Börsipäev 4. aprill

Kui Donald Trump näeb eile välja kuulutatud imporditariifides tootmise ja jõukuse toomist tagasi Ühendriikidesse, siis finantsturgudel tõlgendati seda teistmoodi. Tariifide tõstmisega kasvas hirm USA majandussurutise pärast, tingides S&P 500 indeksi 4,8% languse 5396,5 punktile ja kui arvestada juurde ka euro tugevnemine 1,8% 1,1052 dollarile, kujunes euroala investorite jaoks USA varade eilseks hinnalanguseks –6,6%. See suurendas eurodes mõõdetuna langust aasta algusest –14,3%-ni.

Majanduslanguse hirmu võis välja lugeda ka USA 10-aastase võlakirja tulususe vajumisest alla 4,0% piiri (alles jaanuaris oli 4,8%) ja investorite kasvanud ootusest, et FED võib sellel aastal intressimäära langetada 100 baaspunkti võrra (hiljuti arutleti võimaluse üle, et kärbitakse vaid 25 baaspunkti).

Punasest päevast ei pääsenud ka Euroopa aktsiad, kuigi langused jäid väiksemaks ning sõltusid riigiti majanduse avatusest ning ekspordist Ühendriikidesse. Stoxx 600 alanes 2,6%.

Eile avaldatud makrostatistika jäi tagaplaanile. Ühendriikides anti läinud nädalal sisse 219 tuhat töötu abiraha taotlust, mida oli oodatud 225 tuhandest vähem ja jätkuvalt ei viita laiemale koondamistele majanduses. Küll aga kerkis abiraha saajate arv kokku 1,847 mln pealt 1,903 miljonile, mis on kõrgeim alates 2021. a sügisest ja näitab, et uut töökohta on raskem leida.

Kuigi eraldiseisvalt näitas Challenger, Gray & Christmas statistika, et viimase kahe kuu jooksul on USA valitsus koondanud 285 tuhat töötajat, siis ei pruugi need töötu abiraha taotlustes veel välja paista, sest osa neist on leidnud uue töökoha, osa saab jätkuvalt veel valitsuselt palka ja osade vallandamise jõustumist on otsustamas kohus.

USA teenindussektori aktiivsusindeks alanes ISM küsitluse kohaselt märtsis 53,5 punktilt 50,8 punktile, jäädes alla 52,9punktisele ootusele ning saavutades madalaima taseme alates eelmise aasta juunist. Tööhõive indeks langes 53,9 punktilt 46,2 punktile, millega viitab töötajate arvu vähendamisele sektoris ja uute tellimuste indeks taandus 52,2 punktilt 50,4 punktile. Trumpi tariifid on tekitamas üksjagu peavalu ettevõtetele, sest Kanada ja Mehhikoga alanud tariifisõda sundis tooma tellimusi ettepoole ning selle pealt on raske näha, milline on klientide tegelik aktiivsus ning uued tariifid külvavad vaid segadust juurde ning tõstavad kulusid.

Sentiment püsis öösel negatiivsena ning USA aktsiaindeksite futuurid viitasid kirjutamise hetkel languse jätkumisele (-0,2%). Aasias langes Nikkei –2,9%, Kospi –0,9% ja S&P/ASX200 –2,4%. Hiina, Taiwani ja Hongkongi börsid olid suletud. Brenti toornafta odavnes 0,9% 69,6 dollarile, Bitcoin kerkis 1,1% 83 192 dollarile ning Ethereum tõusis 0,3% 1803,3 dollarile. EUR/USD kerkis täna 0,2% 1,1077 dollarile ning unts kulda maksis 3108,5 dollarit (–0,2%).

Täna avaldatakse USA märtsikuu tööturu raport, mis peaks väljaspool põllumajandussektorit näitama 140 tuhande töökoha loomist (veebruaris 151 tuhat) ning töötuse määr peaks jääma 4,1% peale. Eilse päeva järel jälgitakse täna vahest isegi suurema huviga seda, milline saab olema Jerome Powelli reaktsioon ja kas keskpank võib oma rahapoliitilist hoiakut muuta.

09.00 Saksamaa tehaste tellimused (veebruar)
09.45 Prantsusmaa tööstustoodang (veebruar)
10.00 Hispaania tööstustoodang (veebruar)
15.30 USA tööturu raport (märts)

indeksite tabel

1 Like

Balti põhinimekirjas tehti neljapäeval 3125 tehingut ning käive oli 1,798 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 1,109 miljonit eurot ning Vilniuse börsi käive 648 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 2201 ning 779.

Enimkaubeldud aktsiad olid:

Suuremad tõusjad ja langejad olid:

1 Like