Balti põhinimekirjas tehti esmaspäeval 3402 tehingut ning käive oli 2,509 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 1,537 miljonit eurot ning Vilniuse börsi käive 949 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 2068 ning 1197.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad langejad olid:
Sel nädalal
29.05 Vilkyškių pieninė (VLP1L) I kvartali majandustulemused
Kuigi USA aktsiaturud olid eile püha tõttu suletud, näitasid nii Euroopa kui Aasia aktsiaturud tugevat minekut. Turu meeleolu parandas lootus, et USA ja Iraan võivad jõuda kokkuleppeni, mis aitaks taastada energiatarneid Lähis-Idast ja avada Hormuzi väina. Euroopas kerkis Euro Stoxx 50 2,0% 6139 punktini ning Stoxx 600 lisas 1,1%, jõudes kõrgeimale tasemele pärast veebruari lõpu rekordit.
Tõusu toetas president Trumpi kommentaar, et nädalavahetusel peetud kõnelused Iraaniga kulgesid soodsalt. Ka USA välisminister Marco Rubio viitas ettevaatlikule optimismile võimaliku kokkuleppe osas. Naftahinna langus andis tuge Euroopa võlakirjaturule ning sellest võitsid eriti pangad: Santander, BBVA ja Deutsche Bank tõusid üle 4%. Madalamad energia- ja elektrihinnad parandasid ka tööstusettevõtete väljavaadet, Safran kerkis 6% ja Schneider Electric 3,5%.
Energiaturul püsib olukord siiski vastuoluline. Brenti toornafta hind tõusis teisipäeval tagasi üle 98 dollari barreli eest, taastudes osaliselt varasemast langusest. Hinda kergitasid teated USA uutest sõjalistest operatsioonidest Lõuna-Iraanis, kus sihtmärgiks olid raketipositsioonid ja alused, mida kahtlustati miinide paigaldamise katses. Samal ajal jätkuvad rahukõnelused, mille eesmärk on pikendada relvarahu umbes kaheks kuuks. Selle raames lõpetaks USA blokaadi ning Iraan avaks Hormuzi väina.
Kuigi nafta kallines teisipäeval, on hinnad nädala lõikes endiselt üle 10% madalamal, mis peegeldab kasvanud lootust diplomaatilisele lahendusele. Kui kokkulepe peaks sündima ja Hormuzi väina kaudu taastub tavapärasem liiklus, väheneks surve energiahindadele ja inflatsioonile. Samas näitavad viimased sõjalised arengud, et olukord võib kiiresti muutuda ning turg jääb lähiajal tundlikuks iga uue uudise suhtes.
Aasias püsis tähelepanu ka Jaapani rahapoliitikal. Jaapani keskpanga asejuht Ryozo Himino kinnitas, et keskpank on endiselt valmis intressimäärasid edasi tõstma, kuid sammude ajastus sõltub sellest, kuidas Lähis-Ida konflikt mõjutab Jaapani majandust ja inflatsiooni. Tema sõnul on Jaapani reaalsed intressimäärad endiselt väga madalad, kuid keskpank soovib enne järgmisi samme hinnata geopoliitiliste pingete mõju hinnatasemele ja finantsturgudele.
Täna avaldatakse Ühendriikide tarbijate kindlustunde indeks, mis peaks analüütikute ootuste kohaselt näitama mais halvenemist 92,8 punkilt 91,9 punktile.
17.00 USA tarbijate kindlustunde indeks (mai)
17.30 USA Dallase töötleva tööstuse aktiivsus (mai)
