Aitäh seniste vastuste eest.
- Samsungi uudise peale oleks siinkohal välja pakkunud sellised tegijad nagu:
LRCX - tegemist on semi eq. tootjaga, mis tegeleb suures osas DRAM-i seadmetega. Samsung moodustab 15-20% käibest. Ilmselt oligi LRCX parim mäng ning päeva alguse ostusurve on ka selle tõenduseks.
FORM - jällegi semi eq. tootja, millel suur expsoure DRAM-le. Samsung moodustab 15% käibest (DRAM üldse kokku üle 50%). Siiski on FORM viimasel ajal liiga kiiresti tõusmas ning eilsed kuuldused seoses diiliga suure DRAM-i tootja juures ei suutnud aktsiat enam ülespoole liigutada - märk nõrkusest.
QI - makes sense aga liiga õhuke.
MU - makes sense. Samsung oli üldiselt DRAM-i osas positiivne.
- RC2 (RCRC) puhul diili polnudki. Liiga väike tegija killustunud sektoris. Võimalikud noteeritud tegijad olid MAT, HAS ning JAKK. Lisaks sellele ei tundunud ka ükski chart selline, et aktsia tahaks ilmtingimata kukkuma hakata.
Jah, justnimelt chart! Graafikuid tuleb vaadata ka nende nn. FA asjade puhul. Aga alati taustinfona, mitte päästikuna. Heaks näiteks olid HOS-i mängud TRMA ja TDW, mis olid juba ennegi allatrendis. Reeglina pole nutikas trendi vastu minna. Kui just midagi eriti olulist ei tea. Ka päevasiseselt.
Äkki pakkus huvi.
Ma arvan, et huvi puudusest sa küll kartma ei pea. Sellised õnge andmised on kasuks paljudele, kes siiamaani ainult indikaatoreid jälginud, sest iga tickeri taga on ikkagi firmad oma personaliga ja võimekusega ning vastavate tulemustega.
nextphase,
RCRC teatas, et jätkuvalt on mõjutanud tema kasumimarginaale tsingi hinna tõus. Kas mänguks poleks olnud näiteks JAHi short? Mitte mingi mega mäng ..aga jätkuv tsingi hinna surve siiski.
RCRC teatas, et jätkuvalt on mõjutanud tema kasumimarginaale tsingi hinna tõus. Kas mänguks poleks olnud näiteks JAHi short? Mitte mingi mega mäng ..aga jätkuv tsingi hinna surve siiski.
Tõepoolest, ma arvan, et viimaste päevade kommentaarid on olnud nii minu kui ka paljude teiste jaoks tõeliseks eye-opener'iks.
JAKK on samuti tsingi hindadele avatud
Ega see kõik nii lihtne nüüd ka pole, näiteks LRCX võlu ja vaev seisis selles, et kas olnuks nahaalsust osta seda 53.14 avanemishinnaga, down 0.36. Miks ta ülesse ei avanenud, kui selline tugev seos? Oli ikka tõusu põhjuseks ainult see capex call? Turul on palju tegureid, mida me ei tea.
Ja kui LRCX oleks avanemishinnast kukkunud, kas ikka uskuda Samsungi calli ja oma researchi ning hoida? Where's the stop?
Research on muidugi ülioluline, aga lõpuks otsustab ikkagi money management.
Ja kui LRCX oleks avanemishinnast kukkunud, kas ikka uskuda Samsungi calli ja oma researchi ning hoida? Where's the stop?
Research on muidugi ülioluline, aga lõpuks otsustab ikkagi money management.
LRCX avanes jah kogu semi sectoriga punases AMD hoiatuse peale. Stop muidugi ülioluline sellise contrarian calli puhul, kus miinuses olevas aktsias pikaks minna. If it ain't working, get out. Samas, kui suund on päris ilmselge, siis teavad seda ju kõik ja läheb mänguks, et kas liikumine on olnud liiga suur või liiga väike - tough to find any edge there.
Street, kuidas sa stoppe paned ja kasumeid võtad? Kas kasutad teatavat fikseeritud summaga/protsentuaalset stoppi ja targetit, vaatad graafikult mingisuguseid tasemeid või mõnda hinnast tuletatud funktsiooni - näiteks volatiilsust (ükskõik millisel moel mõõdetuna), ja paigutad orderid vastavalt sellele? Kas üldse paned stopid/targetid paika koos positsiooni seotamisega?
Paar päeva tagasi palusin arvamust lühikeseksmüügi teemal. Keegi midagi ei arvanud. Samas vaevavad mõtted edasi.
Aga kuidas on ikkagi nii, et mingi firma aktsiaid omatakse rohkem (naked short) kui neid tegelikult on emiteeritud? Oletame, et toimub aktsionäride koosolek ja tuleb üks aktsionär kes omab 100% ja siis tuleb teine vend kõrvale ja lööb lauale oma 100% aktsiaid. Ja siis teatab näiteks ettevõte, et sorry: eelmises kvartalis ostsime me kõik oma aktsiad tagasi. Kellele kuulub see ettevõte?
Järgnevast on mul kergem aru saada: oletame, et omaaktsiaid on tagasi ostetud niipalju, et järgi on jäänud üks aktsia ja sellele makstakse dividendi näiteks 1 milj.$. Sel juhul peavad lühikeseksmüüjad maksma vastava summa kõigile, kes on aktsiaid ostnud. Aga, kui nad ei suuda seda? Kes siis nende eest maksab? Maakler?
Aga kuidas on ikkagi nii, et mingi firma aktsiaid omatakse rohkem (naked short) kui neid tegelikult on emiteeritud? Oletame, et toimub aktsionäride koosolek ja tuleb üks aktsionär kes omab 100% ja siis tuleb teine vend kõrvale ja lööb lauale oma 100% aktsiaid. Ja siis teatab näiteks ettevõte, et sorry: eelmises kvartalis ostsime me kõik oma aktsiad tagasi. Kellele kuulub see ettevõte?
