Aeg-ajalt leiab ikka hämmastavaid pärle sellest, kuidas meie riigis on ametnikel aega ja ressursse protsessida ikka täiesti jaburaid asju, võidelda läbi kohtu oma inimestega jne. Tegin eraldi teema kuna selliseid asju on palju ja päris hea oleks järjepidevuse mõistes kui need näidised ühte kohta koondada.
Viimane näide:
Kaasuse pisiasju ei tea, seega ei taha hinnangut anda, kellel õigus oli.
Küll aga häirib VÄGA, et PPA-l on ressurssi, et sellise asjaga riigikohtusse minna. Samal ajal ilmub regulaarselt meedias artikleid, kuidas kohtusüsteem on ülekoormatud, kohtunikud enam ei suuda-jaksa, päriselt olulised asjad venivad aastaid jne.
Teine näide:
Jällegi- ei taha anda hinnangut kaasusele kuna detaile ei tea, aga Vallavalitsus käib mitmes astmes kohut oma endise töötajaga selle üle, kas ruume koristas see inimene, kes selleks määratud oli. Nagu päriselt!?
Saan aru, et avaliku sektori töötajana võib olla tahtmine igas erimeelsuses oma arvamust "lõpuni " kaitsta, eriti kuna õigusabi on tasuta (loe: rahva raha eest) kättesaadav. Aga see on nüüd küll see koht kus tuleks ennast kokku võtta ja veidi ülevalt poolt aidata ametnikke järjele: et võib-olla ei ole ikkagi mõistlik rahva raha kasutus paari tuhande eurose teenuse tehniliste nüansside üle paarikümne tuhande euro eest kohtuveskeid kulutada?