Balti põhinimekirjas tehti reedel 1720 tehingut ning käive oli 1,166 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 627 tuhat eurot ning Vilniuse börsi käive 499 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 1062 ning 506.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad tõusjad ja langejad olid:
USA aktsiaturud lõpetasid reede erisuunaliselt, kui tehnoloogiasektori nõrkus tasakaalustas tugevamat liikumist kaitsvamates sektorites. S&P 500 jäi sisuliselt paigale, Nasdaq 100 langes 1,1% ja Dow Jones lisas 0,5%. Turu fookuses olid korraga ettevõtete tulemused, Lähis-Ida pinged, kõrgemad energiahinnad ja ootused uue nädala Föderaalreservi kohtumise suhtes.
Tehnoloogiasektoris jätkus surve eelkõige pooljuhtidele, kus Intel kukkus 7,9%, kuigi ettevõte teatas viimase 17 aasta tugevaimast käibekasvust. Samuti püsis surve AI-investeeringutega seotud suurfirmadel: Tesla langes 2,1% ja Meta 1,8%, kuna turg hindab jätkuvalt, kas andmekeskuste ja AI-taristu kulutused suudavad õigustada kõrgeid ootusi.
Ettevõtete tulemused andsid vastaka pildi. American Express langes 4,3% pärast kvartaliraportit, samal ajal kui Verizon tõusis 5,8% tänu oodatust tugevamale uute klientide lisandumisele. Väljaspool tehnoloogiat oli turupilt vastupidavam, aidates nii Dow Jones kui ka keskmise suurusega ettevõtete indeksitel plussis lõpetada.
Energiaturul püsis geopoliitika tähelepanu keskmes. Brenti toornafta hind taandus esmaspäeval 90 dollari lähedale barreli eest, andes osa eelmise nädala tõusust tagasi, kuna USA ja Iraan peatasid nädalavahetusel vastastikused rünnakud ning ilmnesid märgid diplomaatiliste kõneluste taastumisest. Samas on nafta hind kuu jooksul kerkinud ligi 40%, sest tarneriskid on levinud Hormuzi väinast ka Punase mere suunalistele veoteedele. Jeemenis tegutsevad Iraani toetatud huthi jõud teatasid rünnakutest Saudi Aramcoga seotud rajatistele Jizani ja Yanbu sadamates, mis hoiab energiaturu endiselt haavatavana.
Võlakirjaturul püsis intressikeskkond pingeline, kuigi sessiooni lõpuks liikusid tulusused veidi madalamale. USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus lõpetas 4,68% ja 2-aastase tootlus 4,33% juures. Kõrgem energiahind hoiab inflatsiooniriski üleval ning turul hinnatakse, kas Föderaalreserv võib järgmisel kohtumisel säilitada rangemat hoiakut või isegi tõsta intressimäärasid, kui inflatsioonisurve uuesti tugevneb.
Makropilt pakkus samal ajal mõningast tuge. USA esialgne koond-PMI kerkis juulis 53,6 punktini, mis on kaheksa kuu kõrgeim tase ja viitab majandusaktiivsuse paranemisele. Euroalal tõusis S&P Globali koond-PMI 51,9 punktini, mis oli viie kuu kõrgeim tase ja esimene selgem märk erasektori laienemisest mitme kuu järel. See aitas Euroopa aktsiaturgudel lõpetada valdavalt tõusuga, samal ajal kui Aasia turge survestas tehnoloogiasektori nõrkus.
Tänastest majandusuudistest võiks esile tõsta USA kestvuskaupade juuni tellimused.
11.00 Saksamaa ettevõtete kindlustunde indeksid (juuli)
15.30 USA kestvuskaupade tellimused (juuni)
17.30 USA Dallase töötleva tööstuse aktiivsus (juuli)