Järgnevast on mul kergem aru saada: oletame, et omaaktsiaid on tagasi ostetud niipalju, et järgi on jäänud üks aktsia ja sellele makstakse dividendi näiteks 1 milj.$. Sel juhul peavad lühikeseksmüüjad maksma vastava summa kõigile, kes on aktsiaid ostnud. Aga, kui nad ei suuda seda? Kes siis nende eest maksab? Maakler?
velvo - naked short on otseselt seotud kaha asjaga - a) ameerika klliringusüsteem (või täpsemalt see enne-kiviagne asi mida nad selleks kutsuvad) ja fenomen "failure to deliver". Ehk teisiõnu, sul on võimalus aktsia lühikeseks müüa enne kui sa oled need lühikeseks müüdavad aktsiad kelleltki tegelikult laenanud, ja varem (enne juulit 2004) sul (jutt siis ikkagi turu osalistest) oli võimalus seda teha isegi enne seda kui sa üldse üritasid kontrollida kas keegi üldse oleks nõus laenama.
Seega, sina kui maakler mõne investment bank või hedge fund teenistuses, leiad, et mingi stock on overvalued, ja sisestad seega orderi müüa 10000 aktsiat mida sul pole. Kuna antud ajahetkel ei toimu midagi - v.a. see, et börsil läheb kirja et keegi müüs 10K aktsiat ja see et keegid teised nad ostsid - sisi keegi ka ei küsi sinult kas sul need aktsiad tegelikult olemas on. Kui sul ajahetkel T+3 neid ikka jätkuvalt ei ole, siis läheb see kirja kui "failure to deliver", ja tehing tühistatakse. Probleem siin on selles, et vahepeal mitte ainult ei "eksisteerinud" 10K aktsiat rohkem, need ka müüdi ja seetõttu oli turul teine pakkumise / nõudluse suhe kui muidu oleks olnud. Kui selliseid fantoommüüke on palju mõjub see suhteliselt otseselt aktsia hinnale.
Eriti markantne on IPO päeval toimuv naked shortselling.
Seega, sina kui maakler mõne investment bank või hedge fund teenistuses, leiad, et mingi stock on overvalued, ja sisestad seega orderi müüa 10000 aktsiat mida sul pole. Kuna antud ajahetkel ei toimu midagi - v.a. see, et börsil läheb kirja et keegi müüs 10K aktsiat ja see et keegid teised nad ostsid - sisi keegi ka ei küsi sinult kas sul need aktsiad tegelikult olemas on. Kui sul ajahetkel T+3 neid ikka jätkuvalt ei ole, siis läheb see kirja kui "failure to deliver", ja tehing tühistatakse. Probleem siin on selles, et vahepeal mitte ainult ei "eksisteerinud" 10K aktsiat rohkem, need ka müüdi ja seetõttu oli turul teine pakkumise / nõudluse suhe kui muidu oleks olnud. Kui selliseid fantoommüüke on palju mõjub see suhteliselt otseselt aktsia hinnale.
Eriti markantne on IPO päeval toimuv naked shortselling.
Tehing tühistatakse? Mina kui heauskne ostja jään aktsitest ilma? See koht jääb arusaamatuks!
time to get into PWEI again
ka ilma piraadi spekulatsioonita on praeguse tseme juures tegemist soodsa hinnaga pikaajaliseks sisenemiseks
fakt, et piraadid selle taseme juures oma varusid hulgiostudega suurendavad, on täiendavaks toetuseks
ka ilma piraadi spekulatsioonita on praeguse tseme juures tegemist soodsa hinnaga pikaajaliseks sisenemiseks
fakt, et piraadid selle taseme juures oma varusid hulgiostudega suurendavad, on täiendavaks toetuseks
PWEI langusele aitas kaasa Caxtoni positsiooni vähenemine 5.1% peale. Kuna suur osa nende positsioonist oli optsioonide näol, siis on sedasorti vähenemine ka loogiline. Samas, nende 10. jaanuari failingut vaadates on näha, et tegu on paraja treideriga nii aktsiate kui optsioonide osas, mitte mõne pikaajalise investoriga.
Kiirel pilgul jäävad silma 10-sendiga ostetud callid, mis tunduvad olevat jaanuari 40 strike'i omad. Ehk kui need peaks aeguma ja uusi positsioone ei soetata, võiks Caxtoni osakaal veelgi langeda.
03-Jan-07 1,000 Call 100,000 0.1000
27-Dec-06 1,000 Call 100,000 0.1000
Pirate'i ostud on hinnalangusega muidugi küll paisunud, kuid ettevõtte võimaliku müügi osas valitseb praegu veel täielik tume auk.
Kiirel pilgul jäävad silma 10-sendiga ostetud callid, mis tunduvad olevat jaanuari 40 strike'i omad. Ehk kui need peaks aeguma ja uusi positsioone ei soetata, võiks Caxtoni osakaal veelgi langeda.
03-Jan-07 1,000 Call 100,000 0.1000
27-Dec-06 1,000 Call 100,000 0.1000
Pirate'i ostud on hinnalangusega muidugi küll paisunud, kuid ettevõtte võimaliku müügi osas valitseb praegu veel täielik tume auk.
Pakun, et PWEI läheb 28$ piiri testima, et siis 200 päeva keskmiseni tagasi tõusta. Samas oleks uskumatu küll, kui Pirate siit laksu saaks. (Ma mõtlen ikka edasist langust teise kümnesse.) Ei ole võimalik küll ettevõtete vahel paralleeli tõmmata, aga JRCC oli päris valus kogemus.