,6% ja kulu-tulu suhe 55%.
Coop Panga juhatuse liikme ja finantsjuhi Paavo Truu kommentaar:
„Novembris kasvas Coop Panga klientide arv kiires tempos ning üha rohkem kohalikke eraisikuid ja ettevõtteid kasutab Coop Panga teenuseid aktiivselt oma igapäevaste rahaasjade korraldamiseks.
Novembris jätkus turul intressitasemete suhteliselt kiire langus. Ühelt poolt on see toonud kaasa hoiuse intresside languse, kuid teisalt vähendab klientide laenumakseid ja julgustab ka laenamist. Novembris kasvasid kõik Coop Panga laenuportfellid: kiireimat kasvu näitasid kodulaenu, ärilaenu ja liisingu portfellid.
Kuna Coop Pank on viimastel aastatel pidevalt kasvatanud turuosa Eesti majapidamistele ja ettevõtetele väljastatud laenude ning neilt kaasatud hoiuste vallas, nimetas Eesti Pank novembris Coop Panga süsteemselt oluliseks krediidiasutuseks. Otsusega kaasneb Coop Pangale kohustus hoida täiendavat süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvrit suuruses 0,5 protsenti. Täiendav kapitalipuhver tugevdab Coop Panga kapitaliseeritust veelgi ja suurendab panga vastupidavust võimalikes kriisides.
Novembris saavutas Coop Pank korraliku kasumi 2,0 miljonit eurot. Coop Panga omakapitali tootlus on aasta algusest olnud 16,7% ja kulu-tulu suhe 49%.“
Coop Panga põhjalikumad finantsaruanded on leitavad aadressil: www.cooppank.ee/finantsaruanded
Börsiteade
Katre Tatrik
Coop Panga kommunikatsioonijuht
Kahtlemata korralik kasum, kui võrrelda detsembriga, mis peaks tulema heal juhul 1 miljon. COOPi puhul paistab kaks võtmeküsimust - kas provisjonide kasv on juhuslik kõikumine või trend ning kuidas suudetakse langevate intresside keskkonnas finantseerimiskulu alla suruda.
Kas keegi on välja arvutanud, mis COOPi järgmise aasta kasum tuleb, arvestades Euribori langust ca 1% võrra? Üle või alla 25mln EUR?
Kas Coop võtab laenukahjumid sisse ja detsembrikuu kasumit ei tulegi?
Turg näib peaaegu nii hindavat.
Coop pank on tore koht, võimalik vaid Coop pangas lugu. Pidin hommik südari saama.
Tegin ükspäev püsimakse korralduse ühe arve maksmiseks.
Makse valikuks oli kas fikseeritud või konto jääk, sai siis see viimane valitud-HOIATUS KÕIGILE, SEDA EI TASU KUNAGI VALIDA- kuna nagu ikka, arvetel ju summad muutuvad ja ei osanud fix summat välja mõelda ja nii see juhtus, täna hommikul ühte kannet tehes, raha kontol 0. Esimene mõte krt, mingi pettus läbi läinud, vaatan kuhu raha kanti ja 1,5k õnnelik saaja oli Go3 
Helistasin panka, uurisin, kuidas saab nii loll valik üldse olemas olla, et konto jääk ei ole võrdne arve jäägiga, sain vastuseks, et kui arve 100 ja kontol 80, võetakse kontol olev summa ära. Nu jah, tore loogika,mis ikka, ehk see võiks kedagi otsustajatest siin mõtlema panna, et loll viga seal ära parandada, mõni vana inimene saab nii infarti.
Eelmine nädal siin teises teemas tuldi väitma, et erasektori IT-arendaja teeb kvaliteetsemat tööd kui avaliku sektori oma, sest avalikus sektoris ei olevat vastutust tagajärgede eest ja võib üle jala lasta vms. argumendid.
Nüüd siin päris mitmes pankade või telekomidega (kes suuruse ja IT-põhisuse poolest võiks olla täiesti korraliku kompetentsiga ettevõtted) teemas on eredaid näiteid, mis selle eelmise väite ümber lükkavad. On võimalik küll ka erasektoris täiesti söödamatu kvaliteediga kräppi toota ja pärast selgitada, et klient ise on süüdi kui valesti klikkis.
Selleks eesmärgiks pankadel on toode nagu e-arve püsimakse leping, mille kaudu tuleb arve x summaga ja selle alusel võetakse maksepäeval see sama x summa kontolt. Küll ei ole tavaline püsimakse parim lahendus arvete maksmiseks.
Ma arvan, et kõik saavad selle teenuse eesmärgist aru, aga miks peaks tekitama võimaluse võtta maha terve kontojääk, mis on SUUREM kui esitatud e-arve, jääb täiesti arusaamatuks.
No pankades on tavaliselt variandid: “e-arve tasumine” ja “püsimakse” Neis esimesel juhul makstakse arve summa, teisel juhul mingi enda määratud fix summa. Kui sa valised teise variandi (püsimakse) ja kindla summa asemel panid “kogu konto jääk”, siis ikka ise loll vist.
[quote=“Draax, post:1439, topic:32083, full:true”]
Ma arvan, et kõik saavad selle teenuse eesmärgist aru, aga miks peaks tekitama võimaluse võtta maha terve kontojääk, mis on SUUREM kui esitatud e-arve, jääb täiesti arusaamatuks.
[/quote]See teenuse variant on tehtud nende jaoks, kes näiteks soovivadki mingil x hetkel oma kogu kontojäägi kuskile ümber kanda, näiteks säästuhoiusele või mingile muule kontole, see teenus pole ju üldse arvega seotud.
Coop tõi eile lõpuks turule virtuaalkaardi (tekst on muidugi jama, sest nad pigem olid viimased, kellel seda veel polnud). Loodetavasti saavad nüüd kaardimakseid tegevaid kliente ka.