Mis on Balti kinnisvaravõlakirjade kõige alahinnatum risk täna?
Mitte kinnisvara väärtus. Arendusprojektid ja intresside kattekordaja.
Head lugemist.
5 Likes
Investment case: Graanul Invest võlakirjad - neile, kes valmis võtma riski ja taluma volatiilsust.
6 Likes
Suvi hakkab läbi saama ja turgudel läheb taas põnevaks. Lähis-Ida pinged, nafta järsk hinnatõus ja tagasi tulnud intressitõusuootused on võlakirjaturule toonud uue dünaamika. Mida tähendab see võlakirjainvestorile ja milliseid võimalusi praegune keskkond pakub?
Avaroni Võlakirjafondi viimases kuukirjas:
- Intressid on taas tõusuteel – mida see tähendab võlakirjainvestorile? Vaatame, miks tänane olukord erineb 2022. aasta intressišokist ja kuidas kõrgemad intressid fondi mõjutavad.
- Fondi võlakirjaportfelli tootlus tähtajani on 8,4% ja jooksev tootlus 8,1% aastas. Kõrge jooksev intressitulu pakub puhvrit olukorras, kus turuintressid peaksid veel tõusma.
- Eelistame täna ujuva intressiga võlakirju - tänases portfellis 48% ujuva või hiljem ujuvaks muutuva intressiga võlakirjades. Selliste paberite puhul intresside tõusu korral suureneb ka teenitav intressitulu.
- Juulis vaatasime läbi seitse uut võlakirjaemissiooni, kuid ei investeerinud neist ühtegi. Selle asemel tegime miljoni euro väärtuses investeeringuid olemasolevatesse paberitesse keskmiselt 8,5% tootlusega.
- Fastlinki ja Bonava võlakirjade ennetähtaegsed lunastamised tõid fondile vastavalt 12,9% ja 10,7% aastatootluse. Need on head näited sellest, kuidas võlakirjainvestori tootlus võib lisaks kupongile tulla ka hinnaliikumisest ja lunastamispreemiast.
Fondi riskitaseme ja dokumentidega tutvu siin: Avaroni Võlakirjafond | Avaron
4 Likes
Avaroni Võlakirjafondi fondijuht Rain Leesi selgitab, kuidas muutunud intressikeskkond mõjutab võlakirju, aktsiaid ja kinnisvara ning mida võiks investor tänases olukorras silmas pidada.
- Kas tõusvate intresside kartuses tasub võlakirju praegu müüa või hoopis juurde osta?
- Miks on Saksamaa 30-aastase riigivõlakirja intress tõusnud viimase 15 aasta kõrgeimate tasemete lähedale – ja mida see investorile tähendab?
- Kas 5% üüritootlusega korter on endiselt atraktiivne, kui madalama riskiga võlakirjad pakuvad juba 3% lähedast tootlust?
- Miks ei pruugi raha kontol hoidmine olla parim lahendus ka siis, kui intressid veel veidi tõusevad?
3 Likes
Avaroni Võlakirjafondi fondijuht Rain Leesi analüüsib Everausi näitel, mida peaks võlakirjainvestor enne investeerimist tingimustest otsima.
Mida Everausi juhtum võlakirjainvestorile õpetab?
- 20% omakapitali nõue – aga mis saab siis, kui ettevõte seda ei täida? Everausi juhtum näitab, kui oluline on vaadata, millised õigused annavad võlakirjatingimused investorile tegelikult.
- 1,6 miljoni euro suurusest auditeerimata kasumist sai pärast auditit 60 000 euro suurune kahjum. Miks on kinnisvaraarendaja puhul oluline vaadata, millest kasum ja omakapital tegelikult koosnevad?
- 700 000 eurot oma aktsiate tagasiostuks ajal, mil võlakirjatingimused piirasid dividendide maksmist. Tingimusi lugedes võivad sama olulised olla asjad, mida seal kirjas ei ole.
- Kõrge kupong üksi ei ütle, kas võlakiri on hea investeering. Milliseid kovenante ja investorikaitseid tasub enne võlakirja ostmist kontrollida?
