Balti põhinimekirjas tehti teisipäeval 2592 tehingut ning käive oli 1,274 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 569 tuhat eurot ning Vilniuse börsi käive 660 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 1430 ning 981.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad tõusjad ja langejad olid:
Sel nädalal:
10.07 Tallinna Sadam (TSM1T) juuni tegevusmahud
10.07 TKM Grupp (TKM1T) I kvartali majandustulemused
USA aktsiaturud lõpetasid teisipäeva languses, kui pooljuhtide müügisurve ja Lähis-Ida pingete taastumine survestasid indekseid. S&P 500 langes 0,4%, Nasdaq 100 kukkus 1,8% ja Dow Jones kaotas 0,3%, taandudes hiljutiselt rekordtasemelt. Turu põhifookus liikus taas küsimusele, kas AI-taristu kiire investeerimistsükkel suudab õigustada pooljuhtide aktsiate kõrgeid ootusi.
Kiibitootjaid koondav PHLX Semiconductor Index langes üle 4%, kuigi Samsung Electronics teatas väga tugevast kvartalist ja kasumi 19-kordsest kasvust. Tugevad tulemused ei suutnud sentimenti toetada, sest tähelepanu nihkus hoopis sellele, kas suured pilveteenuste ja AI-ettevõtted jätkavad sama tempoga kiipide ja andmekeskuste taristu ostmist. Lisamuret tekitasid teated, et Hiina DeepSeek arendab oma AI-kiipi, mis võib suurendada konkurentsi. Micron langes 4,7%, AMD 6,5% ja Intel 9,7%, samal ajal kui Broadcom kaotas 0,8%. Nvidia liikus vastupidiselt sektorile ja tõusis 0,7%.
Tehnoloogiasektori nõrkust tasakaalustasid osaliselt kaitsvamad sektorid, kus tervishoid, esmatarbekaubad ja kommunaalteenused lõpetasid päeva tugevamalt, kerkides üle 0,9%. Energiasektor liikus samuti ülespoole, kuna naftahind tõusis ligi 5% pärast uusi rünnakuid tankeritele Hormuzi väinas ja USA-Iraani pingete taastumist, tuues tagasi mure energiahindade võimaliku mõju pärast inflatsioonile.
Võlakirjaturul liikusid tulusused kõrgemale. USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus kerkis 4,55% ja 2-aastase tootlus 4,18% juurde. Tõusu taga oli nii energiahindade kallinemine kui ka kartus, et inflatsiooniriskid võivad taas tugevneda. Kõrgemad tulusused lisasid survet ka laiemale aktsiaturule, eriti intressitundlikumatele kasvuaktsiatele. Visa langes 1,4% ja Caterpillar 3,1%.
Makropildis pakkus tähelepanu USA kaubandusbilanss. Kaubandusdefitsiit kasvas mais 77,6 miljardi dollarini, võrreldes aprilli korrigeeritud 54,6 miljardi dollariga. Tulemus oli üldjoontes kooskõlas 78,5 miljardi dollari suuruse ootusega, kuid tähistas suurimat puudujääki alates 2025. aasta märtsist. Impordid kasvasid 3,3% 395,3 miljardi dollarini, mis oli kõrgeim tase enam kui aasta jooksul. Kasvu vedasid tarbekaubad, eriti ravimid ja mobiiltelefonid, samuti toornafta ja sõiduautod.
Eksport langes samal ajal 3,2% 317,7 miljardi dollarini, mida vedasid väiksemad kullast ja väärismetallidest, arvutitest ning tarbekaupadest tulnud ekspordimahud. Kaubandusbilansi halvenemine viitab, et netoeksport võib teises kvartalis SKP kasvu rohkem pidurdada kui esimeses kvartalis. Samal ajal püsib kaubanduspoliitiline ebakindlus, kuna USA administratsioon liigub uute tariifimeetmete ja Kanada ning Mehhikoga seotud iga-aastaste kaubandusülevaadete suunas.
Täna avaldatakse FEDi viimase istungi protokoll, millest otsitakse vihjeid FEDi järgmiste sammude kohta intressimäärade osas.
21.00 FEDi juuni istungi protokoll
22.00 USA tarbijatele väljastatud krediit (mai)
