Balti põhinimekirjas tehti reedel 3538 tehingut ning käive oli 2,285 miljonit eurot, millest Tallinna börsi käive moodustas 1,029 miljonit eurot ning Vilniuse börsi käive 1,191 miljonit eurot. Tehinguid tehti vastavalt 2085 ning 1255.
Enimkaubeldud aktsiad olid:
Suuremad langejad olid:
Täna
Apranga Group (APG1L) mai tulemused
Sel nädalal
02.06 Eleving Group (ELEVR) dividendi ex-kuupäev
03.06 Tallink Grupp (TAL1T) mai veomahud
USA aktsiaturud lõpetasid reede uutel rekordtasemetel, kui lootus USA ja Iraani relvarahu pikendamisele ning jätkuv AI-ralli toetasid turu meeleolu. S&P 500 ja Nasdaq 100 kerkisid mõlemad 0,2%, samal ajal kui Dow Jones lisas 0,7%. Kuu lõikes oli tõus märkimisväärne: Nasdaq 100 hüppas enam kui 8%, S&P 500 ligi 5% ja Dow Jones 3%.
Turu fookuses püsisid Lähis-Ida arengud. Teadete kohaselt on USA ja Iraan jõudnud 60-päevase kokkulepperaamistikuni, mis pikendaks relvarahu ning looks aluse laevaliikluse taastamisele Hormuzi väinas. President Trump ei ole kokkulepet veel lõplikult kinnitanud, mistõttu jääb osa ebakindlusest püsima. Samas langes nafta hind reedel umbes 1,5% ja nädala lõikes ligi 10%, aidates vähendada inflatsioonisurvet ning toetades koos taanduvate võlakirjatootlustega aktsiaturge.
Tõusu vedasid taas AI-ga seotud ettevõtted. Dell Technologies hüppas ligi 33%, kuna ettevõtte AI-serverite äri toetas tugevat müügiprognoosi. Microsoft kerkis 5% ja Oracle üle 10%, samal ajal kui tarkvarasektor sai lisatuge Anthropicusse tehtud uuest investeerimisvoorust. Tehnoloogiasektor oli mais S&P 500 üks peamisi tõusumootoreid, kerkides kuu jooksul ligikaudu 16%.
Samas ei piirdunud tõus ainult suurte tehnoloogiaettevõtetega. Ka võrdse kaaluga S&P 500 indeks ja väikeettevõtete indeksid jõudsid mais uutele tippudele, mis viitab, et turu tõus on hakanud laienema. Finantssektor ja esmatarbekaubad liikusid samuti mõõdukalt kõrgemale, saades tuge madalamatest tulusustest ja paranenud riskisentimendist.
S&P 500 lõpetas nädala juba üheksandat korda järjest plusspoolel ning on sel aastal teinud 22 uut rekordit. Ajalooliselt on üheksa järjestikust tõusunädalat harv nähtus, kuid sellised perioodid ei ole tavaliselt tähendanud turu tipu saabumist. Pigem on need sageli esinenud tugevama tõusutsükli varasemas või keskmises faasis. Sellest hoolimata ei välista see väikest kasumivõttu, kuid senine hinnaliikumine viitab, et tugev kasumikasv, AI-investeeringud ja madalamad energiariskid toetavad turgu jätkuvalt.
Silvano Fashion Groupi 2026. aasta I kvartali müügitulu vähenes aastaga 1,7% 11,8 miljoni euroni, kuid brutokasum kasvas 13,9% 6,7 miljoni euroni. Brutomarginaal paranes 48,6% pealt 56,3%ni, kuna müüdud toodangu kulu vähenes kiiremini kui käive. Ärikasum kasvas 20,6% 1,7 miljoni euroni ning EBITDA suurenes 16,9% 2,5 miljoni euroni, mis tõstis EBITDA marginaali 18,0% pealt 21,4%ni.
Puhaskasum vähenes samal ajal 64,8% 1,0 miljoni euroni ning emaettevõtte omanikele kuuluv kasum langes 913 tuh euroni. Peamine erinevus võrreldes eelmise aastaga tuli finantstuludest: 2025. aasta I kvartalis teenis ettevõte valuutakursi muutustest 1,83 miljonit eurot tulu, kuid tänavu oli vastav mõju 259 tuh euro suurune kulu. Puhaskasumi marginaal langes 24,7% pealt 8,9%ni ja emaettevõtte omanike kasumimarginaal 22,9% pealt 7,7%ni.
Müügi poolel vähenes hulgimüük 13,6% 6,0 miljoni euroni, samas kui jaemüük kasvas 14,5% 5,8 miljoni euroni ning moodustas juba 49% kogukäibest. Venemaa müük langes eurodes 5,7% 6,2 miljoni euroni ja kohalikus vääringus 12,1%, samas kui Valgevene müük kasvas eurodes 6,7% 3,9 miljoni euroni. Kahe põhituru osakaal kogukäibest oli 85,4%.
Bilansis ulatus raha ja raha ekvivalentide maht kvartali lõpus 7,7 miljoni euroni ning lühiajalisi üle kolme kuu deposiite oli 38,4 miljonit eurot. Varade kogumaht kasvas kvartaliga 1,1% 94,9 miljoni euroni ning emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital 77,9 miljoni euroni. Aruandes uut dividendiettepanekut ega 2026. aasta finantsprognoosi ei avaldatud; omakapitali muutuste aruande järgi kvartalis dividende välja ei kuulutatud.
