Balti põhinimekirjas tehti kolmapäeval 2501 tehingut ning käive oli 1,350 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 908 tuhat eurot ning Vilniuse börsi käive 390 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 1370 ning 978.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad tõusjad ja langejad olid:
Täna:
Merko Ehitus (MRK1T) teise kvartali majandustulemused
Nordecon (NCN1T) teise kvartali majandustulemused
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva erisuunaliselt, püsides rekordtasemete lähedal, kui ettevõtete tugevad kvartalitulemused ja Brenti hinna langus toetasid sentimenti, kuid tehnoloogiaaktsiate nõrkus hoidis Nasdaqit surve all. S&P 500 taandus 0,2%, jäädes eilse rekordi lähedale, samal ajal kui Dow Jones lisas 0,5% ja sulgus uuel rekordtasemel. Nasdaq 100 langes 0,8%.
Energiaturul jätkus leevenemine, kui Iraan teatas kokkuleppest Omaaniga võimaliku laevatee osas läbi Hormuzi väina ning USA ametnikud viitasid edusammudele kõnelustes, mille eesmärk on taastada piirkonna kaubavood. Brenti hinna langus vähendas kartusi, et energiahinnad võiksid inflatsiooni uuesti kiirendada, ning toetas intressitundlikumaid sektoreid, sealhulgas panku.
Ettevõtete tulemused andsid turule tuge. Arista Networks tõusis 3,6% pärast oodatust tugevamat käivet ning Eli Lilly kerkis 4,9%, kuna ettevõte ületas käibeootusi ja tõstis kogu aasta prognoosi. Samal ajal oli tehnoloogiasektoris pilt nõrgem. SpaceX kukkus 13,6%, andes tagasi osa eelneva päeva tõusust, ning AMD langes 7%, kuigi ettevõtte andmekeskuste käive kahekordistus. Pärast turu sulgumist avaldas tulemused ka Sandisk, mis ületas kasumi- ja käibeootusi, kuid aktsia langes järelturul, kuna järgmise kvartali käibeprognoos ei ületanud kõrgeid ootusi.
Makropildis näitas ISM teenindussektori indeks, et USA majanduse suurim osa püsib kasvus. Indeks tõusis juulis 54,1 punktini võrreldes juuni 54,0 punktiga, kuid jäi alla 54,5 suurusele ootusele. Äriaktiivsus ja uued tellimused kasvasid kiiremini, mis viitab jätkuvale nõudlusele. Samas langes tööhõive komponent tagasi alla 50 taseme, näidates, et teenindussektori töökohtade kasv nõrgenes. Hinnakomponent tõusis 70,3 punktini, mis viitab endiselt tugevale kulusurvele, eriti energia ja plastidega seotud toodetes.
Tööturu kohta andis pehmema signaali ADP raport, mille järgi lisandus juulis erasektoris 44 tuhat töökohta. See oli väikseim kasv kuue kuu jooksul, kuid viitab pigem aeglasemale, mitte järsult nõrgenevale tööturule. Koos ISM töötleva tööstuse varasema tugeva näitajaga viitavad andmed, et USA majandusaktiivsus püsib, kuid tööjõuturu hoog võib olla jahtumas.
Võlakirjaturul olid liikumised väikesed. USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus jäi 4,61% ja 2-aastase tootlus 4,18% juurde, näidates, et turud ei teinud makroandmete järel suuri järeldusi FEDi lähisammude kohta. Ühelt poolt toetab majanduse jätkuv kasv ettevõtete kasumeid, teisalt hoiavad teenuste hinnasurve ja endiselt kõrged tulusused rahapoliitika vaate ettevaatlikuna.
Täna avaldatakse Ühendriikide läinud nädalal sisse antud töötu abiraha taotlused.
15.30 USA esmased töötu abiraha taotlused
Merko Ehituse II kvartal
Merko Ehituse II kvartali müügitulu kasvas aastaga 12,2%, ulatudes 92,7 miljoni euroni. Samal ajal vähenesid kasuminäitajad: EBITDA langes 8,1 miljoni euroni ja puhaskasum 8,5 miljoni euroni, aasta varem vastavalt 9,5 ja 11,2 miljonit eurot. EBITDA marginaal langes 11,5% pealt 8,7% peale ning puhaskasumi marginaal 13,6% pealt 9,2% peale.
Käibe kasvu toetas eelkõige ehitusteenuse mahu kasv, mille müügitulu suurenes kvartalis 14,8%, 70,1 miljoni euroni. Kasumlikkust survestas aga ehitusteenuse marginaali normaliseerumine: segmendi ärikasumi marginaal langes 8,3% pealt 4,1% peale. Poole aasta vaates jäi Merko müügitulu siiski aastavõrdluses madalamaks, kuid lepingute portfell oli väga tugev - 30. juuni seisuga 835,7 miljonit eurot.
Nordeconi II kvartal
Nordeconi II kvartali müügitulu kasvas aastaga 40,6%, ulatudes 74,9 miljoni euroni. Käive kasvas nii hoonete kui ka rajatiste segmendis: hoonete väline müügitulu oli II kvartalis 54,5 miljonit eurot ja rajatiste oma 20,4 miljonit eurot, võrreldes aasta varasema 45,5 ja 7,7 miljoni euroga.
Kasumlikkus käibekasvuga kaasa ei tulnud. II kvartali brutokasum langes 3,0 miljoni euroni ning EBITDA, ärikasum ja omanikele kuuluv kasum jäid samuti aastatagusele alla. Ettevõtte enda selgituse järgi mõjutas kasumlikkust jätkuvalt sisendhindade tõus ja projektide portfelli struktuur, mille tõttu oli töös olevate projektide keskmine kasumimarginaal madalam kui aasta varem. Poole aasta lõikes kasvas müügitulu 37%, kuid brutokasumi marginaal langes 5,9% pealt 4,7% peale ja ärikasumi marginaal 2,3% pealt 1,9% peale.
