Balti põhinimekirjas tehti reedel 2161 tehingut ning käive oli 1,352 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 762 tuhat eurot ning Vilniuse börsi käive 544 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 1132 ning 903.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad langejad olid:
Sel nädalal:
16.06 LHV Group (LHV1T) mai tulemused
17.06 Tallink Grupp (TAL1T) dividendi ex-kuupäev
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga, kui SpaceXi tugev börsidebüüt ja lootus USA-Iraani rahuleppele parandasid turu meeleolu. S&P 500 kerkis 0,5%, Nasdaq 0,3% ja Dow Jones 0,7%. Päeva jooksul tekitas tuge ka tehnoloogiasektor, kuigi liikumised jäid erisuunaliseks: Nvidia liikus kergelt üles, AMD tõusis 4,7% ja Alphabet 0,5%, samal ajal kui Broadcom, Palantir, Amazon ja Meta lõpetasid miinuses.
SpaceX alustas Nasdaqil kauplemist 150 dollari juures aktsia kohta, üle 135-dollarise IPO hinna, ning tõusis päeva jooksul enam kui 20%, sulgudes lõpuks 161,11 dollaril ehk 19% kõrgemal. 75 miljardi dollari suurune pakkumine oli tugevalt üle märgitud ning tõi turule lisahoogu, sest edukas debüüt suurendab ootusi ka võimalike OpenAI ja Anthropic börsileminekute suhtes sel aastal.
Turu põhitoon muutus päeva jooksul koos Lähis-Ida uudistega. Aktsiad nõrgenesid korraks pärast seda, kui president Trump hoiatas Iraani, et riik peab oma seisukohti korrigeerima, kuid hilisemad teated rahuleppe edenemisest tõid ostuhuvi tagasi. Iraani meedia andmetel sisaldab kokkuleppe eelnõu naftasanktsioonide leevendamist ja Hormuzi väina taasavamist, samas kui erinevate teadete järgi võidakse leping allkirjastada Šveitsis juba sel nädalal.
Nädalavahetusel lisandunud uudised tugevdasid seda pilti. Brenti toornafta hind langes esmaspäeval üle 4% umbes 83 dollari juurde barreli eest, puudutades kahe kuu madalaimat taset, pärast teateid, et USA ja Iraan on jõudnud kokkuleppele Lähis-Ida konflikti lõpetamiseks ja Hormuzi väina taasavamiseks nädala lõpuks. President Trumpi sõnul võiksid Pärsia lahe naftatarned peagi taastuda ning USA blokaad Iraani sadamatele kaotatakse. Iraani asevälisminister kinnitas samuti kokkuleppe saavutamist ning viitas, et tekst avaldatakse pärast allkirjastamist Šveitsis.
Naftahinna langus on turu jaoks olulise kaaluga, sest Hormuzi väina sulgemine on mõjutanud ligikaudu viiendikku maailma naftavedudest ning hoidnud viimastel kuudel inflatsiooniriski kõrgel. Kui väina kaudu hakkab laevaliiklus taastuma, väheneks surve kütusehindadele, transpordikuludele ja laiemalt tarbijahindadele. See annaks ka keskpankadele rohkem ruumi hoida ära täiendavat rahapoliitilist karmistamist.
Samas ei tähenda kokkulepe energiaturu kiiret normaliseerumist. Hormuzi väin tuleb miinidest puhastada, laevaliiklus peab taastuma ohutult ja hakkama toimuma regulaarselt, Lähis-Ida tootmisvõimsused tuleb uuesti käivitada ning kahjustatud energiarajatised vajavad parandamist. Lisaks tuleb mitmes riigis täiendada kriisivarusid, mis võib nõudlust hiljem uuesti suurendada. Seetõttu võivad hinnad küll lühiajaliselt langeda, kuid jääda mõneks ajaks kõrgemaks kui enne sõja algust.
Ka kütusehindade mõju tarbijatele ei kao kohe. USA-s püsis bensiini keskmine hind pühapäeval 4,07 dollari juures galloni kohta. Kuigi hinnad on langenud kolm nädalat järjest, on need endiselt märgatavalt kõrgemad kui enne konflikti algust. See tähendab, et madalam toornafta hind võib küll lähinädalatel leevendust tuua, kuid majapidamiste ja ettevõtete kulubaas võib jääda veel mõneks ajaks surve alla.
Täna:
12.00 Euroala tööstustoodang (aprill)
15.30 USA New Yorki töötleva töötluse aktiivsus (juuni)
16.15 USA tööstustoodang (mai)
17.00 NAHB majaehitajate kindlustunne (juuni)
