Balti põhinimekirjas tehti esmaspäeval 4134 tehingut ning käive oli 2,333 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 1,150 miljonit eurot ning Vilniuse börsi käive 1,120 miljonit eurot. Tehinguid tehti vastavalt 2003 ning 1897.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad tõusjad ja langejad olid:
Uudised:
Apranga (APG1L) veebruari jaemüügi käive koos käibemaksuga ulatus 22,0 miljoni euroni, mis tähendab 4,9% kasvu võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Kahe kuu kokkuvõttes on tempo veelgi parem, kuna jaanuari ja veebruari peale kokku teeniti 50,3 miljonit eurot käivet ehk 7,2% rohkem kui mullu samal perioodil. Regionaalselt kasvas müük kõigis kolmes Balti riigis: Leedus 7,9%, Eestis 7,6% ja Lätis 5,4%.
Täna:
Tallink Grupp (TAL1T) veebruari veomahud
3 Likes
USA aktsiaturud alustasid nädalat järsu langusega, ent päeva jooksul toimus tugev tagasipõrge ning suurem osa sessiooni esimese poole kaotustest tehti tasa. S&P 500 lõpetas päeva napilt miinuspoolel ja Dow Jones taandus 0,2%, samal ajal kui Nasdaq 100 suutis päeva lõpuks kergesse plusspoolele tõusta, kuigi oli sessiooni alguses kukkunud kuni 1,6%. Turg naasis eeskätt tugevate tehnoloogiaettevõtete juurde: Nvidia kerkis 2,9% ja Microsoft 1,5%, kuna neid peetakse keerulises geopoliitilises keskkonnas vastupidavamaks. Kaitse- ja energiasektor pakkusid samuti tuge: Northrop Grumman tõusis 6% ning Exxon Mobil lisas 1,1%, samal ajal kui nafta hind püsis kõrgel pärast Hormuzi väina sulgemist. ISM-i töötleva tööstuse hinnakomponendi hüpe 70,5 punktile tõstis küll inflatsioonihirme ja survestas võlakirju, ent aktsiaturg suutis geopoliitilise šoki päeva lõpuks suures osas seedida.
Nädalavahetusel eskaleerus konflikt Lähis-Idas, kui USA ja Iisrael ründasid Iraani ning Teheran vastas vasturünnakutega mitmes piirkonna riigis. Tegemist on eelkõige inimliku tragöödiaga ning olukorra edasine areng on ebakindel. Turud jälgivad tähelepanelikult eeskätt energiaturgu, kuna Iraan on OPECi suuruselt neljas naftatootja ning kontrollib ligipääsu Hormuzi väinale, mille kaudu liigub ligikaudu viiendik maailma naftast.
Suurim mõju avaldubki esialgu naftahinnas ja toorainetes. Brenti toornafta hind oli juba enne konflikti tänavu tõusnud umbes 15% ning lisas pärast rünnakuid veel üle 6%. Samas pakub ajalugu mõningast rahustavat perspektiivi, sest viimase 15 aasta jooksul ei ole sarnased geopoliitilised šokid toonud kaasa püsivaid naftahinna hüppeid ega pikaajalist turu langust. USA on viimastel aastatel olnud netonaftaeksportija ning energia osakaal SKP-st on efektiivsuse kasvu tõttu vähenenud. Samuti viitab USA energiateabe amet (EIA), et globaalne naftaturg on endiselt ületootmise seisus, mis peaks jätkuma ka 2026. aastani.
Kokkuvõttes lisavad geopoliitilised sündmused turule müra ja lühiajalist ärevust, kuid fundamentaalne pilt ei ole kardinaalselt muutunud. Ajaloolised andmed näitavad, et sarnased pinged on enamasti toonud kaasa ajutise kõikumise, mitte pikaajalise langustrendi.
Täna:
12.00 Euroala inflatsioon (veebruar)
2 Likes
Euroala inflatsioon kiirenes veebruaris 1,9%-ni (jaan: 1,7%; ootus 1,7%).
Hinnasurvet vedasid eeskätt teenused (3,4% vs 3,2%) ja tööstuskaubad (0,7% vs 0,4%). Energia hinnalangus aeglustus (–3,2% vs –4,0%), toidu inflatsioon püsis 2,6% juures.
Alusinflatsioon tõusis 2,4%-ni (jaan: 2,2%), mis viitab hinnasurve taaselavnemisele. Suurematest riikidest kiirenes inflatsioon Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias, Saksamaal veidi aeglustus.
1 Like
