Lugedes täna ka Inbanki allutatud võlakirjade emissioonist, teeb muret see, et tundub olevat terve hulk Eesti ettevõtteid, kes kavatsevad tulevikus teenida suur osa oma tuludest kõrgete intressidega tarbimislaenude kaudu.
Ma pigem ennustaks, et Euroopa Liit hakkab varsti tegutsema kõrgintressilaenuandmise vastu, näiteks piirates kui kõrgeid intresse on üldse lubatud. See äri võib hakata reguleerima pigem nagu kasiinosid. Hea küll, pärast tarbimislaenuturu ammendumist võivad muidugi antud finantsasutused minna üle eluasemelaenude turule, aga siis jällegi on võlakirju juba kümneks aastaks (Inbank) väljastatud korralikus mahus, ja intressiga 6%.
Ma usun pangandusesse, aga ma ei usu kiirete kasumite teenimisesse panganduses.
Ärimudel töötab ja parim kinnitus on Bigbank, mis tuli ka eelmisest kriisist tugevamini välja.Palgad kasvavad ja turumaht koos sellega.
Teine asi, mis teeb pangad üldiselt vähem väärtuslikud kui vanasti, on asjaolu, et ECB ja riigid mitte mingil määral tahavad lubada, et maksumaksjad peavad lõpuks laenukahjumite eest arvet maksma, nii nagu Snorase või Parex puhul. Seega võib arvata, et regulaatorid sekkuvad pigem päris varakult juhul kui selliseid riske hakkavad ilmuma. Ehk vana arvamus, et pankade kasumid kuuluvad aktsionäridele, suur osa kahjumitest aga maksumaksjatele, ilmelt ei kehti enam.
stefan
Lugedes täna ka Inbanki allutatud võlakirjade emissioonist, teeb muret see, et tundub olevat terve hulk Eesti ettevõtteid, kes kavatsevad tulevikus teenida suur osa oma tuludest kõrgete intressidega tarbimislaenude kaudu.
Ma pigem ennustaks, et Euroopa Liit hakkab varsti tegutsema kõrgintressilaenuandmise vastu, näiteks piirates kui kõrgeid intresse on üldse lubatud. See äri võib hakata reguleerima pigem nagu kasiinosid. Hea küll, pärast tarbimislaenuturu ammendumist võivad muidugi antud finantsasutused minna üle eluasemelaenude turule, aga siis jällegi on võlakirju juba kümneks aastaks (Inbank) väljastatud korralikus mahus, ja intressiga 6%.
Ma usun pangandusesse, aga ma ei usu kiirete kasumite teenimisesse panganduses.
Üldiselt nõus, aga Inbanki viimase emissiooni näol tegu allutatud võlakirjadega ehk sisuliselt kapitali-, mitte fundingu instrumendina, seega sellel 6%-l on antud kontekstis teine tähendus.
Tundub, et Tallinna linna (enamusega) "Eesti Ühistukapital" on korralikult COOP Panga aktsiaid juurde ostnud kui võrrelda prospektiga.
https://nasdaqcsd.com/et
https://nasdaqcsd.com/et
... ma ei tea kas nad osalesid "institutsionaalse investorina" IPOs, või on ostnud börsi kaudu.
stefan
... ma ei tea kas nad osalesid "institutsionaalse investorina" IPOs, või on ostnud börsi kaudu.
IPO
Kõik need Tarbijate Ühistud ja Kooperatiivid võtsid IPO-st ja ei ole ostnud ega müünud hiljem turul.
Noh, see peaks siis olema ainus kord (?) kui omavalitsus (olgu kaudselt) on ostnud aktsiaid börsiettevõtte IPOs (või börsil). Tallinna Vee puhul, oligi tegemist müügiga.
Ise eelistaksin, kui omavalitsus oleks kõigepealt oma koolide omanikuks. Pangandus olgu riigi ja erasektori asi.
Arvan, et Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse loojad oleksid minuga nõus.
Ise eelistaksin, kui omavalitsus oleks kõigepealt oma koolide omanikuks. Pangandus olgu riigi ja erasektori asi.
Arvan, et Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse loojad oleksid minuga nõus.
4.12.2019 3:49
Olgu uuendatud, et nüüd maksab Nordea aktsia 7,32.
Ehk selline P/B=1 mõtlemine tundub päris normaalne praeguses panganduses. Nordea ostis Societe Generale-lt laenuportfelli ka P/B=1 lähedal, ja arvan, et abesiki kirjutas, et LHV maksis midagi sarnast ka Danske portfelli eest.
