Balti põhinimekirjas tehti esmaspäeval 2684 tehingut ning käive oli 1,472 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 766 tuhat eurot ning Vilniuse börsi käive 637 tuhat eurot. Tehinguid tehti vastavalt 1466 ning 991.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad tõusjad ja langejad olid:
Täna:
LHV Group (LHV1T) juuli tulemused
USA aktsiaturud lõpetasid esmaspäeva kerges languses, kui Brenti hinna tõus tõi inflatsiooni- ja intressimured taas fookusesse. S&P 500 langes 0,1%, Nasdaq 0,3% ja Dow Jones kaotas 0,1%. Turu tähelepanu püsis USA ja Iraani läbirääkimistel, kus uued nõudmised ja Hormuzi väina avamise venimine vähendasid lootust kiirele kokkuleppele.
Brenti toornafta kerkis teisipäeval üle 88 dollari barreli eest, tõustes neljandat päeva järjest. Hinda toetasid kasvavad kahtlused, et USA ja Iraani kokkulepe võib venida, kuna president Trump esitas Iraanile uusi nõudmisi, sealhulgas hüvitiste maksmist konfliktides hukkunute eest. Samal ajal on Iraan sidunud Hormuzi väina taasavamise laiema kokkuleppega USA-ga ning Iraani ja Omaani vahel ei ole veel eraldi kokkulepet veetee avamiseks saavutatud.
Kõrgem naftahind tõstis taas muret energiahindadest tuleneva inflatsioonisurve pärast, mis kergitas võlakirjatootlusi ja suurendas kartust, et FED võib sel aastal intressimäärasid tõsta ka juhul, kui tööturg on jahtumas. President Trump viitas samas, et USA võib eelistada Iraani suhtes suuremat majanduslikku survet, mitte uusi sõjalisi samme Hormuzi avamiseks. Lisaks lisasid energiaturule pinget huthi mässuliste teated rünnakust Saudi Araabia rafineerimistehase vastu Punase mere lähistel.
Sektorite lõikes oli tugevaim energiasektor, mida toetas nafta kallinemine. Samal ajal jäid surve alla kaitsvamad ja intressitundlikumad sektorid, nagu kinnisvara, kommunaalteenused ja esmatarbekaubad. Finantssektor oli samuti nõrgem: Visa langes 0,3%, American Express 0,6% ja Morgan Stanley 0,5%, peegeldades kõrgemate tulususte ja intressiootuste mõju krediiditundlikele aktsiatele.
Tehnoloogiasektoris oli pilt ebaühtlane. Kiibitootjad jäid surve alla, Nvidia langes 2,9% pärast teateid, et Wall Streeti suurpangad töötavad koos ettevõttega 500 miljardi dollari suuruse AI-taristu rahastuspaketi kallal, mis tõi taas esile mure, et AI-investeeringute maht võib osutuda liiga suureks ja sõltuda üha keerulisematest rahastusstruktuuridest. Intel kaotas 4,1%, kuna ettevõte valmistub 15 miljardi dollari suuruseks aktsiapakkumiseks, ning Apple langes 1,5% pärast Jefferiesi soovituse langetamist.
Samas said suuremad pilve- ja tarkvaranimed tuge analüütikute hinnangutest, mille järgi nõudlus pilveteenuste järele püsib tugev. Microsoft tõusis 1,2% ja SpaceX kerkis 4,2%. AI-nõudluse vastupidavust aitas kinnitada ka TSMC, mille juulikuu käive kasvas aastaga 44,7%, näidates, et kiibitarneahela aluseks olev nõudlus ei ole kadunud, kuigi üksikute aktsiate ümber on volatiilsus kasvanud.
Täna:
17.00 USA olemasolevate majade müük (juuli)
