Börsiaasta 2011

Investeerimine
81
ost-müük-spread /ostuhind tänase päeva lõpul:

ARC 1,9%
BLT 0,9%
EEG 7,4%
HAE 4,5%
MRK 1,1%
NCN 1,2%
OEG 1,6%
PRF 0,4%
SFG 2,0%
TAL 0,2%
TKM 2,6%
TPD 8,6%
TVE 0,5%
VNU 0,7%
JRV 4,3%
82
=> Ettevõtteid ei finantseeri ennast enam Eestis. Pankade laenumaht kukub, Börsi kapitalisatsioon ja käive kukub. Riik üldse ei laena. Jääb üle eraisikud kes laenavad oma eluasemetele.

Kinnisvarafirmasid börsil ei ole, kuna korterite üüriturgu pole => suurmad ettevõtted ei teki.
Ehitussektoris on konsolideerimine olnud väike, selle asemel võieldakse kohtutes omavahel.
Tehnoloogiafirmadel on välisomanikud.
Toiduainefirmadel on välisomanikud.
Pankadel on välisomanikud.
Telekomifirmadel on välisomanikud.

=> AGA kes suudab veenda eestlasi oma raha just TEMA ettevõttele paigutada, tal on kindlasti võimalik börsiettevõtet luua - võtmeküsimus on USALDUS.

Kus on:
IT-firmad
Energiafirmad
Metsafirmad
Põllumajandusfirmad
...
83
Soovitaksin ka Tallinna Börsil aktiivselt tegeleda selle nimel, et suuremad Rootsi Internetimaaklerid (Nordnet, Avanza) hakkaksid pakkuma oma kliente kauplemist Tallinna Börsil. Spreadid peavad vähenema, ja käive suurenema.
84
Võtsin ühendust umbes kuu aega tagasi Nordnetiga. Nad teatasid, et hetkel pole neil huvi aktiivselt teha reklaami oma teenuste üle Baltimaades.
85
Soovitaksin ka Eesti maakleritel aktiivselt tegeleda selle nimel, et nad hahhaksid pakkuma oma klientidele odavamat kauplemist Skandinaavia börsidel. Kuna Baltikum on väike ja tundmatu, siis ei tule skandinaavlased siia otse kauplema.

Ja miks listida Tallinnas kui Warsawi on KIE tugevaim tõmbekeskus?
Surging Warsaw Puts Polish ETFs In Focus (EPOL, PLND, ESR, GUR)
Warsaw: Central Europe's Bourse to Beat
86
Aktsiahinna muutus Q1 2011:
ARC1T -2,76%
BLT1T +22,48%
EEG1T +7,66%
HAE1T +9,24%
MRK1T +2,76%
NCN1T -2,79%
OEG1T +3,03%
PRF1T -4,74%
SFGAT +19,78%
TAL1T +2,03%
TKM1T +6,76%
TPD1T -28%
TVEAT +10,33%
VSN1T +4,59%

OMXT +5,54%
87
Nordneti hinnakiri, Soome:
Taso4 0,20 % / Min. 9 €
Taso3 0,15 % / Min. 7 €
Taso2 0,10 % / Min. 5 €
Taso1 0,06 % / Min. 3 €.

Ruotsissa, Norjassa ja Tanskassa hinnasto on
Taso4 Min. 10 € 0,25 %
Taso3 Min. 10 € 0,18 %
Taso2 Min. 10 € 0,12 %
Taso1 Min. 10 € 0,08 %.
*****
Taso 1 > 50 toimeksiantoa
Taso 2 11-50
Taso 3 1-10
Taso 4 0
***
Baltimaid Nordnet ei paku.
88
Lisainfo: asiakaspalvelu@nordnet.fi, www.Nordnet.fi
89
Paraku teenivad näiteks pangad ja telekomifirmad suurt raha selletõttu, et Euroopas on endiselt majanduslikke riigipiire. Eesti on selles suur kaotaja riigi väiksuse tõttu. Mida enam majanduse areng kulgeb, seda selgemaks saavad need puudused.