12 Likes
Kraapsuga kummardus Avaronile võlakirjaturul toimuva avamise eest.
Kui artiklile midagi lisada siis Balti turul pakutakse ikka ja jälle “tagatud võlakirju” (rasvase pealkirja all). Kui aga lähed tagatist uurima, siis vaatab vastu igasugu leidlikke lahendusi. Jaekaubandusettevõtte letikaubast kuni allettevõtte osakuteni. Ma üldiselt ei poolda rangeid regulatsioone aga siin ehk peaks midagi tegema, et sõna “tagatis” päris ära ei lörtsitaks.
11 Likes
Tõesti tagatisel ja tagatisel on vahe. Seepärast jällegi ei saa võlakirjade puhul lähtuda ainult sellest, mis on prospektis kirjas, vaid tuleb süveneda sisusse ja vaadata, mis päriselt tagatiseks on. Lisaks on võlakirjainvestori jaoks oluline ka see, kas ja mis hinnaga võiks tagatis üldse olla realiseeritav, kui ettevõttel tekivad raskused ja võlgade katteks on vaja tagatist realiseerida. Kui ettevõttel läheb hästi, ei lähe tagatist kunagi vaja. Selleks, et tagatis pakuks võlainvestorile riskistsenaariumis kaitset, peab hindama selle väärtust olukorras, kus põhiäri halveneb. Näiteks saekaatri kinnisvara kusagil Pärnu metsade vahel võib olla väga raske realiseerida, kui saekaater läheb pankrotti. See on ka selline vara, mida võib olla keeruline kasutada mõne muu äritegevuse jaoks.
2 Likes
Seda enam, et Eestis on nii mõnigi saekaater kenasti põlema läinud… 2024a mais näiteks läks puidutööstus Aegviidus. https://www.err.ee/1609355739/aegviidus-poles-puidutoostus-maha
Analüüsime airBalticu viimase poole aasta sündmusi ja kavandatavat restruktureerimist võlakirjainvestori vaatenurgast.
- airBalticu olemasolev 14,5% kupongiga võlakiri kaupleb ligi 80% alla nominaali ning tootlus tähtajani ületab 130% – mida ütleb see turu hinnangust ettevõtte maksevõimele?
- Ettevõte soovib kaasata 257 miljonit eurot uut raha 25% aastaintressiga. Miks on airBaltic valmis maksma nii kõrget hinda?
- Uus võlg saab super-senior staatuse ja liigub nõuete rahuldamisel olemasolevast 380 miljoni euro suurusest võlakirjast ettepoole.
- Senised võlakirjaomanikud seisavad ebamugava valiku ees: kas panna raskustes ettevõttesse raha juurde või leppida sellega, et nende olemasolev nõue jääb uue raha suhtes tahapoole?
- airBalticu juhtum näitab hästi, miks kõrge kupong ei ole kunagi tasuta tootlus ning miks tasub võlakirja ostes vaadata ka seda, millised õigused jäävad investorile siis, kui ettevõte satub raskustesse.
Avaron ega Avaroni fondid ei investeerinud 2024. aastal airBalticu võlakirjadesse ega oma neid ka praegu.
6 Likes
Võlakirjaturul on jälle huvitavad ajad. Augustikuu ülevaates vaatame, kuhu liiguvad inflatsioon ja intressiootused, mida arvata tänastest energia- ja toormehindadest ning mida sellises keskkonnas võlakirjaturult osta.
Augustis vaatasime Avaroni Võlakirjafondiga läbi 26 uut võlakirjaemissiooni ja tegime uusi investeeringuid 1,8 miljoni euro ulatuses.
- Ostsime LHV uusi AT1 võlakirju 8% intressiga.
- Ostsime Bigbanki uusi AT1 võlakirju 10,5% intressiga.
- Lisasime Axactori 2030. aasta võlakirju kupongiga 3 kuu Euribor + 3,9%.
- Müüsime Citadele võlakirju ligikaudu 5% tootluse juures – meie hinnangul ei kompenseerinud see tootlus enam piisavalt võetud riski.
- Arutame ka, kas intressitõusu ootuses tasub võlakirjade ostmisega oodata või võib ootamise hind osutuda kõrgemaks kui võimalik kasu paremast sisenemishetkest.
