Kõrge tootlusega võlakirjades on volatiilsus täiesti normaalne nähtus, mistõttu me arvame, et investorid peaksid võtma 2 aastase investeerimishorisondi, kui siia varaklassi investeerivad. Ja portfell peab olema väga hästi hajutatud. Ostsime võlakirja 94,9 pealt, praegu on mid-price 88,4, vaikselt taastub.
Presidendivalimiste esimese vooru tulemus ning sellele järgnenud sotsiaaldemokraadist peaministri tagasiastumine on lisanud lühiajalist poliitilist ebakindlust. Samas tuleb tõdeda, et eelarvepoliitika osas pole detsembris ametisse asunud valitsus seni astunud vajalikke samme süveneva eelarvedefitsiidi ohjeldamiseks. Sellest vaatenurgast ei jää valitsusvahetuse tõttu midagi sisuliselt pooleli – pigem avaneb uuel valitsusel võimalus alustada oluliste eelarveotsustega puhtalt lehelt. Teise vooru järgselt (18. mai) moodustatav uus valitsus peab seisma silmitsi ebapopulaarsete, ent vältimatute kärpeotsustega. Poliitilisel maastikul spekuleeritakse, et sotsiaaldemokraatide otsus lahkuda koalitsioonist liberaalidega võib olla strateegiline samm, mille eesmärk on sillutada teed uue koalitsiooni moodustamiseks parempopulistliku erakonna Liit Rumeenlaste Ühendamiseks (AUR) kaasabil – erakonnaga, mille liidrist George Simionist võib tõenäoliselt saada järgmine president. Uue valitsuse keskseks proovikiviks saab riigieelarve tasakaalustamine. Kui poliitiline tahe struktuursete kärbete elluviimiseks osutub ebapiisavaks, jääb lauale võimalus pöörduda Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poole. Sellisel juhul võib valitsus positsioneerida end olukorra päästjana, viidates, et defitsiidi pärand on varasemate liberaalide vastutusel ning IMF-i kaasamine ja nende pool ettekirjutatud reformid on vajalikud, kuid „peale sunnitud“ meetmed.
Hetkel ei ole meil plaanis Rumeenia riigi võlakirjapositsiooni vähendada, kuna oleme arvemusel, et poliitilise ebakindluse möödumisel ja uue valitsuse moodustamise järgselt võetakse ette vajalikud fiskaalpoliitilised sammud. Oluline on märkida, et isegi kui eelarvepuudujäägi ohjamine kujuneb aeglasemaks protsessis, siis mõõdukas Rumeenia avaliku sektori võlatase (55% SKT-st) võimaldeb seda veel mõnda aega ilma suuremate probleemideta finantseerida.