Ühesõnaga COOPi praegune P/B=1,1 on päris normaalne, aga nagu öeldud, kasvupotnetsiaal konkurentidest suurem, aga äkki riskid ka.
stefan
Nordea 30 sept: Omakapital/aktsia: 7,55
Aktsia hind praegu: 6,27
Dividendid (makstud aasta hiljem):
2014: 0,62
2015: 0,64
2016: 0,65
2017: 0,68
2018: 0,69
2019: 0,40 (guidance)
Sellised siis Nordea numbrid.
=>
Coopi kohta. Optimist mõtleb: tuleb kasv. Pessimist mõtleb: kasum on ebakindel kuna laenuportfell on kiiresti kasvanud.
Olgu uuendatud, et nüüd maksab Nordea aktsia 7,32.
Ehk selline P/B=1 mõtlemine tundub päris normaalne praeguses panganduses. Nordea ostis Societe Generale-lt laenuportfelli ka P/B=1 lähedal, ja arvan, et abesiki kirjutas, et LHV maksis midagi sarnast ka Danske portfelli eest.
Ühesõnaga COOPi praegune P/B=1,1 on päris normaalne, aga nagu öeldud, kasvupotnetsiaal konkurentidest suurem, aga äkki riskid ka.
Veel üheks tagajärjeks seoses Swedbanki tasuta kauplemisega võiks edaspidi olla selline: Swedbanki kliendid võivad nüüd vabalt osta või müüa kasvõi üks aktsia, mis ei maksa neile mingit komisjonitasu. Teisel pool tehingus võib siis esineda teise panga klient kes soovis kasvõi 100 aktsiat, saab ostetud/müüdud aga vaid just see üks aktsia, peab aga selle ühe aktsia eest komisjonitasu maksma.
stefan
Veel üheks tagajärjeks seoses Swedbanki tasuta kauplemisega võiks edaspidi olla selline: Swedbanki kliendid võivad nüüd vabalt osta või müüa kasvõi üks aktsia, mis ei maksa neile mingit komisjonitasu. Teisel pool tehingus võib siis esineda teise panga klient kes soovis kasvõi 100 aktsiat, saab ostetud/müüdud aga vaid just see üks aktsia, peab aga selle ühe aktsia eest komisjonitasu maksma.
See ju selgemast selge
2.01.2020 12:32 stefan:
Veel üheks tagajärjeks seoses Swedbanki tasuta kauplemisega võiks edaspidi olla selline: Swedbanki kliendid võivad nüüd vabalt osta või müüa kasvõi üks aktsia, mis ei maksa neile mingit komisjonitasu. Teisel pool tehingus võib siis esineda teise panga klient kes soovis kasvõi 100 aktsiat, saab ostetud/müüdud aga vaid just see üks aktsia, peab aga selle ühe aktsia eest komisjonitasu maksma.
Erinevalt Swedbankist on võimalik vastaspoolel nt LHV-s, soovitud 100-st aktsiast täitmata jäänud koguse (ehk siis 99) osas tehingukorraldust muuta, samuti on võimalus määrata korralduse(orderi) kehtivusajaks tühistamiseni, mis võimaldab siis orderi täielikult ära täita ilma täiendavate "lisakuludeta".
Kui varasemalt oli kombeks võtta tasu tehingusumma alampiirilt: nt. Swedbankis 0,20% (0,10%) tehingusummalt, min 3 EUR, siis pole eriti tõenäoline ega võib olla ka mõistlik oodata seda, et ajapikku loobuvad Balti börsidel kõik maaklerid igasugustest (kõikidest) tehingutasudest.
Palju tõenäolisem võib olla olukord, et tasu hakatakse varem v hiljem võtma hoopis tehingusumma ülempiirilt: nt. 0,20% (0,10%) tehingusummalt, max 3 (2 või 1) EUR.
meelis07
Selge, siis LHV süsteem maandab seda riski, mida kirjeldasin.
Teine tasuvariant tulevikus oleks ainult hooldustasu, äkki ümber nimetatud "teenindustasuks".
Selge, siis LHV süsteem maandab seda riski, mida kirjeldasin.
Teine tasuvariant tulevikus oleks ainult hooldustasu, äkki ümber nimetatud "teenindustasuks".