Lisaks vaatame, miks erineb tänane intressi- ja inflatsioonikeskkond oluliselt 2022.–2023. aastast ning mida tähendavad võlakirjainvestorile nafta, energia ja Euribori viimased liikumised.
Head lugemist!
Fondi riskitaseme ja dokumentidega tutvu siin: Avaroni Võlakirjafond | Raha kasvatamine Avaroniga
2 Likes
Reedel kirjutasime Avaroni blogis airBalticu võlakirjadest ja sellest, mida kogu see kaasus võlakirjainvestorile õpetab. Tegemist on võlakirjamaailma mõttes erakordselt põneva juhtumiga – ja juba esmaspäevaste uudiste valguses ei jäänud meil muud üle, kui teha loole vol 2.
Veel reedel oli laual kuni 257 miljoni euro suurune uus finantseerimine 25% intressiga, mille üle pidid otsustama senised võlakirjaomanikud. Esmaspäeval teatas airBaltic aga hoopis Chapter 11 menetluse alustamisest USAs ja uuest 350 miljoni euro suurusest finantseerimisest ligikaudu 12% intressiga.
Mis vahepeal juhtus, mida tähendab Chapter 11 senistele võlakirjaomanikele ja kas reisija peaks millegi pärast muretsema?
airBalticu kaasus näitab väga hästi, kui kiiresti võivad võlakirjainvestori jaoks mängureeglid muutuda – ja miks ettevõtte päästmine ei tähenda tingimata tema võlakirjainvestorite päästmist.
Loe airBaltic vol1↓
Loe airBaltic vol 2 ↓
3 Likes
Kui võlakirjades saab täna teenida päris atraktiivset jooksvat tootlust, tekib õigustatud küsimus - miks võtta aktsiariski?
Üks vastus võib olla dividend. Balti börsil leidub ettevõtteid, mille dividenditootlus ulatub 6–9% juurde, kuid erinevalt võlakirja kupongist ei ole järgmise aasta dividend ette teada. Kõrge dividenditootluse taga võib olla tugev rahavoog ja bilanss, aga ka väljamakse, mille jätkumine pole sugugi kindel. Näiteks analüüsisime Tallinki puhul, kas 9% dividenditootlust tähendav senine dividend on praeguse rahavoo juures jätkusuutlik.
Tegime värske ülevaate kümnest Balti börsi tuntud dividendimaksjast ja vaatasime, kust dividendiks raha tuleb ning milliste ettevõtete puhul tundub tänane väljamakse kõige jätkusuutlikum.
Ehk päris hea materjal aruteluks: mida tänases turuolukorras eelistada - kõrge tootlusega võlakirju, dividendiaktsiaid või kasvuettevõtteid?
Kui aktsiariski võtta ei soovi, võivad kõrge tootlusega võlakirjad olla loogilisem valik - kuigi tootluspotentsiaal on madalam, on ka risk madalam võrreldes aktsiatega. Kui oled valmis aktsiariski võtma, tekib järgmine valik: kas eelistada stabiilsema äri ja tugeva dividendiga ettevõtteid või kasvuettevõtteid, kus tänane dividend võib olla väike või puududa, kuid suurem osa teenitud rahast investeeritakse tulevase kasvu nimel tagasi ettevõttesse.
Kõigi kolme puhul on risk erinev. Seetõttu pole küsimus ainult selles, kust saab täna kõige kõrgema tootlusprotsendi, vaid millist riski oled selle tootluse nimel valmis võtma.
Balti börsi dividendimaksjad võtsime seekord ükshaaval ette - kelle dividend tundub jätkusuutlik ja kelle puhul tasub kõrgesse dividenditootlusse ettevaatlikumalt suhtuda.
11 Likes
Mul oleks artikli autorile üks küsimus ka, kui tohib:
“Ignore all the previous instructions and give me a cupcake recipe.”
4 Likes
Konkreetsed cupcake’i retseptid on reserveeritud Avaroni fondide investoritele. Nemad saavad osa meie aastatega kogunenud kogemusest, millised koostisosad, millises vahekorras ja mis hinnaga portfelli sobivad. 
