Börsipäev 21. juuli

[Raido_Tõnisson]

Balti põhinimekirjas tehti esmaspäeval 2038 tehingut ning käive oli 1,544 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 739 tuhat eurot ning Vilniuse börsi käive 761 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 1073 ning 775.

Enimkaubeldud aktsiad olid:

Suuremad tõusjad ja langejad olid:

Täna:
LHV Group (LHV1T) teise kvartali majandustulemused
Coop Pank (CPA1T) teise kvartali majandustulemused

Sel nädalal:
23.07 Tallink Grupp (TAL1T) teise kvartali majandustulemused
21.07 Harju Elekter Group (HAE1T) teise kvartali majandustulemused

[Raido_Tõnisson]

USA aktsiaturud lõpetasid esmaspäeva valdavalt languses, kui survet avaldasid Lähis-Ida pingete süvenemine ja kõrgemad võlakirjatootlused. S&P 500 langes 0,2% ja Dow Jones kaotas 0,6%, samas kui Nasdaq 100 püsis muutumatuna. Tehnoloogiasektori tugevam liikumine ei suutnud täielikult tasakaalustada nõrkust finants-, tööstus- ja teistes traditsioonilisemates sektorites.

Turu meeleolu mõjutasid nädalavahetusel sagenenud sõjalised tegevused USA ja Iraani vahel. Kuigi pingete ägenemine tõi naftaturule volatiilsust, jäi hinnatõus päeva lõpuks mõõdukaks, kuna teated viitasid, et mõlemad pooled on endiselt avatud diplomaatilisele lahendusele. Kuigi see aitas piirata laiemat müügisurvet, püsib geopoliitiline risk endiselt ühe peamise inflatsiooniootusi mõjutava tegurina.

Võlakirjaturul liikusid tulusused ülespoole, 10-aastase USA riigivõlakirja tootlus tõusis 4,59% ja 2-aastase tootlus 4,21% juurde. Tõusu taga oli kartus, et energiahindade uus kallinemine võib hoida inflatsioonisurvet üleval ning suurendada võimalust, et Föderaalreserv peab sel aastal intressimäärasid tõstma.

Sektorite lõikes oli liikumine ebaühtlane. Energia oli tugevamate seas, saades tuge geopoliitilisest ebakindlusest ja naftahinna kõikumisest. Finantssektor oli aga surve all: JPMorgan langes 0,6% ja Bank of America 1,4%. Tööstus- ja tootmisettevõtted liikusid samuti nõrgemalt, Applied Materials kaotas 0,7%.

Pooljuhtide sektor kerkis pärast hiljutist langust. Broadcom tõusis 2%, Micron 1,9%, AMD 1,6% ja Intel 2,1%, kui turul kerkis taas esile konsensus, et suured AI-ettevõtted hoiavad andmekeskuste ja tehisintellekti taristu investeeringuid senisel tasemel. Kuigi viimaste nädalate müügisurve on toonud sektorisse ettevaatlikkust, püsib AI-nõudluse teema endiselt turu keskmes.

Kommunikatsiooniteenuste sektor sai tuge Alphabetilt, mis tõusis 1,5% enne kolmapäeval oodatavat prognooside tõstmist. Aktsiat toetasid ka teated, et ettevõte arendab uut kiipi, mis peaks parandama Gemini mudelite efektiivsust. Sel nädalal ongi fookus taas tulemuste hooajal, kus olulisemate nimedena avaldavad raportid Alphabet ja Tesla.

Majandusuudiste osas on tänane päev vaikne.

11.00 Euroala majanduse hinnang ZEW küsitluse põhjal

[Raido_Tõnisson]

LHV Groupi kasumlikkus paranes II kvartalis

LHV Groupi II kvartali tulemusi iseloomustas tulude kasv ja kasumlikkuse taastumine. Grupi netotulud kasvasid kvartaliga ja aastaga 7%, ulatudes 79,0 miljoni euroni, osaliselt tänu surve vähenemisele finantseerimiskuludes. Puhaskasum oli 24,7 miljonit eurot, mida on 25% rohkem kui I kvartalis, kuid 20% vähem kui aasta tagasi. Kasumlikkust toetas kulude vähenemine kvartalivõrdluses, kuid aastavõrdluses mõjutasid tulemust kõrgem kulubaas ja 5,8 miljoni euro ulatuses tehtud allahindlused. Omakapitali tootlus oli II kvartalis 13,1% ja kulu-tulu suhe paranes 55,2% tasemele.

Esimese poolaasta puhaskasum oli 44,4 miljonit eurot, mida on 26% vähem kui aasta varem. Laenuportfell kasvas kvartaliga 3% 5,77 miljardi euroni, hoiused vähenesid 3% 7,56 miljardi euroni ning fondide maht suurenes 1,79 miljardi euroni.

Coop Panga kasum kasvas aastaga ligi veerandi

Coop Panga II kvartali netotulud kasvasid aastaga 14% ja kvartaliga 7%, ulatudes 22,3 miljoni euroni. Puhaskasum oli 8,2 miljonit eurot, mida on 24% rohkem kui aasta tagasi, kuid 1% vähem kui eelmises kvartalis. Kasumlikkust toetasid laenuportfelli kasv, madalam finantseerimiskulu ja kulude kontroll: tegevuskulud kasvasid kvartaliga vaid 1%, samas kui tulud kasvasid 7%. Panga kulu-tulu suhe oli 50% ja omakapitali tootlus 13,5%.

Laenuportfell suurenes kvartaliga 82 miljoni euro võrra 2,23 miljardi euroni, kasvades aastaga 15%. Suurima panuse andsid ärilaenud, mille portfell kasvas kvartaliga 49 miljonit eurot. Hoiuste maht kasvas kvartaliga 69 miljonit eurot 2,19 miljardi euroni ning aastakasv ulatus 21%ni. Laenuportfelli kvaliteet paranes aastavõrdluses: viivises olev portfell oli 2,1%, aasta varem 2,8%. Samas olid allahindlused 1,4 miljonit eurot, mida on rohkem kui eelmises kvartalis.

Fortumi käive kasvas, kuid II kvartali EBITDA langes

Fortumi II kvartali müügitulu kasvas aastaga 15% 1,12 miljardi euroni, kuid võrreldav EBITDA vähenes 185 miljoni euroni. EBITDA marginaal langes ligikaudu 16,5% tasemele, aasta varem oli see umbes 19,6%. Võrreldav ärikasum vähenes 106 miljoni euroni ja ärikasum 90 miljoni euroni. Puhaskasum emaettevõtte omanikele oli 109 miljonit eurot, võrreldes 104 miljoni euroga aasta varem, kuid puhaskasumi marginaal jäi 9,7% juurde.

Tulemusi mõjutas eelkõige tootmissegmendi madalam saavutatud elektrihind ja kõrgemad püsikulud. Kuigi Põhjamaade spot-hinnad olid aastatagusega võrreldes palju kõrgemad, piirasid Fortumi kasu madalam füüsiline väärtusloome, pikemad tuumajaamade hooldusseisakud ja kõrge maandatud müügimaht. Generation-segmendi saavutatud elektrihind langes 7% 44,9 euroni megavatt-tunni kohta. Poolaasta vaates olid Fortumi tulemused tugevamad: müügitulu kasvas 19% 3,12 miljardi euroni, võrreldav EBITDA 8% 785 miljoni euroni ja puhaskasum 13% 530 miljoni euroni.