Minu meelest LHV on juba ammusest ajast balti aktsiatega olnud inimvaenulik. Iga tehingu pealt võttis 3 Eur rohkem kui teised pangad.
SWED 0,20%, min 3 € 5000 EUR tehing => 10 EUR tehingutasu
LHV 0,2% + 3 € 5000 EUR tehing => 13 EUR tehingutasu
Kui õigesti mäletan tahtsin ka pin kalkulaatorit igaks juhuks koju, hinnakirjas maksis see 50 EUR, teistes pankades 15.
Parandage kui eksisin
SWED 0,20%, min 3 € 5000 EUR tehing => 10 EUR tehingutasu
LHV 0,2% + 3 € 5000 EUR tehing => 13 EUR tehingutasu
Kui õigesti mäletan tahtsin ka pin kalkulaatorit igaks juhuks koju, hinnakirjas maksis see 50 EUR, teistes pankades 15.
Parandage kui eksisin
stefan
meelis07
Selge, siis LHV süsteem maandab seda riski, mida kirjeldasin.
Teine tasuvariant tulevikus oleks ainult hooldustasu, äkki ümber nimetatud "teenindustasuks".
Ei maanda LHV!
Suuremasse ostuorderrisse müüdi sisse 81.3 eur eest aktsiaid - tehingutasuks kujunes 3,16eur!
Meelis!
Mida ma enam tehingukorralduse muutmisega päästaks?
Ainult seda. et järgmine ei saaks 1...5.. aktsiat müüa!
Päästab see, kui ostad otse ja müüd otse turgu.(Juhul, kui on vastaspool sobiv order ees.)
Stabiliseerimiseks ettenähtud aeg hakkab läbi saama, siiani pole Nasdaq lehel raporteeritud mitte ainsastki stabiliseerimistehingust. CPA kauplemismahtude juures võiks aktsia mõistliku stabiliseerimisstrateegia tulemusel olla juba pakkumishinna tasemel. Ei saa aru, milleks üldse see instrument pakkumistingimustesse sisse kirjutati kui seda ei kasutata? Või pole emitendil kohustust sellistest tehingutest jooksvalt teada anda?
Olen Coop´i igati usin fän ja käin seal kogu aeg `kaloreid vahetamas` ja ootan hoopis,et hind veelgi langeks,et ma saaks neid juurdegi osta.Peres sai 4´jas põlv 3 aastaseks ja mul ei teki mõtetki Coopist väljuda.Kasumiga välja saada see on mängurite mure.Olen jätkuvalt seda meelt,et stabiliseerimise ostud on aksionäride raha põletamine ja kui klassik Toots küsis Kiirelt,et kas tuleb juba lõunu siis ei:perse teeb ikka naks ja naks.Spekulandi lõbuks ikka raha ei visata turule vastu.
Äkki need stabiliseerimiseks mõeldud ostud olid mõeldud palju mustema olukorra tarbeks?
@pau777: Stabiliseerimistehinguid rahastavad need, kes LHV-le ülejaotusoptsiooni on andnud, ehk siis müüjad, mitte pank. Ja müüvad akstionärid said suuresti oma positsioonidest välja.
@svennu77: Vahet pole kui must või valge stsenaarium, aktsia kaupleb allpool IPO pakkumishinda ja normaalne ootus oleks, et ülejaotusmehhanismi kasutataks tugiostude tegemiseks ja seeläbi aktsiahinda toetataks. Tõenäoliselt teeks korraldaja aktiivselt tugioste, kui valdav osa nõudlusest tulnuks institusioonidelt. Aga ootame stabiliseerimise lõpu ära.
@svennu77: Vahet pole kui must või valge stsenaarium, aktsia kaupleb allpool IPO pakkumishinda ja normaalne ootus oleks, et ülejaotusmehhanismi kasutataks tugiostude tegemiseks ja seeläbi aktsiahinda toetataks. Tõenäoliselt teeks korraldaja aktiivselt tugioste, kui valdav osa nõudlusest tulnuks institusioonidelt. Aga ootame stabiliseerimise lõpu ära.
Tugiostude puudumisel on kindlasti ka oma plussid.
Ootus, et IPOs osalemise kõige hullem tagajärg on omadega nulli jäämine, võib tulevikus veidraid mullistusi tekitada.
Ootus, et IPOs osalemise kõige hullem tagajärg on omadega nulli jäämine, võib tulevikus veidraid mullistusi tekitada.