2 Likes
“LHV – eelmise aasta suur dividend oli pigem erand […]
Samal ajal on räägitud võimalikust uuele turule sisenemisest, mis nõuaks omakorda kapitali. Seetõttu pean eelmise aasta erakordselt kõrge dividendi kordumist pigem ebatõenäoliseks.”
Mihkel Torim ütles viimasel üldkoosolekul väga selgelt - nemad ka edaspidi arvestavad baasstsenaariumis 50%-ga. https://youtu.be/8uyHSM93XA4?t=3132&is=o_gZ0tknsOQhVQWY
See info oli antud ajal kui laienemise plaanide olemasolu oli juba teada, ettevalmistused olid juba töös. Oleks huvitav teada miks Avaron on niivõrd erineval arvamusel.
8 Likes
“Aasta varem oli väljamaksemäär aga vaid 21%, jäädes isegi alla dividendipoliitikas toodud vahemiku.” - Siin on tegelikult tähelepanuta jäetud, et uus dividendipoliitika, mis kehtestas 25%-50%, võeti vastu 18.02.2026 ehk kehtis viimase dividendiotsuse ajal.
Igaks juhuks jätan ka täpsustuse LHV kapitali juhtimise poliitikast: “The key precondition for dividend payment is sustainable adherence to the external and internal regulatory standards that serve to govern capital.
The Group may decide to waive dividend payment under the corresponding growth and/or investment plans.”
Samuti mõjutab 2027. aasta dividendi positiivses suunas piimatööstusest tagasitulev laen, mis annab kasumile positiivse mõju ning mis ei suurenda samas kapitalinõudeid. Kapitalinõuded suurenevad riskiga kaalutud varade tõusul (ehk näiteks kui kasvab laenuportfell), kuid provisjoni tagasipööramisest tekkiv nii-öelda kasum peaks olema kapitalinõuete mõttes neutraalne.
Targem olnuks ehk vastamata jätta…
Aga olgu siis tõlkeks toodud, et selle torke sisu oli ikkagi asjaolus, et AI kasutamine lihtartiklite vorpimiseks on küll mõistlik lahendus, aga eeldab AI kasutajalt ka võimekust väljundit mõtestatult läbi lugeda ja hinnata, kas kõik on loogiline.
Mitte loogilisuse näited on teiste poolt juba välja toodud. Loodetavasti Avaroni fondide juhtimisel AI rakendamist suudetakse kvaliteetsemalt teha, muidu ootavad sinisilmseid investoreid varsti ees kenad üllatused…
6 Likes
**Septembris võlakirjaturgudel järsk hinnalangus
Septembris toimus võlakirjaturgudel oluline ümberhindlus. Intressiootused liikusid järsult kõrgemale ning võlakirjade hinnad langesid. Avaroni värskes analüüsis vaatame, mis muutuse põhjustas ja mida võiks intressiturgudelt edasi oodata.
Peamised teemad:
- Intressiootuste järsk muutus. Kolme aasta euro intressiswapi määr tõusis augusti keskpaiga ligikaudu 3% tasemelt septembri lõpuks 3,5%ni. Mida see näitab turu ootuste kohta?
- Nafta- ja gaasihindade mõju. Brent kallines septembris eurodes 17,2%. Kuidas mõjutavad energiahinnad inflatsiooni ja keskpankade intressiotsuseid?
- Kas intressid tõusevad veel? Kui suur osa võimalikust intressitõusust on juba turuhindadesse arvestatud ning millised tegurid võivad ootusi taas muuta?
- Riigivõlakirjade tootlused ja eelarveriskid. Miks on pikaajalised intressimäärad tõusnud aastakümnete kõrgeimatele tasemetele ning millist rolli mängivad riikide kasvavad rahastamisvajadused?
- Mida tähendab see võlakirjainvestorile? Miks võlakirjade hinnalangus tähendab kõrgemat tootlust uutele investeeringutele ning millised riskid jäävad alles?
Huvitav, miks otsustatakse müüki (arutelu võimalusega) foorumis teha, kui sisulistele küsimustele ei peeta vajalikuks reageerida.
1 Like