Balti põhinimekirjas tehti neljapäeval 2350 tehingut ning käive oli 1,292 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 848 tuhat eurot ning Vilniuse börsi käive 401 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 1419 ning 733.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad tõusjad ja langejad olid:
USA aktsiaturud lõpetasid neljapäeva erisuunaliselt, kui surve suurtele tehnoloogiaaktsiatele tasakaalustas paremat makropilti ja madalamaid võlakirjatootlusi. S&P 500 jäi sisuliselt muutumatuks, Nasdaq 100 langes 0,5% ja Dow Jones kerkis 0,1%. Turul jätkus positsioonide ümberhindamine AI ja suurte tehnoloogiaettevõtete ümber, samal ajal kui tööstus- ja tervishoiusektor pakkusid indeksitele tuge.
Tehnoloogiasektori sees oli pilt väga ebaühtlane. Micron hüppas üle 15% pärast oodatust paremaid tulemusi ja tugevat järgmise kvartali käibeprognoosi, mis kinnitas jätkuvat nõudlust mälukiipide järele. Qualcomm tõusis ligi 4%, kui ettevõte kahekordistas oma kolme aasta väljavaadet väljaspool nutitelefonide äri. Samas langesid Nvidia, Oracle, Amazon, Alphabet ja Microsoft kuni 3,7%, kuna turg hindab üha kriitilisemalt AI-investeeringute mahtu ja nende tasuvust. Apple kukkus 6,1% pärast MacBookide ja iPadide hinnatõusu, mida ettevõte põhjendas kõrgemate komponentide, sealhulgas mälukiipide kuludega.
Makronäitajad andsid majanduse kohta parema, kuid mitte üheselt tugeva signaali. USA esimese kvartali SKP kasv korrigeeriti 2,1% annualiseeritud tasemele, võrreldes varasema 1,6% hinnangu ja ootusega, et näit jääb muutumatuks. Ülespoole korrigeerimise taga oli peamiselt väiksem negatiivne mõju väliskaubandusest ja tugevam investeerimisaktiivsus. Samal ajal korrigeeriti tarbimise kasvu oluliselt madalamaks - 0,5%ni varasema 1,4% asemel, mis viitab, et majapidamiste nõudlus ei olnud nii tugev kui varem arvati.
Inflatsioonipilt tegi Föderaalreservi jaoks olukorra veidi keerulisemaks. PCE hinnanäitaja tõusis mais kuuga 0,4%, mis oli veidi alla 0,5% ootuse, kuid aastases võrdluses kiirenes inflatsioon 4,1%ni, vastates prognoosile ja märkides kõrgeimat taset alates 2023. aasta aprillist. Alusinflatsioon kerkis kuuga 0,3%, mis vastas ootusele, ning aastases võrdluses 3,4%ni, olles veidi üle 3,3% prognoosi. Mõlemad näitajad püsivad selgelt üle Fedi 2% eesmärgi, mis toetab ootust, et intressimäärasid hoitakse lähiajal kõrgel.
Tööturg püsib samuti piisavalt tugev, et FEDil ei ole kiiret põhjust intresse langetada. Esmased töötu abiraha taotlused langesid 215 tuhandele, alla 225 tuhande suuruse ootuse, kuid püsivad taotlused kasvasid 1,82 miljonini, mis on kõrgeim tase kolme kuu jooksul. See viitab endiselt madalale koondamistasemele, kuid ka sellele, et uue töö leidmine võib võtta veidi kauem aega.
Kestvuskaupade tellimused langesid mais 4,5%, mis vastas ootustele, kuid languse taga oli peamiselt transpordisektori nõrkus ja lennukitellimuste järsk kukkumine. Ilma transpordita kasvasid tellimused 1,3%, ületades 0,6% ootust. Ettevõtete investeerimisplaane peegeldavad kaitse- ja lennukisektorit mittearvestavad kapitalikaupade tellimused kasvasid 1,6%, mis viitab, et ettevõtete investeerimisaktiivsus püsib hoolimata kõrgematest intressimääradest suhteliselt tugev.
Energiaturul jätkus Brenti hinna langus, mis liikus alla 74 dollari barreli eest ja on kustutanud kogu Lähis-Ida konflikti algusest tulnud hinnatõusu. Hinda survestab kasvav laevaliiklus Hormuzi väinas ja suurem pakkumine Lähis-Idast ning teistest eksportivatest piirkondadest. Samas tuletas Omaani ranniku lähistel tabamuse saanud alus meelde, et julgeolekurisk ei ole kadunud.
Võlakirjaturul liikusid tulusused madalamale, 10-aastase USA riigivõlakirja tootlus langes 4,39% juurde. Madalamad tulusused pakkusid aktsiaturule tuge, kuid tugevam SKP, püsiv inflatsioon ja stabiilne tööturg tähendavad, et FED võib jääda pikemaks ajaks äraootavale seisukohale.
Täna:
17.00 USA tarbijate kindlustunde indeks Michigani ülikooli kohaselt (juuni)