Kui maaklerid ei suuda ühendada turgusid ilma tõkketeta, siis võiks arvata et näiteks Tallink ühel päeval on hoopis Helsingi Börsil.
90
stefan
Kinnisvarafirmasid börsil ei ole, kuna korterite üüriturgu pole => suurmad ettevõtted ei teki.
Ehitussektoris on konsolideerimine olnud väike, selle asemel võieldakse kohtutes omavahel.
Tehnoloogiafirmadel on välisomanikud.
Toiduainefirmadel on välisomanikud.
Pankadel on välisomanikud.
Telekomifirmadel on välisomanikud.
...


See on päris huvitav. Teatud spetsiifiline reaalsus millel kahtlemata on ka oma tagajärjed. Minu nägemus kohaliku kapitali ajaloost: 80-ndate lõpul, 90-ndate alguses oli üks põlvkond noori mehi õigel ajal õiges kohas või lihtsalt õigete iseloomuomadustega. Varad olid ripakil. Varasid oli palju. Varad hõivati nende poolt kes huvi üles näitasid. Moodustus kapital.

Eestis on raha tekkinud peamiselt läbi buumide ja buumikeste ja N-Liidu lagunemise järel peremeheta jäänud vara omastamise läbi. Valik buumidest:
* vanametall
* nafta ja toorainete transiit
* vanad autod ;)
* mets
* TALSE ´97
* kinnisvara ´08

Kõigist neist kapitali moodustumise episoodidest osa saamine on eeldanud teatud spetsiifiliste iseloomuomaduste olemasolu või mingi toorainele lähedal oleva sektori buumimist. Sel moel kapitali moodustumise kompetents Eestit järgmisele levelile ei aita. Need kes loetletud episoodides raha teenisid, need teenisid. Ma ei usu et järgmises episoodis sama edukas saab oldud.

Lisaks on suur osa kapitalist moodustunud nii, et äri käivitati hetkel kui konkurents oli nõrgem, turg ei olnud veel täielikult välja kujunenud ega küllastunud. Sel moel moodustunud kapitali kompetents on küll imetlust ja respecti vääriv (nt Hansapank) kuna kapital on valdavalt oma käte ja iseloomuomadustega loodud, kuid siiski mitte enam üliväärtuslik (oleneb muidugi konkreetsest indiviidist), sest neid samu käsi või iseloomuomadusi ei saa kasutada uuesti samas mahus uue kapitali loomiseks *praegu*. Sai *enne*, aga praegu ei saa. Lisaks on võitjate põlvkond vanuseliselt seal maal, et pole enam palju jäänud pensionini. Lihtsam on tegeleda kinnisvarasse investeerimisega. Lihtsam on olnud kusagil vahepeal oma firma maha müüa.

Eesti on teatud spetsiifilisel moel moodustunud ja toimetava kapitali "pantvangis". Võitjate põlvkond läheb pensionile ja nad ei too kapitali tagasi ringlusse. Buumides teadlikult või juhuslikult võitnud ei riski ega moodusta uusi ettevõtteid ja kapital ei pääse uuesti ringlusse. Õigel ajal kohalikust pinnasest kasvatatud kapitalist väetatakse nüüd hoopis teiste riikide põldusid. Iseenesest pole kellegil õigust dikteerida kuidas kapitali paigutada, kuid fakt on see, et kohalike muldade viljakus väheneb kui pidevalt toimub ülekanne siit sinna (kehtib nii kohaliku kapitalisti käes olevast ettevõttest pidevalt välismaa projektidesse investeerimiseks raha eemaldamise kui ka lihtsalt välisomandusse liikunud etteõtete kasumite mujale voolamisee kohta, sest see ongi ju välisomanduses oleva ettevõtte peamine eesmärk: maksimaalselt kapitali siit sinna toimetada).

