Balti põhinimekirjas tehti neljapäeval 2094 tehingut ning käive oli 1,176 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 657 tuhat eurot ning Vilniuse börsi käive 498 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 1235 ning 784.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad tõusjad ja langejad olid:
USA aktsiaturud lõpetasid neljapäeva tõusuga, kui tehnoloogiasektori tugevus ja USA-Iraani ajutine rahulepe kaalusid üles Föderaalreservi rangema tooni. S&P 500 kerkis 1,0%, Nasdaq 100 tõusis 1,9% ja Dow Jones lisas 0,1%, taastudes eelmise päeva langusest, mille oli põhjustanud FEDi signaal, et osa ametnikke näeb tänavu endiselt võimalust intressimäärade tõstmiseks.
Meeleolu parandas president Trumpi allkirjastatud esialgne rahulepe Iraaniga, mis peaks avama tee Hormuzi väina taasavamisele. See vähendas kartusi uue energiashoki ees ja aitas hoida naftahinna madalamal. Brenti toornafta langes alla 80 dollari taset barreli eest, mis on viimaste nädalate madalamate tasemete lähedal. Madalam naftahind leevendab inflatsioonisurvet ning toetab eelkõige kütusekuludest sõltuvaid sektoreid, nagu lennufirmasid. American Airlines tõusis 3,3%.
Tehnoloogiasektoris vedas tõusu Intel, mis hüppas 10,6% pärast Trumpi teadet, et ettevõte hakkab USAs Apple’ile kiipe tootma. Uudis andis tuge ka laiemale pooljuhtide sektorile: Nvidia tõusis 2,8% ja Micron Technology 8,5%, aidates Nasdaqil selgelt ülejäänud turgu edestada.
Võlakirjaturul jäi pilt erisuguseks: lühiajalised tulusused püsisid kõrgel, 2-aastase USA riigivõlakirja tootlus oli 4,18% juures, samas kui pikema otsa tootlused liikusid madalamale: 10-aastase võlakirja tootlus langes 4,45% ja 30-aastase tootlus 4,9% juurde, mis on kolme kuu madalaim tase. Dollar tugevnes ja jõudis kaubanduspartnerite valuutakorvi suhtes 2026. aasta kõrgeimale tasemele.
Makronäitajatest olid fookuses töötu abiraha taotlused. Esmased taotlused langesid 226 tuhandele, olles ligikaudu kooskõlas 225 tuhande suuruse ootusega. Püsivad taotlused kasvasid samas 1,81 miljonini, mis on kõrgeim tase ligi kolme kuu jooksul. Üldpilt viitab siiski stabiilsele tööturule, kus koondamiste tase on madal, kuid uute töökohtade loomine pole enam nii hoogne kui varem.
Stabiilne tööturg aitab selgitada ka FEDi viimast karmimat tooni. Kui märtsis rõhutati rohkem tööturu nõrgenemise riski, siis nüüd paistavad tööjõuturu riskid olevat tasakaalukamad, samas kui inflatsiooniriskid on enamiku ametnike hinnangul endiselt ülespoole kaldu. See on põhjus, miks ligi pool komiteest näeb vajadust vähemalt üheks võimalikuks intressitõusuks sel aastal.
Täna on Ühendriikide aktsiaturud püha tõttu suletud ning ka majandusuudiste osas on oodata vaikset päeva.
