Balti põhinimekirjas tehti teisipäeval 4015 tehingut ning käive oli 2,624 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 1,476 miljonit eurot ning Vilniuse börsi käive 1,073 miljonit eurot. Tehinguid tehti vastavalt 2172 ning 1622.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad tõusjad ja langejad olid:
USA aktsiaturud lõpetasid teisipäeva languses, kuid päeva jooksul nähtud sügavamad miinused taandusid märgatavalt pärast seda, kui president Trump lubas vajadusel saata USA mereväe naftatankereid Hormuzi väinas saatma. S&P 500 sulgus 0,9% ja Nasdaq 100 1,1% miinuses, samas kui Dow Jones kaotas 0,8%. Päeva madalseisus ulatusid kaotused üle 2,5%, ent nafta hinna taandumine tippudest leevendas survet ning vähendas ka pinget võlakirjaturul. Surve all püsisid eelkõige tööstus- ja materjalisektor, kuna kõrgemad energiakulud tekitavad muret ettevõtete marginaalide pärast. Tehnoloogiasektoris langesid Nvidia 1,3% ja Tesla 2,7%. Varahaldur Blackstone kaotas 3,8% pärast teateid 1,7 miljardi dollari suurusest netoväljavoolust ettevõtte eralaenufondist.
Naftaturg jäi geopoliitiliste pingete keskmesse. Brenti toornafta hind on kerkinud umbes 10% võrreldes eelmise nädala lõpuga, kuna rünnakud piirkonna energiataristule ja häired Hormuzi väinas, kust liigub ligi viiendik maailma naftast, on tekitanud tarneriske. USA administratsioon teatas, et pakub piirkonnas liikuvatele laevadele riskikindlustust ning vajadusel sõjalist saatmist. Kuigi lühiajaline hinnatõus on võimalik, pole sarnased geopoliitilised šokid viimastel aastatel toonud kaasa pikaajalist ja püsivat naftarallit.
Võlakirjaturul liikusid tulusused teist päeva järjest ülespoole, 10-aastase USA riigivõlakirja tootlus tõusis 4,06% tasemele. Liikumist toetasid eeskätt kõrgemad inflatsiooniootused, mis on kasvanud koos nafta hinnaga. Turud hindavad endiselt, et Föderaalreserv võib tänavu intressimäärasid kaks korda langetada, kuid kõrgemad energiahinnad võivad seda ajakava edasi lükata. Turgude meeleolu jääb seega tasakaalustama kahe jõu vahele: ühelt poolt geopoliitilised riskid ja kallinev energia, teiselt poolt valitsuse sammud tarneahelate stabiliseerimiseks.
Täna on fookus USA teenindussektori veebruari aktiivsusindeksil ISM küsitluse kohaselt ja ADP veebruari tööturu raportil, mis võib anda vihjeid reedel selguva USA tööturu raporti kohta.
10.45 Itaalia teenindussektori PMI (veebruari lõplik)
10.50 Prantsusmaa teenindussektori PMI (veebruari lõplik)
10.55 Saksamaa teenindussektori PMI (veebruari lõplik)
11.00 Euroala teenindussektori PMI (veebruari lõplik)
11.30 Suurbritannia teenindussektori PMI (veebruari lõplik)
12.00 Euroala töötuse määr (jaanuar)
15.15 USA ADP tööturu küsitlus (veebruar)
16.45 USA teenindussektori PMI (veebruari lõplik)
17.00 USA teenindussektori ISM (veebruar)
21.00 FEDi Beige Book
PMI andmed näitavad, et euroala majandus püsib mõõdukas kasvufaasis, veduriks Saksamaa. Prantsusmaa on jätkuvalt seisaku piiril, samas kui kogu euroala koondnäit püsib kindlalt üle 50 punkti taseme. Ootustega võrreldes suuri üllatusi ei olnud.
Prantsusmaa teenuste PMI: 49,6 (ootus 49,6) Prantsusmaa erasektori PMI: 49,9 (ootus 49,9)
Saksamaa teenuste PMI: 53,5 (ootus 53,4) Saksamaa erasektori PMI: 53,2 (ootus 53,1)
Euroala teenuste PMI: 51,9 (ootus 51,8) Euroala erasektori PMI: 51,9 (ootus 51,9)Euroala töötuse määr langes jaanuaris rekordmadalale tasemele, ületades ka ootusi. Tööturg püsib tugev, töötute arv väheneb ning noorte töötus liigub samuti allapoole, kinnitades, et majanduse jahenemisest hoolimata on tööjõuturg jätkuvalt vastupidav.
ADP raport näitab veebruaris selget kiirenemist erasektori töökohtade loomises. Kuigi jaanuari number korrigeeriti märkimisväärselt alla, paranes lühiajaline trend märgatavalt.
USA erasektoris loodud töökohtade arv ADP küsitluse kohaselt