Kuna palju on sisenenud väliskapitali (ehk: a) turg on küllastunud, avastatud b) kapital on väljunud kohalike otsustajate käest) ja otsustusprotsessi on kohalikult tasemelt eemale liikunud, siis pole ka ettevõtted päris valmis riski võtma. Kuid pidev riskide võtmine, uute võimaluste otsimine, laienemine jne on olulised uute laienevate ettevõtete tekkimiseks. Eestil oleks vaja põldude väetamist. Et tekiks tühjalt kohalt uued ettevõtted mis soovivad luua mingit uut väärtust. Et nende juhid, kapital, aktsiad, optsioonid, oskusteave, patendid ja autoriõigus jääks Eesti kontodele. Et uued ettevõtted saaks vabalt laieneda mitte ei sõltu emafirma diktaadist. Et ettevõtted ei teeniks siit mullast rasvaseid kasumeid ega väetaks nendega teise riigi põldusid. Kapital peaks tulema kohalikule tasandile tagasi ringlusse või minema välismaale suuremat tootlust otsima läbi kohalike kontode millest võimalikult suur hulk isikuid kasu saab.

Eestil oleks vaja oma Googlet. Sellist ettevõtet kes vajab pidevalt rohkem spetsialiste, rikastades sellega tööjõuturgu, laieneb, loob uut väärtust, otsib kasvuvõimalusi, ostab teisi ettevõtteid. Siis oleks mulla viljakus parem. Erinevad 2RE efektid jne.

Tagantjärele vaadates on Eestile olnud pärssiva mõjuga ettevõtete väliskapitali alla liikumine. Jällegi keeruline kellegile midagi keelata või dikteerida, kuid mul on tunne et kohalik muld oleks olnud viljakam kui kohalikud ettevõtted oleks jäänud suuremas mahus kohalike ettevõtjate kätte. Oleks kasvõi rohkem börsiettevõtteid olnud.
91
praegu tundub, et potentsiaalne agregeeritud nõudluse kukkumine tänu kasinusmeetmetele on märksa suurem, kui turud on hinnanud seda. ECB kirjutab tšeki viimases hädas ja mitte proaktiivselt.

kiusatus on mingisuguste treasury instrumentidega pikalt minna.
92
Minu arust te haugute vale puu all. Eesti ettevõtja ei tule börsile, kuna ta äri on väikeses skoobis ning selle finantseeringu leiab ta pangast. Eriti puruodava laenuraha ajal. Milleks jagada ettevõtet teistega kui oma väikest laienemisambitsiooni saab rahastada ka panga najal? Kui töö on tehtud ja aeg viljade koristamiseks, küll siis ka taksojuhid pardale lastakse.
93
momentum

Tagantjärele vaadates on Eestile olnud pärssiva mõjuga ettevõtete väliskapitali alla liikumine.


On ka ettevõtteid:
- kus kaasatud väliskapital on taganud staabiilse turu või kiired muutused tehnoloogias
- või kus väliskapitali käivitatu-arendatu on tänaseks Eesti kapitali poolt üle võetud.
94
Minu arust te haugute vale puu all. Eesti ettevõtja ei tule börsile, kuna ta äri on väikeses skoobis ning selle finantseeringu leiab ta pangast. Eriti puruodava laenuraha ajal. Milleks jagada ettevõtet teistega kui oma väikest laienemisambitsiooni saab rahastada ka panga najal? Kui töö on tehtud ja aeg viljade koristamiseks, küll siis ka taksojuhid pardale lastakse.

.........aprill ?
95
Täpsustaks
Eriti puruodava laenuraha ajal
96
Ettevõtted, mis saavad pangast laenu alates 10%, ei ole sobivad kandidaadid börsile.
97
Kui väikeettevõttele laenu ei anna ei ole ka suur ettevõttega mingit muret
(svedlandi vanasõna)
98
kokakoola, praegu on raha kallis siis või (tugevatele ja börsikõlbulikele ettevõtetele)?
99
Ja see minu kommentaar oli pigem kibe reaalsus, mitte, et mul jube hea meel oleks, et need asjad meil nii käivad.
100
Momentumi 31,03,2011 kell 17,57 postitus on suurepärane lühikokkuvõte kohaliku kapitali tekkimisest 80.-ndate lõpus - 90.-ndate alguses. Lisada võiks veel, et toonane varade hõivamine tõi hulganisti kaasa higi, verd ja pisaraid.