Balti põhinimekirjas tehti kolmapäeval 2599 tehingut ning käive oli 1,523 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 996 tuhat eurot ning Vilniuse börsi käive 401 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 1484 ning 861.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad langejad olid:
Täna:
Hepsor (HPR1T) dividendi ex-kuupäev
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva järsus languses, kukkudes mitme nädala madalaimatele tasemetele, kui Lähis-Ida pingete uus eskaleerumine ja jätkuv surve tehnoloogiasektoris tõid turule laiema müügisurve. S&P 500 kukkus 1,6% ning Nasdaq 100 langes 2,0%. Meeleolu halvenes pärast seda, kui USA tegi öösel lööke Iraani vastu vastusena USA helikopteri allatulistamisele ning president Trump kordas ähvardust jõulisemaks vastuseks, viidates, et Teheran on kokkuleppega liiga kaua venitanud.
Naftaturg reageeris pingete kasvule mõõduka tõusuga, kui Brenti toornafta jõudis eile korraks 96 dollarile barreli kohta, kuid olles kirjutamise hetkeks langenud siiski tagasi 93 dollari lähedale. Võlakirjaturul liikusid tulusused veidi kõrgemale: 10-aastase USA riigivõlakirja tootlus kerkis 4,55% ja 2-aastase tootlus 4,13% juurde.
Tehnoloogia- ja pooljuhtide aktsiad olid taas tugeva surve all. Nvidia langes 3,7%, Broadcom 5,1%, AMD 4,9% ja Micron Technology 4,7%, samal ajal kui Tesla kaotas 3,8%. Müügisurvet süvendasid jätkuvad kahtlused AI-ga seotud aktsiate kõrgete väärtustasemete suhtes ning ettevaatlikkus enne reedel oodatavat SpaceXi börsileminekut. Ka tööstusaktsiad liikusid laiapõhjalise müügi taustal allapoole.
Makropildis oli fookuses mai inflatsiooniraport. USA tarbijahinnaindeks tõusis kuuga 0,5%, mis vastas ootustele, ning aastases võrdluses kiirenes inflatsioon 4,2%ni, samuti kooskõlas prognoosiga. See oli kõrgeim aastane inflatsioonimäär alates 2023. aasta aprillist ning kolmas järjestikune kuu, mil üldinflatsioon kiirenes. Suurim mõju tuli energiast: energiahinnad tõusid kuuga 3,9% ja andsid üle 60% kogu kuisest hinnatõusust. Aastases võrdluses kallines energia 23,5%, bensiin 40,5% ja kütteõli 58,9%.
Alusinflatsiooni pilt oli mõnevõrra leebem. Toitu ja energiat mitte arvestav inflatsioon tõusis kuuga 0,2%, jäädes alla 0,3% ootusele, ning aastases võrdluses kerkis 2,9%ni, mis vastas ootustele. Lisaks langesid aluskaupade hinnad esimest korda alates 2025. aasta maist ning teenuste hinnakasv püsis 0,3% juures. Kuigi energiahindade mõju on tugev, ei ole hinnasurve veel täielikult laiematesse kategooriatesse kandunud.
Föderaalreservi jaoks annab raport põhjust jääda ettevaatlikuks. Ühelt poolt näitab 4,2% üldinflatsioon, et hinnasurve on taas suurenenud ning energiahinnad võivad inflatsiooniootusi üleval hoida. Teiselt poolt annab oodatust aeglasem kuine alusinflatsioon keskpangale võimaluse mitte kiirustada intressitõusuga. Tõenäoline on, et FED loobub järgmisel nädalal leebemale poliitikale viitavast sõnastusest, kuid intressimäärade tõstmise latt jääb lähiajal siiski kõrgele.
Täna langetab intressiotsuse Euroopa keskpank, mille puhul peaks hoiustamise püsivõimaluse intressimäär tõusma 25 baaspunkti võrra 2,25% peale.
15.15 Euroopa keskpanga intressimäära otsus
15.30 USA toootjahinnaindeks (mai)
15.30 USA esmased töötu abiraha taotlused
